Võrumaa Teataja: Ühe eelarve mitu nägu

12.12.2014Meediakajastus

Riigikogu kiitis 56 poolthäälega (35 vastuhäält) heaks 2015. aasta riigieelarve seaduse (730 SE). Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad Kadri Simson, Aivar Sõerd, Rannar Vassiljev ja Sven Sester analüüsisid tuleva aasta riigieelarvet ja esitasid oma poolt- ja vastuseisukohad.

Eelarve tulude mahuks on kavandatud 8,45 miljardit eurot, mis on käesoleva aastaga võrreldes 7 protsenti rohkem. Kulude kogumaht on 8,54 miljardit eurot, mida on võrreldes praeguse aastaga 6 protsendi võrra rohkem. Valitsussektori eelarvepositsioon on tuleval aastal struktuurses ülejäägis 0,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis on 0,6 protsendi võrra suurem riigi eelarvestrateegias kavandatust. Rügieelarve koostamisel on võetud aluseks majanduskasv 2,5 protsenti SKPst.

Rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev andis ülevaate komisjonis toimunud arutelust ja langetatud otsustest: „Kolmanda lugemise käigus tegi rahanduskomisjon koondettepaneku, mille kohaselt suurendati regionaalseid investeeringuid, toetati erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte. Komisjoni toetuse sai 540 projekti, mida rahastatakse riigieelarvest ühekordse toetusena. Samuti nähti ette õpetajate töötasu alammäära tõstmine 900 euroni kuus haridus- ja teadus-ministeeriumi valitsemisala eelarvevahendite arvelt. Lisavahendid eraldati ka tervishoiutöötajate palgatõusuks ja rahvusring-häälingule venekeelse kanali avamiseks!’

2015. aastast tõusevad oluliselt lastetoetused ja suureneb lastega perede toimetulekutoetuse pür ning vanaduspension kasvab 5,9 protsenti. Esimese ja teise lapse toetus tõuseb järgmisel aastal 45 euroni kuus. Kolmanda lapse puhul 100 euroni. Tasuta koolitoit laieneb ka güm-naasiumiõpilastele. Tuleval aastal kasvab riigieelarvest saavate töötajate palgafond vähemalt 3 protsenti, kusjuures õpetajate ning sotsiaal-, kultuuri- ja sise-julgeolekutöötajate palgad kasvavad 4,5 protsenti. Eelarve kaitsekulutused on läbi aegade suurimad ja ka kaitsekulutuste osakaal SKPst on kõrgem kui kunagi varem. Kaitsekulud on 412 miljonit eurot, mis moodustab

2,05 protsenti SKPst. Siseministeeriumi eelarve on järgmisel aastal 457 miljonit eurot. Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks eraldatakse riigieelarvest 425 miljonit eurot.

Tuleva aasta rügieelarve näeb ette tööjõumaksude alandamise, väheneb tulumaksumäär ja töötuskindlustusmaks, samuti kasvab maksuvaba tulu.

Riigikogulane Aivar Sõerd: eelarve toob majanduskasvu viljad inimesteni.

Reformierakonna fraktsiooni nimel riigieelarve vastuvõtmisel kõne pidanud Aivar Sõerd märkis, et järgmise aasta eelarve prioriteetideks on inimeste heaolu kasv ja kindlustunde suurendamine ning julgeoleku ja kaitsevõime tugevdamine. „Me saame seda lubada, sest majanduskasv ja maksude paranenud laekumine seda kõike võimaldab. Ka Eesti Pank oma täna avaldatud majandusprognoosis ütles väga selgelt, et Eesti majandusel on läinud üsna hästi: kaheprotsendiline kasv on võrreldes teiste Euroopa Liidu maade ehk meie
põhiliste kaubanduspartneritega täitsa korralik kasv,” ütles reformierakondlane riigikogu ees kõneldes.

Endine rahandusminister Sõerd rõhutas, et palgasaajatele on eelarves häid sõnumeid: langeb tulumaksumäär ja töötus-kindlustusmakse, tõuseb maksuvaba miinimum ning kuna tarbijahindade tõus on alanenud, aga palgakasv jätkub, siis reaalpalga kasv ületab ka järgmisel aastal majanduse üldist kasvutempot.

Riigikogu liige juhtis tähelepanu sellele, et riigipoolne haridustoetus suureneb kiiremini kui eelarve üldine kasv. Riigieelarve Euroopa Liidu vahendite toel jätkub ka koolivõrgu korrastamine.

Lõpetuseks märkis ta, et eelarvepoliitika ei ole ainult ühe aasta vaade, selle mõjud ulatuvad kaugemale. „Sellepärast on tähtis, et maksukoormus püsib ka 2015. aastal samal tasemel mis tänavu ehk 32,7 protsenti SKPst,” lausus Sõerd.

