Eesti Päevaleht: Kaido Padar: riigifirmade nõukogude liikmete valimiseks pole kellelegi poliitilisi suuniseid antud (Ann-Marii Nergi)

12.02.2020Meediakajastus

Riikliku parvlaevaäri käima tõmmanud Padar (48), kes nüüd juhib investeerimisfirmat Eesti Talleks, ütleb intervjuus, et riigifirmade nõukogusid mehitava nimetamiskomitee juhina ei saa ta endale (poliitilist) susserdamist lubada. Ainuüksi sellepärast, et tal on vaja veel kümmekond aastat tööjõuturul konkurentsis püsida.

Kaido Padar, miks te nõustusite hakkama nimetamiskomitee liikmeks ja nüüd veel selle esimeheks?

Ma mõtlesin selle üle päris pikalt, oma kuu aega, pärast seda, kui majandusminister Taavi Aas helistas ja kohta pakkus. Minu jaoks on see eelkõige ühiskondlik töö, kus ma saan oma kogemusi riigile tagasi anda. Ma ei pea end teistest paremaks, aga olen siiski olnud 11 aastat riigifirmadega seotud. Olen ametnike-poliitikutega varem kokku puutunud. Era- ja riigiettevõtte vahe minu jaoks ongi see, et peale hea ärivaistu peab riigifirmade puhul olema sotsiaalset ja poliitilist tunnetust. Kui seda kõike arvesse võtta, siis äkki saan olla abiks nõukogude liikmete valimisel.

Teid peetakse komitees Jüri Ratta ehk Keskerakonna soosikuks. Kas Ratas soovis teid sinna?

See on päris naljakas, sest mind on aja jooksul seostatud sisuliselt kõikide erakondadega. Kui mind kaasati TS Laevade juhina parvlaevaprojekti, siis ajakirjandus kirjutas, et ju Padaril on mõjukad reformierakondlastest sõbrad. Ratase juurde linnavalitsusse minnes sai ta pahandada, et miks ta võtab isamaaliitlase tagatuppa. (Padar töötas enne seda linnapea Jüri Mõisa pressiesindajana – toim.)

Komiteesse, mille loomise eesmärk oli välja juurida nõukogude politiseeritus, määrati parteilased Reet Roos (Isamaa) ja Argo Luude (EKRE). Kuidas te nüüd tagate, et otsuseid ei hakata tegema poliitilisest eelistustest või ministrite suunistest lähtudes?

Mina sain ka uuest koosseisust teada alles uudistest. Arvan, et ehk on kartus praegu ühiskonnas suurem, kui olukord nõuaks, aga ütlen ikka, et eks lõpuks teod räägivad enda eest. Esimesel kohtumisel oli just Reet Roos see, kes ütles, et näitame võimalikult avatult, et püüame leida parimaid lahendusi. Mina ei ole seni komitees poliitikategemist näinud ja kõik on kinnitanud, et neile ei ole poliitilisi suuniseid antud. Võtaksin veel pingeid maha, sest kirjutati, et kõik nõukogud keeratakse nüüd pahupidi. Riigifirmades on seitse miljardit eurot vara, neis töötab 13 000 inimest. Kokku on neil 128 nõukogu liiget. Miks me peaksime toimivaid organisatsioone lõhkuma? Kõik poliitikud tahavad, et firmadel läheks hästi ja sealt saaks dividende võtta.
Mingit susserdamist ma endale komitees lubada ei saa. Mul on vaja veel kümmekond aastat tööjõuturul osaleda ja teha seda nii, et ma ei peaks silmi peitma. Eeldan ka teistelt laua taga olijatelt, et nad teevad parimad valikud.

Juba esimesel kohtumisel rääkisime me läbi põhimõtted, mille järgi tööd tegema hakkame. Näiteks selle, et otsuseid teeme kollegiaalselt. Peatusime ka sellel, kui pikk peaks olema nõukogu liikme ametiaeg: nõukokku on vaja uut verd, kui liige on olnud seal juba kaks ametiaega. Rääkisime ka nõukogu liikmete kompetentsist, et kuidas tagada ettevõtete veel parem know-how ja et see ühtlasi ei tekitaks korruptsiooni ega huvide konflikti ohtu. Leidsime, et kaasata tuleks ka rohkem teadlasi.

