Võrumaa Teataja: Valitsuse poliitika toetab majanduskasvu, julgeolekut ja rahvaarvu kasvu
15.05.2017MeediakajastusValitsus pani aastate 2018-2021 riigi eelarvestrateegias paika suuremad eesmärgid ja nende rahastamise kava järgmiseks neljaks aastaks. Suurteks eesmärkideks oleme seadnud majanduse, julgeoleku, rahvaarvu ja heaolu kasvu.
Näeme peamise ühiskondliku heaolu kasvu allikana vabaturumajandusel põhinevat majanduskasvu. Kiirem majanduskasv võimaldab rohkem panustada meie rahvaarvu, julgeoleku ja inimeste heaolu parandamisse.
Eesti majandus kasvab aastatel 2017-2021 keskmiselt 2,8 protsenti aastas. See tähendab kogutoodangu kasvu hinnatõusu arvestamata. Eurodes mõõdetuna kasvab meie majandus ligi 5,5 protsenti aastas.
Riigi maksutulu kasvab keskmiselt 6,5 protsenti aastas. See on võimalik, sest eksport, inimeste sissetulekud ja ostujõud kasvavad. Maksutulust moodustavad suurima osa sotsiaalmaks, käibemaks ning aktsiisid.
Selle toel kasvab järgmistel aastatel kiiremini valitsuse panus perede, tervishoiu, pensionide, hariduse, riigikaitse ja taristu heaks.
Soovime Eesti majanduskasvu kiiremaks muuta. Meid ei rahulda ühe protsendi lähedale jääv majanduskasv, kuna sellise tempoga ei jõua meie majandus niipea jõukamatele naabritele järele.
Inimeste ja ka riigieelarve tulusid mõjutab kõige rohkem maksuvaba tulu reform. Sellega kasvab enamiku inimeste maksuvaba tulu 500 euroni. Kuni 1200 eurot teenivate inimeste sissetulek kasvab seetõttu peale tavalise palgatõusu veel kuni 64 euro võrra kuus.
Eesti maksusüsteem muutub nii ka majanduskasvu toetavamaks, sest maksustame vähem töötamist ja teenimist ja rohkem tarbimist. Maksukoormus stabiliseerub 36 protsendi tasemel sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Aastani 2021 kasvavad prognoosi järgi keskmine palk ja pensionid ligi viis protsenti aastas. Hinnad seevastu tõusevad keskmiselt 2,5 protsenti aastas, jäädes palkade ja pensionide tõusule alla.
Peale maksureformi toetavad majanduskasvu investeeringud taristusse, energiasäästu ning teadus- ja arendustegevusse, kuid ka töötamist soosivad reformid nagu vanemahüvitise ja toimetulekutoetuste reform.
Majanduskasvu edendamiseks on vaja investeeringuid, mis toetaksid targema ja tulusama töö tegemist. Valitsus investeerib praeguse teadmise järgi nelja aastaga kokku rekordiliselt 2,3 miljardit eurot ning oma eelarvega keskvalitsuse asutused – ülikoolid, haiglad ja sihtasutused – investeerivad veel 730 miljonit eurot.
Riigi investeeringute tase on 2018. aastal kõigi aegade kõrgeim ja valitsussektori investeeringud moodustavad järgmisel aastal 5,8 protsenti SKPst. Sellega on Eesti valitsussektori investeeringud kindlasti Euroopa Liidu suurimate hulgas.
Nelja aastaga investeerime riigimaanteedesse 535 miljonit eurot ja muusse taristusse 135 miljonit eurot. Samuti rajame või renoveerime 69 miljoni euroga üle Eesti suuremates asulates mitukümmend tervisekeskust, mis koondavad ühte kohta perearstide ja tavalisemad eriarstide teenused.
Kaitsekulud on ka tulevikus üle kahe protsendi SKPst. Eesti iseseisva kaitsevõime arendamiseks on meil väga põhjalikud ja detailsed plaanid neljaks ning kümneks aastaks. Liitlaste vastuvõtuks tarvilikud kulud lisatakse kahele protsendile SKPst ja siin valitsus järeleandmisi tee. Esimest korda ajaloos on loodud 60 miljoni euro suurune kaitseinvesteeringute programm.
Endiselt jälgime valitsussektori eelarve tasakaalu, aga nüüdsest paindlikumalt pikema perioodi keskmisena. See tähendab, et eelarvepoliitika jääb konservatiivseks ja tasakaalu, aga edaspidi lubab seadus kasutada eelmiste aastate ülejääke investeeringuteks kuni 0,5 protsendi ulatuses SKPst. Kui ülejääke pole, tuleb eelarve aga teha struktuurses tasakaalus. Seega on riigi rahandus heas korras ka edaspidi.
Sven Sester
rahandusminister