Riigikogu võttis täna 56 poolthäälega vastu 2015. aasta riigieelarve seaduse. Eelarve tulude mahuks on kavandatud

8,45 miljardit eurot, kulude kogumaht on 8,54 miljardit eurot.

Valitsussektori eelarvepositsioon on tuleval aastal struktuurses ülejäägis 0,8 protsenti SK-st, mis on 0,6 protsendi võrra suurem riigi eelarvestrateegias kavandatust. Riigieelarve koostamisel on võetud aluseks majanduskasv 2,5 protsenti SKPst.

Rannar Vassiljev: võimatuks peetud asjad said võimalikuks

Sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev juhtis kesknädalal riigikogu kõnetoolist tähelepanu tõsiasjale, et 2015. aasta riigieelarve on asunud lahendama mitmeid probleeme ja valukohti, mille puhul räägiti aastaid, et muudatuste elluviimine ei ole võimalik

„Sotsiaaldemokraatide jaoks on kindlasti kõige olulisem see, et lõpuks ometi tõuseb esimese ja teise lapse toetus. Tegu on sisult ülimalt põhimõttelise ja olulise sammuga, mis on ka rahaliselt väga mahukas,” ütles rahanduskomisjoni juhtiv Vassiljev. „Sarnaselt on varem olnud pikalt juttu töötuskindlustusmakse vähendamisest ja tulumaksuvaba määra tõstmisest. Soovi sõnades küll väljendati, aga katte -allikat ei leitud. Seekord katteallikas leiti ning töötuskindlustus-makse alaneb ja tulumaksuvaba määr kerkib!” lisas ta. Sotsiaaldemokraatide jaoks on tuleva aasta eelarve tähisteks ka koolitoidu toetuse laienemine gümnaasiumiõpilastele ja õppetoetuste süsteemi paindlikumaks muutmine. Kevadel kasvavad pensionid keskmiselt 5,9 protsenti, mis on maksimaalne kasv, mida pensioniindeks lubab. Ühtlasi saab keskmine vanaduspension olema jätkuvalt tulumaksuvaba. „Eelarves on päris palju asju, millest on kogu Eestile laiemalt kasu. Ma loodan, et neid inimesi, kes reaalselt tunnevad, et 2015. aastal nende elus midagi paremaks muutub, on üle Eesti palju,’’ sõnas Vassiljev.

Keskerakond: tuleva aasta riigieelarve ei paranda Eesti inimeste olukorda

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson sõnas kolmapäeval vastu võetud tuleva aasta riigieelarvet kommenteerides, et antud eelarve ei paranda Eesti inimeste olukorda. Simsoni sõnul on tänase Eesti põhiprobleemiks maapiirkondade väljasuremine ja inimeste üldine heaolu. „Viimasel ajal tundub, et meie valitsusjuhid mõtlevad järjest enam e-eestlaste peale ja on unustatud reaalsed inimesed. Kas Eesti tulevik on täielik e-riik, kus on vaid e-residendid, kes arveldavad e-rahaga ja kellele riik ei peagi peale e-teenuste midagi pakkuma? Sellisel juhul on meie valitsus õigel teel Ent tegelikkuses ei tee e-teenused ilma reaalsete inimesteta midagi. Seetõttu peaks meie põhirõhk minema eestlaste heaolu parandamisele. Me peaksime panustama sellesse, et meie maapiirkonnad elaks. Tuleva aasta eelarve seda paraku ei tee? sõnas ta.

Simsoni hinnangul on opositsioonil raske toetada eelarvet, kus sisuliselt tõrjutakse kõik opositsiooni parandusettepanekud. Seda isegi juhul, kui üks valitsuspartner tunnistab, et opositsiooni ideed on vajalikud. „Sel aastal jõudsime juba niikaugele, et ühele koalitsioonipartnerile meeldis meie katteallikas, kuid muudatusi süski ei toetatud See annab lootust, et ehk kunagi hakatakse ka opositsiooni ettepanekuid arvestama. Meie oleme selles osas kannatlikud, kuid ma kardan, et Eesti inimestel on piir ettetulnud. Keskerakonna muudatusettepanekud oleks parandanud justnimelt reaalse eestlase elu – tasuta ühistransport maakonna bussiliinidel, täiendavad toetused põllumeestele ja vahendid riigi siseturvalisuse kasvatamiseks – paraku ei ole valitsuse soov aidata neid, kes päriselt abi vajavad. Nende tähelepanu on kahjuks mujal!’ lõpetas Kadri Simson.

Eesti majanduskasv kiireneb aegamisi

Eesti majandus on 2014. aastal kasvanud eelkõige siseturu toel, kuid samal ajal on suurenenud ka Eesti kaupade ja teenuste turuosa partnerriikide kaubanduses. Tööstustoodangu kiirem kasv ja veidi optimistlikumad tootmisootused viitavad majandusaktiivsuse edasisele suurenemisele. 2014. aasta majanduskasv kujuneb kokkuvõttes kiiremaks kui eelmisel aastal, majanduskasvu edasine kiirenemine jääb süski tagasihoidlikuks. Võrreldes eelmise kümnendiga on Eesti majandus uues arengujärgus ja pikemaajaliselt jõukohane kasv jääb edaspidi 3-4 protsendi juurde. Eesti majandus saavutab sellise kasvu prognoosi kohaselt 2016. aastaks.

