Eksptess.ee: EKSPRESSI UURIMUS | „Tal on aega, võimu ja raha.“ Kuidas pururikkast pankurist sai Eesti poliitika suurim doonor ja mõjukaim mees (Urmas Jaagant)

03.08.2022Meediakajastus
ISAMAA PUSLE.
End varju hoidev ettevõtja Parvel Pruunsild on tõusnud Eesti poliitika keskseks niiditõmbajaks. Ta valib, rahastab ja edutab poliitikuid, toidab lobiühinguid ja survegruppe ning vormib Eestit oma meele järgi.
Endise peaprokuröri Lavly Perlinguga juhtus talvel 2021 kummaline lugu. Kui ta läks poliitikasse ja liitus Isamaaga, kohtus ta hommikusöögiks Riho Terrasega, endise kaitseväe juhataja ja Isamaa eurosaadikuga.
Terras pakkus, et ta võib vahendada kohtumist nii erakonna esimehe Helir-Valdor Seederiga kui ettevõtja Parvel Pruunsillaga.
Tekkis küsimus, kummaga peaks enne kohtuma.
Terras vastas, et loomulikult Parveliga.
Ühtlasi hoiatas Terras juhtimisambitsioonide asjus: vaata, et sa juhiks ei kandideeri, vihastad Parveli välja!
Perling proovis mullu ikkagi Isamaa juhiks saada. Kaotas, visati Isamaast välja ja loob nüüd uut erakonda Parempoolsed.
Terras keeldus Ekspressile seda vahejuhtumit kommenteerimast ega rääkinud ka sõber Pruunsillast. Nagu ka mitmed teised, kes Pruunsilla lähikonda kuuluvad.
Mitu Isamaa liiget olid nõus rääkima vaid anonüümselt. Üks väga tuntud poliitik selgitas, et pärast Parempoolsete väljaviskamist ei julge keegi enam esimees Seederi või Pruunsilla mõtetele vastu „kobiseda“. „Karjäär on erakonnas läbi, kui küsid.“
***
Kui sai teatavaks Kaja Kallase teise valitsuse koosseis, oli paljude tipp-poliitikas olijate esimene kommentaar ülinapp: „Parvel!“
Just nii – eesnime pidi – Pruunsilda enamasti poliitilistes aruteludes nimetatakse. Kõigile on kohe selge, kellest jutt.
Uue valitsuse puhul kirjutas Äripäev, et ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan on „kindlalt Parvel Pruunsilla ostetud inimene ministriks“.
Samamoodi peetakse „Parveli inimeseks“ justiitsminister Lea Danilson-Järge.
Nemad kahekesi olid avalikkuse jaoks valitsuse koosseisus suurimaks üllatuseks. Küll aga mitte neile, kes tunnevad Pruunsilla üha kasvavat jalajälge Eesti poliitikas.
Mõlemad ministrid on tuntud just (ja ainult) selle poolest, et on aastaid Pruunsillaga õlg õla kõrval võidelnud temale oluliste teemade eest.
Kolmas lähedane kaasvõitleja on riigihaldusminister Riina Solman.
„Olgem ausad. Pruunsild pani uue valitsuse kokku. Tema ideed võitsid seal,“ ütleb üks Isamaa eksminister. „Pruunsillal on raha, võimu, aega. Ta on oma parimates aastates. Kujundab sellist konservatiivset Eestit, nagu tema tahab.“
„Parvel võiks olla tipp-poliitik. Tal on kõik eeldused olemas: raha, välimus, sihikindlus, ambitsioon,“ ütleb teine eksminister.
Avalikkus ei tea mõjukast poliitilisest niiditõmbajast Parvel Pruunsillast suurt midagi. Vähesed on kuulnud ta nimegi.
Ta ei osale poliitilistes debattides, ta ei kandideeri kuhugi, ta ei kirjuta programmilisi artikleid, intervjuusid annab harva, ühtki vastutavat positsiooni erakonnas tal pole.
Ajalehelugudes, kus temast jutt – enamasti seoses tema ülisuurte annetustega Isamaale, aga vahel ka tema loodud Bigbankiga – ilmuvad temast ikka ja jälle fotod, mis on üle 15 aasta vanad. Uuemaid toimetustel pole.
Ka selle loo jaoks jäi Pruunsild ise hoolimata korduvatest katsetest püüdmatuks.
Ometi on tema mõju Eesti poliitikale insider’ite sõnul väga suur. See on Eesti poliitika jaoks uus ja harjumatu olukord.
