Seadusemuudatused toovad tarbijale odavama taastuvenergia

29.05.2018Arvamus
Seadusemuudatused toovad tarbijale odavama taastuvenergia

Homme hakkab Riigikogu arutama elektrituruseaduse muudatusi, mis tõotavad tuua tarbijatele odavama taastuvenergia ja kaasata välismaist raha taastuvenergia tootmise  arendamisesse Eestis. Tegemist on teemaga, mida on arutatud juba 2013 aastast saati, kuid nagu möödunud reedel Rainer Vakra avaldatud artiklist lugeda võis, pole arusaamatused selle teema osas ka täna kuskile kadunud.

Esiteks parandangi kohe ära hr. Vakra artiklis avaldatud eksitavad „faktid“. Erinevalt tema poolt väidetust, täna kehtiva elektrituru seaduse kohaselt ei ole ükski Narva elektrijaamade plokk siseriikliku taastuvenergia toetuse kõlbulik. Seda põhjusel, et toetust võimaldatakse kehtiva seaduse kohaselt elektri ja soojuse koostootmisega tegelevatele seadmetele 12 aasta jooksul pärast tootmise alustamist. Sellistele nõuetele vastavaid seadmeid täna Narva jaamade koosseisus ei ole. Seega ei saanud sotsiaaldemokraadid teha ka ettepanekut, mis Narvas taastuvenergia tootmise lõpetaks. Puitu ja eriti selle jäätmeid kasutatakse Narvas nii praegu, kui ka edaspidi ilma, et selle eest siseriiklikku toetust makstaks.

Mis puudutab Juhan Partsi tegevust majandusministrina, siis just tema oli see minister, kes viis 2012. aastal valitsusse ettepaneku, mille kohaselt omanik ehk Eesti valitsus keelas Eesti Energial taotleda Narvas taastuvenergia tootmise eest siseriiklikku taastuvenergia toetust. 2013 aastal valitsuskabinet uuendas seda otsust ning pärast seda pole ükski valitsus pidanud vajalikuks seda ära muuta. Selle otsuse tagamaad olid lihtsad. Kuna siseriiklike toetuste abil taastuvenergia tootmine kasvatas jõudsalt elektritarbijate kulusid, siis pidas IRL vajalikuks riigile kuuluva ettevõtte kaudu nende kulude kasvu pidurdada.

Olukord on aga hoopis teistsugune, kui me räägime Eesti võimalustest statistikakaubanduses. Kuna Eesti on Euroopa Liidu (EL) poolt seatud 2020. aasta taastuvenergia arendamise eesmärgi juba täitnud, siis on meil tekkinud hea võimalus kodumaise taastuvenergia tootmise arendamiseks kasutades selleks teiste EL-i riikide poolt võimaldatavaid toetuseid. Arvestades seda, et iga põletamata jäänud fossiilkütuse tonn vähendab keskkonna- ja õhuheiteid Eestis, ei ole põhjust biomassi kasutamist energiatootmisel kuidagi häbimärgistada. Aurukatla tehnoloogia võib küll juba 200 aastat vana olla, kuid selle tehnoloogia abil toodetakse Eurostat’i andmetel jätkuvalt umbes 50% EL-i taastuvenergiast. Sellele järgnevad hüdroenergia ja tuuleenergia alles vastavalt ca 14% ja ca 12% osakaaludega.

On tõsi, et mitmetes liikmesriikides on biomassi kasutamine energiatootmiseks vaidluste objektiks, kuid ma võin Rainer Vakrale kinnitada, et Eesti ametnikud on olnud kontaktis ka selliste EL liikmesriikide esindajatega, kes on huvitatud biomassist toodetud taastuvenergia statistikat Eestilt ostma. Sellele, et Eesti biomassist toodetav energia on Euroopas populaarne viitab ka ligi 3 miljoni kuupmeetri esmasest kasutamisest üle jääva ja puitkütuseks ümber töödeldava biomassi ekspordimaht, mille sihtturud jäävad Eestist kohati tuhandete kilomeetrite kaugusele. Kas ja kuivõrd on mõistlik Eesti puitu nii suures koguses välismaale vedada, kui meil eksisteerib selle jaoks ka kodumaine nõudlus on muidugi omaette arutluse teema.

Biomassi kaubanduse reguleerimisele on senisest märksa suuremat tähelepanu pööramas ka Euroopa Liit, mis on uue taastuvenergia direktiiviga sätestamas biomassi kaubandusele jätkusuutlikkuse kriteeriumeid, mis Eesti energiapuidu ekspordivõimalusi saavad edaspidi tõenäoliselt piirama. Seetõttu ei ole meil mingit põhjust kodumaises energiatootmises, sealhulgas Narvas, ka biomassi kasutamisest loobuda.

Täna on veel raske öelda kuidas lõppevad EL-is uue energiapaketi alased läbirääkimised ja mil määral need mõjutavad konkurentsi energiaturgudel. Samas on homme Riigikogu ette jõudvate elektrituru seaduse muudatuste selgeks eesmärgiks senisest märksa efektiivsema ja kulutõhusama taastuvenergia tootmise arendamine ja selle saavutamiseks taastuvenergia oksjonite juurutamine. Kogemused välismaalt viitavad, et oksjonipõhine taastuvenergia arendamine võimaldab vähendada taastuvenergia arenduskulusid tarbijatele ligi kolmandiku võrra. Seetõttu ootan kolleegidelt konstruktiivset diskussiooni, et vabal ja õiglasel konkurentsil põhinev tururegulatsioon saaks võimalikult kiiresti seadustatud.