Ärileht.delfi.ee: Valitsus tahab hinnašokki leevendada peamiselt vähekindlustatutel. Sotsid: vaid vaestele toetusi maksta on küüniline (Tanel Saarmann, Reelika Sommer)

12.10.2021Meediakajastus

Energiahinnad on laes, enne järgmist kevadet olulist langust ei paista. Valitsus vaeb, kuidas hinnatõusu kompenseerida.Nii elektri kui ka maagaasi hind on ajaloo kõrgeim ja krõbedam külm ootab veel ees. Valitsuse arutelud lõppesid eile hilisõhtul ega olnud lehe trükkimineku ajaks veel selgunud. Oli vaid teada, et tõenäoliselt saavad omavalitsused lisaraha, et toimetulekutoetuse saajatele ajutiselt rohkem raha anda.

Olukord on pannud riike lahendustele mõtlema. Näiteks Läti otsustas pakkuda vaktsineeritud pensionäridele iga kuu 20-eurost lisatoetust, et muu hulgas hinnatõusu kompenseerida. Meie erakondade esindajad on pigem arvamusel, et lähenema peaks suuremate ja põhjalikumate sammudega.

Pühapäeval teatas Isamaa, et riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu, teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimehe Arvi Hamburgi, riigikogu majanduskomisjoni aseesimehe Sven Sesteri ja omanike keskliidu esimehe Priidu Pärna sõnul tuleks energia hinnatõusu vastu astuda maksualandusega. Täpsemalt alandada gaasi, elektri ja toasooja käibemaksu hinnašokiperioodiks 20%-lt 9%-le. Millised on teiste erakondade mõtted?

Käibemaks on üks osa 

„Pole olemas maksulangetust, mis mulle ei meeldiks! Loomulikult peab valitsus tegema kõik endast oleneva Eesti inimeste ja ettevõtete abistamiseks toimuvas energiahindade katastroofilises tõusus,” alustab EKRE esimees Martin Helme. Ta tunnistab siiski, et käibemaks on ainult üks osa summast, mis kirjutatakse kogu arvele otsa. „Probleem on eelkõige see arve ise ehk kõrge hind,” sõnab ta.

EKRE käib välja mitu meedet. Helme sõnul on neist kõige olulisem CO2 kvoodikaubanduse peatamine, teiseks taastuvenergia tasu kaotamine ja kolmandaks ülekandetasude märgatav vähendamine. Viimati mainitu kohta rõhutab ta, et see on täielikult riiklikult reguleeritud, nagu oli kümne aasta eest riiklikult reguleeritud elektergi. „Ülekandetasusid korjav monopoolne ettevõte on täielikult riigi oma, seega on siin vaja ainult valitsuse otsust,” ütleb Helme.

Vaestele toetusi maksta küüniline

Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski sõnul peab riik astuma samme energia kallinemise leevendamiseks, aga mitte üksnes vaesuses elavatele inimestele, vaid kogu rahvale. „Seda vajavad nii kodutarbijad kui ka ettevõtted. Seetõttu on reaalsete lahenduste asemel omavalitsuse vaesustoetusi pakkuda küüniline ja häbiväärne,” tõdeb Ossinovski.

Sotsiaaldemokraadid on teinud kolm ettepanekut. Nende kõige olulisem samm oleks vabastada kõik tarbijad taastuvenergia tasust. Nõnda väheneks tarbijate elektriarved kokku 100 miljoni euro ulatuses. „Praegu tuleb see raha taastuvenergia tasu kaudu elektritarbijate käest,” märgib Ossinovski. Riigikogus on praegu menetluses eelnõu, et kvoodituludest saadava taastuvenergia toetuste kogusumma maksaks Eleringile valitsus. See vabastaks tarbijad taastuvenergia tasu maksmisest.

Teiseks peaks riik rahastama kvoodituludest kõiki uusi taastuvenergia vähempakkumisi. „Neid on plaanitud järgmise kahe aasta jooksul tervelt 1000 gigavatt-tunni ulatuses ja valitsuse plaani järgi maksab selle kinni elektritarbija taastuvenergia tasu kaudu,” selgitab Ossinovski.

Kolmandaks peaks loobuma elektri hinda tõstvatest seadusemuudatustest, mida peale valitsusliidu toetavad Ossinovski sõnul ka Isamaa ja EKRE.

Ossinovski kinnitab, et nad on igati valmis arutama teiste erakondade ettepanekuid, sealhulgas Isamaa ideed vähendada käibemaksu. Ent ta juhib tähelepanu, et see ei pruugi olla kiiresti teostatav samm ja ajutine meede võib maksu iseloomust tulenevalt tekitada üpris suure segaduse. Kui seda teed minna, siis peaks tema sõnul eelistama püsivat maksualandust. „Seda Isamaa aga ei toeta, sest nende pikaajaline suund on olnud käibemaksu tõsta. Mäletan ise, kuidas Sven Sester pakkus 2016. aasta koalitsioonikõnelustel käibemaksu suurendamist 22%-le. Sotsiaaldemokraatide vastuseisu tõttu jäi see õnneks realiseerimata,” toob Ossinovski esile.