Andekaid ja tõhusaid poliittehnolooge on Eesti poliitikas olnud ennegi. Erakondi ja riiki on roolitud nii kõrval- kui ka tagaistmelt. Seekord aga kujundab poliitikat oma käe järgi mees, kes avalikkusele teadaolevalt ei viibi üldse selles bussis.
„Ta teeb seda kõike salaja, teiste kätega,“ ütleb üks eksminister. „Aus oleks, kui Pruunsild teeks seda avalikult,“ sekundeerib teine.
Pruunsilla tõi poliitika juurde demograafia ehk veendumus, et kõige olulisem teema on eesti rahva püsimajäämine ja et midagi suurt ette võtmata oleme kursil professor Rein Taagepera kirjeldatud „demograafilisse vetsupotti“.
Kunagi Postimehele antud usutluses mainis ta, et tõuge võtta midagi ette sündimuse suurendamiseks tekkis Ago Tederi raamatut „Isade foorum“ lugedes. Aga toona Isamaad juhtinud Tõnis Lukas ei läinud ideedega kaasa.
Pruunsild haris end rahvastiku küsimustes põhjalikult. Ta neelas raamatuid, tellis uuringuid ja kurtis, miks keegi sündide rohkendamiseks midagi ei tee. Kuni ükskord ütles isa talle, et tehku siis ise. Pruunsild tegigi. Siit kasvas näiteks välja kolmanda lapse kampaania.
Pruunsild sai hamba verele ja võttis ette veelgi suurema võitluse: teise pensionisamba, millega ta ise ei olnud ühinenud. Pensionireformi idee süstis tema sisse Sakala-vend Kristjan Järvan, kes kirjutas sellest 2014. aastal bakalaureusetöö. Tööd juhendas Pruunsilla sõber, sauna- ja kossusemu, majandusprofessor Raul Eamets.
Järvan ja Eamets on kirjutanud Pruunsilla meelisteemal mitmeid arvamuslugusid.
Pruunsilda kirjeldavad tema tuttavad kui väga konservatiivsete vaadetega aatemeest. See tähendab, et tema jaoks on loomulik võitlusteema olnud ka see, et Isamaa peaks olema EKRE-le nii teemade kui poliitikate mõttes lähedal. See positsioon on olnud Isamaas avalike pingete allikaks.
Viimasel ajal propageerib Pruunsild (ja seega ka Isamaa, kelle jaoks on see järsk kannapööre) jõuliselt laenamist ja riigieelarve miinusesse laskmist.
Osalt on Pruunsild sellises positsioonis tänu juhusele. Isamaal on küll Riigikogus vähe hääli, kuid tema otsustest sõltub, kes teevad valitsuse. Seega on neil ka väga suur mõju poliitika sisule. Oleks Eesti 200 saanud 2019. aasta valimistel 3500 häält rohkem, oleks Riigikogus hoopis teine olukord. Aga nad ei saanud.
Teine ja palju olulisem pool on Pruunsilla süstemaatiline töö suurema poliitilise võimu nimel. See pole sündinud üleöö.
„Poliitika pakub Pruunsillale erakordselt palju huvi,“ ütleb PR-firma Powerhouse omanik, Pruunsilla sõber ja talle rahvastiku ja laste teemal kampaaniaid teinud Janek Mäggi. „Ta uurib, loeb, mõtleb, et mida võiks Eestis paremaks teha.“
Parvel helistab poliitikutele (lisaks oma koduerakonnale on tal kõige parem „pidamine“ EKRE ja Keskerakonna saadikute seas) ja veenab neid, vajadusel surub läbi oma ideid. Ta asutab, finantseerib ja veab ühinguid, mis tegelevad mõjutustööga, ta toetab üksikuid poliitikuid, kes avalikkuse ees temale olulisi võitlusi peavad.
Ta on aidanud endaga sarnaselt mõtlevaid inimesi erakonnas vastutavatele kohtadele ja nüüd kajavadki tema ideed Isamaa parteikoosolekutel ja tema poolt rahastatud ühingute jutupunktides, aga ka koalitsioonikõnelustel ja eraviisilistel poliitaruteludel Pruunsilla talus Vooremaal.
Määrdeks, mis liu libedamaks teeb, on – nagu ikka – raha. Suur raha.
Pruunsilla klassika on 100 000 eurot.
Näiteks aprillis 2020 andis ta Isamaale 100 000 eurot.