Eesti majandusaktiivsust piirab välisnõudluse visa taastumine. Kuigi Euroopa riikides on konkurentsivõime parandamiseks tehtud struktuurireforme, võtab mõju ilmnemine aega ja mitmes riigis on vaja lisareforme. Lisaks võtab aega ettevõtete ja pankade poolt oma bilansside korrastamine. Euroopa riikide kasvu soodustavad samal ajal valitsemissektori vähenenud konsolideerimisvajadus, majanduskasvu toetav rahapoliitika ja krediidipiirangute lee-venemine. Euroala majanduskasvu väljavaadet parandab ka odavnenud euro, mis on suurendanud ühisrahapiirkonna ekspordi konkurentsivõimet

Eesti ekspordivõimalusi avardaks uutele turgudele laienemine. Turgude mitmekesistamine aitaks parandada ka majanduskasvu väljavaadet, kuna praegused kaubanduspartnerid kasvavad aeglasemalt kui muu maailm.

Hoolimata olemasolevate ressursside intensüvsest rakendamisest ja soodsatest rahastamistingimustest pole Eesti majanduse tootmisvõimsus viimasel kahel aastal eriti suurenenud, sest ebakindlus nõudluse taastumise suhtes on piiranud investeeringuid. Tööjõupuudus eelseisvatel aastatel süveneb: ainuüksi järgmise kahe aasta jooksul kahaneb tööealiste inimeste arv umbes 15 000 võrra. Investeeringuid tehakse ootuste kohaselt, seega eelkõige tootmise tõhustamiseks.

Kuigi palgakasv on mõnevõrra aeglustunud, jääb tööjõunappusest tingitud surve palgakasvule kestma. Lisaks sellele jätkub 2015. aastal miinimumpalga tõus ja mitmel tegevusalal jõustuvad uued palgakokkulepped. Tööjõukulude püsiv kasv ja tihedam konkurents töötajate pärast tõrjub turult üha jõulisemalt välja neid ettevõtteid, kes ei suuda tootlikkust kasvatada.

Hoolimata tööjõu vähenemisest tööpuudus kahel järgmisel aastal märgatavalt ei kahane, sest teravaks probleemiks on endiselt tööotsijate oskuste sobimatus ettevõtete nõutuga. Struktuurse tööpuuduse vähendamiseks ja tööturu efektiivsemaks toimimiseks on vaja pöörata rohkem tähelepanu tööjõu arendamisele.

Tarbijahindade inflatsioon 2014. aastal aeglustus ja langes juunis 1. korda pärast kriisi alla 0. Kui 4 aastat tagasi oli hinnalangus toodete ja teenuste võrdluses laiapõhjaline, sus sel aastal põhjustas hinnalangust peamiselt energia ning toiduainete odavnemine. Hinnalangus lõppeb 2015. aasta alguses ja kahel järgmisel aastal inflatsioon kiireneb, kuid jääb siiski vaoshoituks. Tööjõu kallinemise tõttu tõusevad kodumaiste toodete ja teenuste hinnad kiiremini kui imporditud kaupade-teenuste hinnad.

Hoolimata nõrgast majanduskonjunktuurist on palkade ja majapidamiste tarbimise kiire kasv suurendanud 2014. aastal maksutulu, mis on omakorda parandanud riigi rahanduse seisukorda. Eelarve jääb sel aastal siiski puudujääki. Järgmisel aastal, kui jõustuvad maksumuudatused ning suurenevad pensionid ja lastetoetused, süveneb puudujääk veelgi.

Kuigi nominaalne eelarvepuudujääk püsib järgmistel aastatel väike, võib struktuurse puudujäägi ja sellest tuleneva konsolideerimisvajaduse tõttu tekkida vajadus tõsta makse või piirata kulusid. Avaliku ja erasektori palgakasvu vahe on sel aastal suurenenud, aga palgasurve leevenemise jätkumiseks peab kasvuvahe taanduma.

Eesti majanduse vastupanuvõime riskidele on paranenud tänu erasektori väiksemale laenukoormusele, probleemsete laenude vähenemisele ja suurenenud säästudele. Lisaks sellele on poole aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud kinnisvara hinna kasvuga seotud riskid ning leevenenud tööjõukulude ülemäärase kasvuga seotud ohud. Eesti majanduskasvu võivad ohustada Euroopa riikide majanduskasvu taastumise ebakindlus ja geopoliitilised pinged. Majanduskasvu ohud võivad puudutada teravalt üksikuid valdkondi, nagu tõestasid ka hiljutised kaubandussanktsioonid.