Paari kuu pärast saab täis suurima riigifirma Eesti Energia nõukogu juhi Väino Kaldoja teine ametiaeg. Kas tema tuleb kindlasti välja vahetada? Kas sellisele ettevõttele on kerge leida uut ja pädevat nõukogu juhti?

Me oleme praegu liikmete nimekirjadele väga põgusalt otsa vaadanud ja ma ei hakka väljavahetamisi lubama. Rõhutan veel kord: meie eesmärk pole kõiki koosseise välja vahetada.

Kas valitsuselt olete suunised saanud?

Ei ole. Ma mäletan aegu, kui peasekretärid olid aktiivsed, aga isegi neilt ei ole saanud kõnesid! Tõesti, kohtunud olen näiteks Sven Sesteriga – küsinud tema arvamust, et mis oli tema ettekujutus komitee loomisel – ja ka eelmise juhi Erkki Raasukesega. Selliseid taustakohtumisi on olnud seitse-kaheksa.

Rahandusminister Martin Helme on öelnud, et praegu ei võta nõukogud üldse ministreid kuulda ja mis mõte on üldse sellisel riigifirmal, kui üldkoosolekust minister ei saa seda mõjutada. Kas minister peab saama firmasid enda suva järgi suunata?

Tundmata Martin Helmet arvan, et kõik ministrid tahavad, et ettevõtetel läheks hästi. Ma pole tema sellist avaldust lugenud. Kas komitee otsused ministrile meeldivad, näeb sellest, kas minister komitee ettepanekuid kinnitab või mitte. Ma arvan, et komitee töö raskem pool saab olema hoopis väga hõivatud inimesi, spetsialiste-tippjuhte ära rääkida ja neid nõukogudesse leida.

Kuidas sobib Argo Luude kriminaalne minevik komitee nõudega, et liikmed peavad olema laitmatu taustaga?

Siin on kaks asja. Mul endal on põhimõte, et kui sa pole just paadunud valetaja ja varas, siis tuleb juhtunu andeks anda. Ja äris juhtunu tuleb andeks anda ja eluga edasi minna. Me pole sellest Luudega rääkinud, küll aga helistasin talle pärast esimest kohtumist ja tunnustasin teda professionaalsuse eest.

Eelmine komitee tõstis nõukogu liikmete palka. Kui suur peaks palk teie arvates olema?

Seda teemat me veel arutanud ei ole, aga nõukogu liikmeks olemist saavad motiveerida kolm asja: missioonitunne, võimalus teha midagi igapäevatööst erinevat ja jah, ka tasu. Me peaksime käituma ühetaoliste printsiipide järgi. Tasu peab olema väärikas. Ma olin Kredexi nõukogus, sain seal kuus 280 eurot kätte. See tähendas, et iga kuu veetsin ühest pühapäevast umbes kolm tundi nõukogu materjale läbi töötades, koosolekud peale selle. Kas seda tasu oli palju või vähe, ei oska ma öelda.

Kaido Padar

Kes ta on? Kaido Padaril on bakalaureusekraad Tartu ülikoolist ning ulatuslik turundus- ja kommunikatsiooni valdkonna kogemus Tallinna linnavalitsusest, riigikogu kantseleist, rahvusooperist Estonia.Padar on osalenud eri ettevõtete nõukogude töös, töötanud juhatuse liikmena AS-is Eesti Post ja osalenud Tallinna Sadama tütarettevõtte OÜ TS Laevad juhatuse esimehena reisiparvlaevateenuse käivitamisel.Praegu on Kaido Padar AS-i Eesti Talleks juhatuse esimees.

Nimetamiskomitee

Mis see on? Nimetamiskomiteesse kuuluvad valitsuse otsusega alates 27. jaanuarist peale Kaido Padari erasektorist Toomas Tamsar, Argo Luude ja Reet Roos. Avaliku sektori esindajatena kuuluvad komisjoni rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali ja roteeruva liikmena äriühingu osalust valitseva ministeeriumi kantsler.Nimetamiskomitee ülesanne on teha äriühingu üldkoosolekule ehk äriühingut valitsevale ministrile ettepanekuid nõukogu liikmete valimise, tagasi kutsumise, arvu ja neile makstava tasu kohta. Riigil on osalus 29 äriühingus, sealhulgas on riik 24 äriühingu ainuomanik ja neljas äriühingus kuulub riigile enamusosalus.