Äripäev: Valitsus ajab oma rada. Töötukassa ettepanekut ei kuulatud
10.09.2015MeediakajastusValitsus otsustas eile töötukassa nõukogu ettepanekut mitte arvestada ja jättis töötuskindlustusmakse 2017.-2019. aastaks langetamata. Tööjõumaksude vähendamist ootavad ettevõtjad on otsusest nördinud.
Töötukassa nõukogu liige ja tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar ütles, et valitsuse otsus mitte arvestada Eesti Töötukassa nõukogu soovitustega näitab, et probleem on pigem valitsuse rahakotis. Nimelt lähtus tema sõnul nõukogu, kuhu kuuluvad nii tööandjate, töötajate kui ka valitsuse esindajad, oma ettepanekus töötukassa tegelikest vajadustest.
Tamsar selgitas, et nõukogu arvates on reservid piisavad ka võimalike kriiside üleelamiseks ja nende jätkuv kasvatamine samas mahus, üle 40 miljoni euro võrra aastas, ei ole põhjendatud. “Valitsuse otsus näitas, et tähelepanu keskmes on hoopis riigieelarve tasakaal, mitte töötukassa tegelik olukord ja sellest lähtuvad mõistlikud valikud,” ütles Tamsar eile.
Valitsus sööb sõnu. Liviko juht Janek Kalvi ütles, et valitsus sööb töötuskindlustusmakse alandamata jätmisega oma sõnu, sest kevadel vastu võetud ja palju kriitikat pälvinud maksupaketiga on maksulaekumine liikunud loodetust hoopis teises suunas.
Kalvi selgitas, et töötuskindlustusmakse alandamata jätmine kõneleb sellest, et valitsus on hakanud aru saama, et juunis vastu võetud maksupaketi katteallikad pole olnud piisavalt head ja nüüd tuleb hakata olukorra päästmiseks korrektuure tegema. “Töötuskindlustusmakse on esimene märk sellest,” sõnas ta.
“Minu ennustus on, et sel sügisel hakkab valitsus otsima kevadel lubatud katteallikatele omakorda katteallikaid. Minu valdkonna näide sellest on kange alkoholi aktsiis, mida tõsteti 15 protsenti, kuid sellest saadakse vähem raha kui eelmisel aastal. Tegelik maksulaekumine on liikunud valitsuse ootustele teises suunas. Seda ettevõtjad, kaasa arvatud mina, valitsusele ka ütlesid, kuid meid ei kuulatud,” ütles Kalvi.
Kalvi: valitsuse rahahäda kogub tuure.
Valitsus on Kalvi sõnul rahahädas ja sügisel ning järgmisel aastal see olukord ilmselt aina süveneb – valitsus peab hakkama oma lubadusi uuesti hindama. “Selle maksupaketi vastu võtmine oli tugev löök ettevõtjate ringkonnale. Mingit dialoogi ei olnud, kuigi me osutasime juba siis selle tegevuse tulemile.”
Kalvi soovitus valitsusele oli pidada vähemalt seekord dialoogi ettevõtjatega, kuulata nende prognoose ja arvamusi. “Valitsus peaks mõne sammu tagasi astuma, selle asemel et pusa veelgi keerulisemaks ajada. Valede otsuste parandamine uute valeotsustega teeb olukorra vaid halvemaks,” nentis Kalvi.
E-Piima juhi Jaanus Muraka sõnul on valitsuse otsus kahetsusväärne. “On ju lubatud, et hoitakse tööjõuga seonduvate maksude ja kulude vähendamise suunda,” ütles ta. Murakas lisas, et kõigile on teada Eesti kõrged tööjõumaksud, mis pidurdavad siinset ettevõtluskeskkonda. “Vahepeal räägitakse, et Eestis on maksuparadiis, kuid tegelikult peetakse sellega silmas vaid seda, et meil puudub ettevõtete tulumaks,” rääkis Murakas. Paljud ettevõtted aga kasumini ei jõuagi, kui peavad kohe alguses nii palju tööjõukuludele panustama. “See teeb meid konkurentsivõimetuks,” ütles ta.
Muraka sõnul jääb mulje, justkui üritaks riik ettevõtteid kõrgete tööjõumaksudega karistada. Ta selgitas, et praegune maksusüsteem on pahede maksustamise suunaga – näiteks tõstetakse kütuseja alkoholiaktsiisi. “Kõrgete tööjõumaksudega justkui karistatakse ettevõtjaid selle eest, et võtame kedagi tööle,” ütles ta.
