Võrumaa Teataja: Kagu-Eesti saadikute kütuseaktsiisi seaduse muudatusettepanek ei läinud läbi

18.10.2013Meediakajastus

SEADUSEMUUDATUSE MITTETOETAMINE
Kagu-Eesti ja Setomaa parlamendirühmade ettepanek võimaldada seadusega tuua väljastpoolt Euroopa Liitu kütust maksuvabalt kaks korda kuus ei läinud Riigikogus läbi. Muudatusettepanekute kõrvalelükkamine tähendab, et kehtima jääb valitsuse ettepanek lubada maksuvabalt tuua kütusepaagis kütust üks kord kuus.

Juba esmaspäeval toimunud Riigikogu rahanduskomisjoni istungil ei leidnud toetust ükski seaduseelnõu muudatusettepanek. Rahanduskomisjoni liikme Inara Luigase sõnul näitab selline areng, et valitsus ei tagane oma ettepanekust ja lubab täispaagiga tulla Venemaalt vaid korra kuus, seda ka vene turistidele. „Eks elu näitab, kas selline võte parandab kohalike tanklate käivet ja tõstab elatustaset,” märkis Luigas.

Kolmapäeval, kui muudatusettepanek oli Riigikogu saalis hääletusel, lahkusid hääletamise ajaks kõik Kagu-Eesti koalitsioonisaadikud istungisaalist.

„Kagu-Eesti ja Setomaa saadikurühmadesse kuuluvad Riigikogu liikmed esitasid eelnõule ühise parandusettepaneku, mis oleks võimaldanud inimestel tuua Venemaalt Eestisse aktsiisivabalt enda tarbeks kütust senise ühe korra asemel kaks korda kuus,” kommenteeris toimunut Inara Luigas, „kui aga hääletamiseks läks, olid koalitsioonisaadikud saalist kadunud kui tina tuhka. See lugu on nii kahetsusväärne kui ka pentsik.” Luigas lisas, et näiteks Lätti tohib standardses kütusepaagis tuua maksuvabalt kütust neli
korda ühe kuu jooksul.

Otsustaval hetkel lahkusid saalist Kagu-Eesti saadikurühmade liikmed Urmas Klaas, Meelis Mälberg, Ülo Tulik, Peeter Laurson, Priit Sibul ja Juku-Kalle Raid. Toomas Tõniste hääletas oma ettepanekule vastu.

Urmas Klaas ütles pärast toimunut, et oli kõnealuse muudatusettepaneku üks autoreid, kuid kahjuks ei leidnud see ettepanek rahanduskomisjonis ja fraktsioonides toetust. „See, et mõni ettepanek leiab toetust ja mõni ei – see on tavaline parlamentaarne praktika!’ ütles Klaas, „arusaadavalt ei hakanud ma sellises olukorras oma enda muudatusettepaneku vastu hääletama. Seepärast pidasin õigeks hääletuses mitte osaleda.”

Autopaagis oleva kütuse senisest suurem maksustamine võib põhjustada Kagu-Eesti elanikele ja ettevõtjatele mitmeid ebameeldivusi. Näiteks ütles Kiidi sporditalu peremees Aigar Piho, et tal on seoses tööga vahel vaja käia mitu päeva järjest Venemaal ning piiril kütuse deklareerimine põhjustab hulgaliselt probleeme ja mõttetut ajakulu. Piho ütles, et autopaagis oleva kütuse maksustamine on juba praegu problemaatiline ja kui seda veel piiratakse, siis kannatab tema turismialane äritegevus. „Ma käiks tööasjus Venemaal rohkem,” selgitas Piho, kuidas kütuse maksustamine tema tegevust mõjutab. Näiteks praegugi peaks ta minema Vene telekanalile intervjuud andma, et tutvustada talviseid puhkamisvõimalust aga ta mõtleb tõsiselt, kas maksab Venemaale sõita. Piho ütles, et tahab taotleda toetust „Est-Rus” piiriülesest projektist ja selleks peab partnereid tundma õppima, aga ta ei saa seda teha, kui piiri peal vaadatakse Venemaal käijate peale viltu. „Vahel tuleb projekti õnnestumiseks koos partneritega viina võtta ja iga päev Venemaal käia,” märkis Piho.

