Võrumaa Teataja: Intervjuu rahandusminister Sven Sesteriga

21.12.2016Meediakajastus

Valitsus räägib riigiasutuste pealinnast väljaviimisest, et luua maale uusi töökohti. Näiteks RMK kolimisest Kagu-Eestisse. Millal jõutakse sellel teemal reaalsete tegudeni?

Sven Sester: Valitsus arutab riigiasutuste pealinnast väljaviimist jaanuaris. Eesmärk on kokku leppida konkreetsed põhimõtted, millest lähtume asutuste ja töökohtade väljaviimisel. Täpsem tegevuskava, mis puudutab konkreetsete asutuste ja üksuste nimesid, töötajate arvu, asukohti ning kinnisvara, selgub järgmise aasta jooksul, sest detailsemal tasemel on palju väljakutseid.

Riigiasutuste pealinnast väljaviimine aitab tasakaalustada majanduslikke ja regionaalseid erisusi pealinna ja ülejäänud piirkondade vahel. Praktika näitab, et asutuste kolimisel ei liigu suurem osa inimesi kaasa, vaid töötajad tuleb värvata kohapealt. See täidab selgelt väljaviimise eesmärki – luua kohalikele elanikele töökohti.

Teiste riikide kogemuse kohaselt on võimalik välja viia väga laia ringi asutusi, küsimus on kulukuses ja otstarbekuses. Välja on võimalik viia eelkõige iseseisvalt toimivaid asutusi, kes ei pea iga päev suhtlema valitsuse, riigikogu, ministeeriumide, välisriikidega ning ei paku iga päev teenuseid pealinna elanikele ja ettevõtetele.

Milliseid konkreetseid võimalusi näeb valitsus lähiajal veel ääremaastumise probleemide lahendamiseks?

S.S.: Ääremaastumise probleemide lahendamisele aitab kaasa haldusreform, koalitsioonilepingus on ka regionaalsete töökohtade programmi loomise vajadus, internetiühenduse viimase miili ehitamine ja ettevõtjate elektriühenduste rahastamine. Loomulikult ka riigiasutuste väljaviimine. Peale selle jätkuvad varem käimas olnud toetusmeetmed.

Valitsus on kinnitanud, et maavalitsuste töö lõpetatakse. Kas praeguseks on täpsemalt teada, kuidas maavalitsuste töökohustused tulevikus jagatakse? Ja mis saab maavalitsuste töötajatest?

S.S.: Maavalitsused tõesti kaotatakse. Praegu on välja töötatud neli visiooni, kuidas see võiks toimuda. Esimene võimalus on maavalitsuste tegevuse lõpetamine ning osa ülesannete andmine maavalitsuste asemel loodavale regionaalametile. Teiseks võib maavalitsuste tegevuse lõpetada ja nende ülesanded jagada olemasolevate asutuste vahel. Kolmandaks võib maavalitsuste tegevuse lõpetada, osa ülesandeid anda maa-ametile ning ameti rahandusministeeriumi valitsemisalasse viia. Neljas võimalus on lõpetada maavalitsuste tegevus ja luua nende asemele neli regionaalüksust. Millist teed täpselt minna ja millise ajakava järgi, peaks valitsus otsustama jaanuaris.

Maavalitsuste ülesanded iseenesest ära ei kao, vaid antakse valitud variandi järgi teistele institutsioonidele. Seega jääb ka enamikule professionaalsetele maavalitsuste töötajatele võimalus jätkata uutes organisatsioonides. Osa töötajaid ilmselt ka koondatakse ja peavad otsima uusi väljakutseid.

Sellest lähtuvalt on väga oluline ka riigiasutuste pealinnast väljaviimine, mis tooks uusi töökohti maakondadesse, seda teemat arutab valitsus samuti uue aasta alguses.

Eesti riik võttis Euroopa Investeerimispangalt 400 miljoni euro suuruse laenu. Kuidas puudutab see Võrumaad? Kiire lairiba internet? Investeeringud elamufondi?

S.S.: Euroopa Investeerimispanga laenu saab kasutada eurotoetuste rakenduskava ja maaelu arengukava projektidele, mis on saanud Euroopa Investeerimispanga heakskiidu. Laenu saab kasutada eurotoetuse kaasrahastamiseks ehk Eesti riigi panuse katmiseks riigieelarve kaudu teaduse, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni, transpordi, keskkonnakaitse, keskkonnakorralduse ja veemajanduse, sotsiaalvaldkonna taristu arendamise ning maapiirkondade väikesemahulise taristu arendamise projektide tarbeks. Samuti võime laenuraha kasutada hariduse, tervishoiu ja tööalase koolituse ning tööhõive valdkonnas. Need investeeringud aitavad luua tingimusi arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule. Eurotoetuste jagamist nende valdkondade konkreetsetele projektidele korraldame koostöös teiste ministeeriumide, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja muude osapooltega. Praeguse seitsmeaastase, 2014.2020. aasta perioodi tsüklis jõuame järgmisel aastal aega, kui rahastus hakkab suuremas mahus projektideni jõudma. Kindlasti jõuab osa sellest rahast ka Võrumaale.

Omavalitsustele antakse haldus- ja riigireformi käigus tulevikus rohkem ülesandeid. Kuidas neid uusi ülesandeid kokkuvõtvalt kirjeldada?

S.S.: On ülesanded, mis seonduvad omavalitsuste koostöö soodustamise ning maakonna või piirkonna tasandil ühiselt täidetavate ülesannetega. Oleme valitsuses seda meelt, et omavalitsustele tuleb koos ülesannetega anda ka nende täitmiseks vajalik rahastus. Kavatseme omavalitsuste rahastamist edaspidi suurendada.

Omavalitsustele antakse koostöös täitmiseks piirkondliku arendustegevuse korraldamine. Selle hulka kuulub piirkonna arengustrateegia koostamine ja elluviimine. Samuti jääb omavalitsustele edaspidi piirkondliku ettevõtluskeskkonna arendamine ning piirkondliku ühistranspordi korraldamine koostöös maanteeametiga.

Samuti lisame seadusesse regulatsiooni, mis lubab mitmel omavalitsusel mitme peale luua ühiseid ameteid ja asutusi – seni saab ameti või asutuse luua ainult üks omavalitsus. Võimaldame edaspidi ka paindlikumaid lahendusi maakondlike omavalitsusliitude tegevuse korraldamisel.

Teised ministeeriumid koostöös rahandusministeeriumi regionaalvaldkonnaga hindavad haldusreformi ettevalmistamise käigus ka võimalusi anda haldusreformi järel kohalike omavalitsuste rolli ja võimekuse suurendamiseks neile täiendavaid seni keskvalitsuse täidetavaid ülesandeid, näiteks kultuuri-, sotsiaal-, keskkonna-, siseturvalisuse valdkonnas.