Murakas leiab, et ettevõtluskeskkonda parandaks hoopis see, kui maksustataks ettevõtete kasum. Sellisel juhul oleks maksude kogumine ettevõtete võimekuse järgi rohkem tasakaalus.
Valitsus: kindlustundest jääb vajaka. Peaminister Taavi Rõivase sõnul oli otsus jätta töötuskindlustusmakse määrad muutmata seotud töötukassa reservide kindlustamisega. “Meil on vaja kindlustunnet, et meil on piisavalt ressurssi töövõimereformiga toimetulekuks,” ütles peaminister eile valitsuse pressikonverentsil.
Rõivas selgitas, et töövõimereformiga kasvavad töötukassa kulud, sest kasvab inimeste arv, kellele loodetakse abi pakkuda. Näiteks kui praegu on registreerituid töötuid umbes 25 000, siis töövõimereformiga lisandub suur hulk töövõimetuspensionil inimesi, kel on soovi ja keda tahetakse tagasi tööturule suunata.
Peaminister ütles, et kui töötus püsib madal kajärgmistel aastatel, ei ole sugugi välistatud, et valitsus vaatab töötuskindlustusmaksed uuesti üle ja neid ka alandab. Praegu ei saa aga tema sõnul isegi miljoni euro täpsusega väita, millal on töötukassa reservis ootamatusteks piisavalt raha. “Me saame tugineda eksperthinnangutele ja enda kogemustele. Meil on üks kriis seljataga, kusjuures mitte väga ammu. Siis nägime, et töötus tõusis lakke ja töötukassa kulud suurenesid,” märkis Rõivas.
Komakohtadest pole tolku. Erinevalt teistest ettevõtjatest leiab Standardi omanik Enn Veskimägi, et kui valitsus oleks vähendanud töötuskindlustusmakset paari komakoha võrra, poleks see kedagi eriti õnnelikumaks teinud. “Arvan, et kõik on selle töötuskindlustusmakse määraga harjunud, see pakutud muutus oleks olnud nii väike, et väga palju see meid nüüd küll mõjutanud ei oleks. See oleks umbes sama hea kui poole protsendi võrra sotsiaalmaksu langetamine,” sõnas Veskimägi. Tema sõnul oleks töötukassa välja pakutud muutus nii väike, et sellega pole mõtet tegeledagi. “Meil on tähtsamaidki probleeme,” ütles ta.
Tasub teada
Töötukassa ettepanek ja valitsuse otsus
Valitsus kehtestas eilsel istungil töötuskindlustuse makse määrad aastateks 2016-2019, milleks on 1,6% kindlustatule ning 0,8% tööandjale.
Maksemäärad jäävad seega samale tasemele, mis olid kehtestatud aastateks 2015-2018. Töötukassa pakkumine valitsusele oli vähendada 2017 aastast kindlustatu töötuskindlustusemakse määra 1,4%-ni ja tööandja töötuskindlustusmakse määra 0,7%-i.
Prognoosi järgi kasvab 2016. aasta lõpuks töötukassa varade maht 690,8 miljoni euroni.
Eelmise aasta lõpus oli töötukassa netovara väärtus 610,3 mln. Selle aasta lõpuks on varade oodatav väärtus 648,8 mln eurot.
Kommentaar
Valitsuse eesmärk on maksukoormust vähendada
SVEN SESTER, rahandusminister
Tuleb hinnata töötukassa kohustusi, mis on seotud tööhõivereformi kuludega.
Järgmise aasta suvel rakenduv töövõimereform võib töötukassale tuua täiendavaid kulusid. Reformiga kolmekordistub töötukassa klientide hulk ja laienevad pakutavad teenused. Süsteemi muutus toob lisakulu ligikaudu 76 miljoni euro ulatuses.
Töötuskindlustuskulud on raskesti prognoositavad. Ei saa välistada ootamatusi tulevikus. Näiteks kulus 2012. aastal töötuskindlustushüvitisele 23% rohkem raha, kui eelarves ette nähti, ja 2013. aastal 42% prognoositust rohkem.
Valitsuse eesmärk on maksukoormust vähendada. Riigikogus heakskiidetud maksumuudatustega väheneb tööjõu maksukoormus tänu maksuvaba tulu kasvule ja sotsiaalmaksu langemisele 32%-le.