Võrumaa Teataja: Juhtkiri: Jagada, et valitseda

19.02.2018Meediakajastus

Pole päris selge, kas Vene kaardist saabki valimistel trump.
Euroopa eesotsas Saksamaaga näib erinevalt USAst kahtlevat sanktsioonide otstarbekuses. Seepärast loobitakse Eestis õhku igasugu muid valvevariante. Üks neist on Eesti jagamine kaheks piirkorraks euroabi kõlblikkusest lähtudes.
On selgunud, et Tallinna ja lähivaldade sisemajanduse kogutoodang inimese kohta läheneb 110 protsendile Euroopa Liidu keskmisest, aga ülejäänud Eestis jääb see keskmiselt alla 60 protsendi. See näitab muide ka meie riigikokku valitud saadikute asjalikkust, kes põhiseadust järgides saavutanuks hoopis teise tulemuse. Koomiline on see, et Savisaare-aegse Keskerakonna võimu all olnud piirkond on olnud arengus edukam kui meie, kes me oleme ikka valinud IRLi, sotse ja Reformierakonda. Vähe lohutavad ka mõne siit pärit Figaro kirjad Brüsselist, et mägieestlane lihtsalt ei mõista, kui või sees ta tegelikult elab.
Rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi (Reformierakond) sõnul on täiesti skandaalne 2015. aastal rahandusministri ametis olnud Sven Sesteri käitumine, kes ei arutanud kordagi ministeeriumist väljaspool võimalust, et Eesti saaks uuel eelarveperioodil struktuuritoetused säilitada, jagades Eurostati määrusega Eesti nii-öelda kaheks tsooniks.
Valitsus arutas eelmisel nädalal põgusalt võimalust käsitleda Eestit järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil aastast 2021 kahe eraldi piirkonnana (näiteks Harjumaa ja ülejäänud Eesti), mis võimaldaks tuua miljoneid lisatoetuseurosid. Nüüd on aga selgunud, et Eesti on oma taotlusega hiljaks jäänud ning kui suudamegi taotluse 2019. aastaks sisse anda, jõustuks see alles järgmise eelarveperioodi keskel, kui mitte alles ülejärgmisel perioodil. Leedu olevat sedasi talitanud juba 2015. aastal (erisuhtumine Leedu aladesse paistis muide juba Molotovi-Ribbentropi paktis).

Oravate-aegne rahandusminister Sester raiub kui rauda, et asi oli ekspertidega arutusel, aga Eesti on liiga väike (euroliit tahtvat eripiirkonna suuruseks vähemalt 800 000 elanikku).

Jutt käib abisummadest, mis muide umbes samas suurusjärgus kui ajutise kontrolljoone äärde imede põllule peagi maetav raha. Olukord aga meenutab kilplaste lõunasööki, kus kõik võileivad on ühised hetkeni, kui ühe omad ära süüakse. Pärast seda sööb igaüks seda, mis ta kaasa sai.