Isamaa plaan pole hea

Eesti 200 juhatuse liige Pirko Konsa ütleb, et nende ettepanek on tõsta hinnašoki leevendamiseks hinnatõusu mõjul enam laekuvate maksude arvelt erakorraliselt kõigile tulumaksuvaba miinimumi. See annaks nende sõnul suurima mõju just kõige väiksema sissetulekuga inimestele ja aitaks võidelda üldise hinnatõusuga. Samuti peaks valitsus nende sõnul aktiivselt tegelema avamere tuuleparkide, energiaühistute ja moodsa tuumajaama rajamise küsimustega.

„Kommenteerides Isamaa ettepanekut, tsiteeriksin alustuseks nende pikaajalist poliitikut Tunne Kelamit aastast 2002: „Isamaaliidu poliitika on: maksudega ei mängita ning kodakondsust ei kingita.” Kahju, et Isamaa on suures valimistrallis otsustanud odavat populaarsust püüdma minna, mis Eestile suures plaanis vaid kahju toob,” sõnab Konsa. „Tegu on tüüpilise püksi-pissimise-taktikaga, kus korraks hakkab mõnus ja soe, kuid hiljem on märg ja külm.” Konsa sõnul lahendab tehtud ettepanek kõigest pool probleemi. Pealegi on seda keeruline ellu viia ja sellel pole pikaajalist mõju.

Kokkulepe lähedal

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul tuleb kõiki konstruktiivseid ettepanekuid tõsiselt kaaluda: käibemaksu alandades tuleb muu hulgas hinnata, millist mõju avaldab see riigieelarvele. „On ju üldteada, et lisaraha on vaja haridusvaldkonnale ja sotsiaalhoolekandele, näiteks omastehoolduses on puudu üle 100 miljoni euro. Tunnustame Isamaad olulisel teemal kaasa mõtlemast, kuid tuleb silmas pidada, et maksusüsteem on tervik ja järske muudatusi tehes peab olema kindel, et inimeste tegelik heaolu paraneks,” rõhutab Karilaid. Rahaga vaktsineerima meelitamist Karilaid õigeks ei pea: „Avame nii Pandora laeka, mida on hiljem keeruline sulgeda.”

Keskerakond on võimul koos Reformierakonnaga ja nad soovisid partneriga ideedes kokkuleppele jõuda eile hilisõhtuks. Viimase hetkeni oli kõne all mitu varianti ja erinevad summad.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus kinnitas enne kõnelusi, et valitsus tegeleb hinnašoki kiire leevenduspaketiga, mis aitaks leevendada äkilist hinnatõusu just keerulisemas rahalises seisus olevatel peredel ja ka näiteks üksi elavatel pensionäridel. „CO2 kvoodi nn ülelaekumine on raha, mida osaliselt saab selleks kasutada,” märkis ta.

Pentus-Rosimannuse sõnul tuleb kiire ja lühiajalise lahenduse kõrval investeerida ka pikema mõjuga valdkondadesse, mis aitavad tulevikus energiakulu väiksemana hoida. „Hoonete korralikust soojustamisest ning kallite ja ebaefektiivsete küttesüsteemide väljavahetamisest taastuvenergia lahendusteni välja. Selleks saame kasutada eelkõige euroraha,” sõnas Pentus-Rosimannus.

– ÄÄREJUTT –
Võidavad fikseeritud paketi omanikud

Talvele saavad rahulikuma südamega vastu minna need, kes on enne börsihinna järsku tõusu võtnud fikseeritud hinnaga paketi. Eesti Energia klientidest üle pooled on just sellise paketi allkirjastanud. Praegu ei ole mõtet hinda fikseerima minna, kui just ei ole veendunud, et hind tõuseb veelgi.

Eesti Energia toob oma kodulehel esile kolm varianti.

Kui inimesel on tavaline ühe- või kahetariifne elektriarvesti ja ta on valinud nende muutuva või kombineeritud paketi, sõltub tarbija elektri hind kaalutud keskmisest börsihinnast.

Kui tarbijal on kindel või võrdne pakett, siis on elektri kilovatt-tunni hind kokkulepitud ajaks fikseeritud ja elektriarvel on kilovatt-tunni hind iga kuu sama.

Kui tarbimiskoht on üle viidud kauglugemisele ja tarbija on valinud tunnipõhise tariifiga muutuva või kombineeritud paketi, sõltub elektriarve suurus igas tunnis tarbitud elektrikogusest ja sellel tunnil kehtinud börsihinnast.

Elektrimüüjad ütlevad, et tegelikult oleneb palju sellest, kuidas inimene elektrit tarbib. Samuti on suur vahe, kas elad väikeses korteris või eramajas.

Käibemaksu ja aktsiisi langetamise mõju väike

Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et käibemaksu madalama määra rakendamine on toodete kõrge hinna mõju leevendamiseks kulukaim meede. Selle mõju võib, kuid ei pruugi piisaval määral hinnas kajastuda. Kõige väiksema võimaliku mõjuga oleks elektriaktsiisi langetamine. Olulisel määral mõjutaks elektri hinda võrgutasude ja teatud piirini taastuvenergia tasu langetamine.

Augusti börsihinnaga kodutarbija elektrikuludes jagunesid kulud ligikaudu nii: elektrienergia osakaal 49%, võrguteenus 28%, taastuvenergia tasu 6%, elektriaktsiis u 0,5%, käibemaks alla 17%.