See, et kütuse maksustamisest laekub riigile rohkem makse, on Piho arvates väljamõeldis. „Kui Eesti riik nii kehvas seisus on, siis pole millestki rääkida!’ kommenteeris ta valitsuse seisukohta, et autopaagis oleva kütuse maksustamine on ette võetud maksu-laekumise parandamiseks. Piho ütles, et Pihkva külje all olev Lenta pood on 24 tundi lahti, mistõttu käib ta Venemaal lisaks kõigele muule ka perele söögikraami ostmas. Tema väitel käivad samamoodi Eestis soomlased, aga neid ei maksustata mitte kuidagimoodi.

Aigar Piho ütles, et kui meil räägitakse vene turistide olulisusest ning näidatakse neile meie maad ja kultuuri, siis oleks viisakas ka meie inimestel vahetevahel Venemaad külastada. Ta rääkis, et teab inimesi, kes tänu Venemaalt toodud kütusele saavad lapsi huviringi viia, sest maal on vahemaad pikad ja inimeste sissetulekuid ei anna linna omadega võrrelda. Näiteks Piho enda poegade treener Võru spordikoolis Olev Roots toob Venemaalt kütust, et saaks poisse Võrust Otepääle trenni viia. Sellise variandi on tinginud asjaolu, et Eesti riik ei suuda oma treenereid ega spordipoisse vajalikul määral toetada.

Väite peale, et Venemaalt toomise asemel võiks kütust osta kohapealt, näiteks Vastseliina Mahta Kütuse tanklast, ütles Piho, et Mahta ei ole piisavalt usaldusväärne firma ja tal pole selle ettevõtte kliendikaarti. Piho ütles, et mõned Kagu-Eesti inimesed peavad Venemaalt toodavat kütust isegi paremaks Võru Statoili omast.

Miks ei läinud läbi Kagu-Eesti saadikute muudatusettepanek ja kas uus seadus ei lähe vastuollu Euroopa Liidu direktiiviga, mis lubab tuua kütust kord päevas?
Vastab Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester: „Selle ettepaneku miinused kaaluvad plussid selgelt üle. Sisuliselt fikseeriks see ettepanek praeguse olukorra, kuid valitsuse selge soov oli seda muuta. Kagu-Eesti saadikurühma ettepaneku tulemusena ei ostetaks praegusega võrreldes enam mitte ühtegi liitrit kütust, ei makstaks enam mitte ühtegi senti makse ega loodaks enam mitte ühtegi täiendavat töökohta. Kõik see toimuks Eesti asemel Venemaal. Lisaks sellele tuleks leida katteallikas riigieelarves järgmisel aastal 4,56 mln eurole, ülejärgmisel aastal 4,80 mln eurole ja 2016. aastal 5,04 mln eurole.

Üldreegel lubada kaks korda kuus maksuvabalt kütust tuua tähendab sisuliselt seda, et piirialade elanikud ei hakka jätkuvalt Eestist kütust ostma, sest nad saaksid kogu oma kütusevajaduse katta Venemaalt ostetava kütusega. Sõltuvalt kütusepaagist ja kütusekulust võib see vajadus olla erinev, kuid matemaatiliselt tähendab iga kümme liitrit maksuvaba kütust kuus (vastavalt iga 120 liitrit aastas) umbes 1500 km läbisõitu aastas. Seega on võimalik näiteks kahe standardpaagitäiega kuus katta ära 21000-25000 km pikkune teekond aastas. Sellist olukorda ei saa riik pealt vaadata, veel vähem toetada!

Direktiivis 2007/74 sellist sätet kindlasti ei ole, mis võimaldab tuua maksuvabalt kolmandast riigist kütust üks kord päevas. Direktiivis on sätestatud kolm maksuvabastuse kriteeriumit: 1) kaupa kasutatakse isiklikul otstarbel; 2) kauba toomine on juhuslik; 3) toodava kauba kogus on aktsiisivaba koguse piires. Aktsiisiseaduse muudatus täpsustab nendest kolmest kriteeriumist teist ehk juhuslikkuse kriteeriumi ja lähtub põhimõttest, et igasugust maksuvabastust ja -soodustust tuleb käsitleda võimalikult kitsalt. Kuna direktiivis ei ole maksuvabastuse ulatus konkreetselt piiritletud ning direktiivi ja seaduse eesmärgid on samased, siis aktsiisiseadus direktiiviga vastuollu ei lähe.”