Mullu aprillis 100 000 eurot.
Septembris 100 000 eurot.
Detsembris 100 000.
Tänavu märtsis sama palju.
Juunis samuti.
Alates detsembrist 2016 on Parvel Pruunsild annetanud oma koduparteile 778 000 eurot.
Ükski teine eestlane ei ole sel ajavahemikul pritsinud ühele erakonnale nii palju füüri kui tema. Isegi mitte Eesti poliitikute kõige suurem sõber Urmas Sõõrumaa. Isegi mitte Hillar Teder. Tema ei jõudnud ju Keskerakonnale miljonit supsutada, politsei pani enne käe ette.
Tänavu esimesel poolaastal sai Isamaa koguni 89 protsenti annetustest Pruunsilla käest. Igast kümnest eurost üheksa.
Eduka pankurina (Pruunsilla pandimajana alustanud Liivimaa Lombardist kasvas välja Bigbank, „laenudele spetsialiseerunud pank“) saab Pruunsild oma kallist „hobi“ ehk poliitika suuremahulist rahastamist endale lubada. Ta on üks riigi suuremaid maaomanikke (panga kinnisvaraharu nimel on tuhandeid hektareid põlde) ning väga jõukas inimene.
Paaril viimasel aastal on ta saanud pangast nii palju dividende, et võib kulutada 250 000 eurot kuus. Sellest peaks jätkuma pere ülalpidamiseks, poliitika tegemiseks ja muudeks hobideks.
Äripäev pani Pruunsilla viimases „Rikaste TOPis“ 124 miljoni euro suuruse varaga 22. kohale.
Pruunsild on äris sama konservatiivne nagu poliitikaski. Ta tegeleb vaid ühe alaga, laenude andmisega ja teeb seda väga hästi.
Juhatajana kamandas ta oma ettevõtet kindlalt, võis ka viis minutit enne sulgemist tulla kontrollima, kas kõik ikka on oma tööpostil. Ta lahkus juhatusest aastal 1997 ja laseb firmat juhtida tegevjuhtidel, kuid on panga nõukogu esimehena asjadega endiselt hästi kursis.
Parvel Pruunsild on ka ise poliitikas kätt proovinud. Eelmise sajandi lõpus tegutses ta Tartu linnapoliitikas, kandideeris valimistel (sai tavaliselt paarsada häält) ja paistis volikogus silma. Siis toimus järsk lahkumine (vaata lisalugu) ning sellest ajast ei ole Pruunsild valimistel oma „käsi määrinud“.
Tagasi poliitika juurde tõi teda mure Eesti demograafilise olukorra pärast. Ja teiseks mängis oma rolli raha ja selle abil saadud mõjuvõim. 2017. aastal oli just Pruunsild eestvedajaks kaheksa ettevõtja ühisannetusele, kui parteidele annetati 800 000 eurot selle eest, et need toetasid lastetoetuste järsku tõusu alates kolmandast lapsest. Tollal räägiti palju seaduse ostmisest.
Pruunsild nägi, et tal on võimalik poliitikat muuta ja mõjutada. See hakkas meeldima.
Loomulikult eitavad kõik annetatava raha mõju konkreetsetele otsustele. Seaduste ostmisest ei saavat Eestis juttugi olla. Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder raiub, et Pruunsild pole kunagi andnud raha sooviga midagi vastu saada.
„Kuna oleme Parvel Pruunsillaga mõttekaaslased, puudub tal selleks ka vajadus. Tal polegi raha vaja, et mind veenda ühes või teises küsimuses. Niipea kui hakkan mõnele teemale mõtlema, selgub, et Parvel on juba samamoodi mõelnud,“ räägib Seeder.
Seeder kinnitab, et suhtleb Pruunsillaga kord-paar nädalas, vahel tuleb pikem paus.
Parteijuhi tänulik ja avatud kõrv on see, mida kindlasti raha eest saab osta.
Ja et asjad liiguks õiges suunas, on vaja parteisisest toetust. Siingi ei tee raha halba. Pruunsild on toetanud mitmete Isamaa saadikute isiklikke kampaaniaid.
Nii deklareeris Riigikogu valimise järel 10 000 euro saamist Mihhail Lotman. Kummalisel kombel ei taha talle Ekspressiga rääkides see sugugi meenuda. „Rahaasjades olen väga vilets. Võib-olla mulle on öeldud, et Pruunsild toetas mind, aga ma ei mäleta. Ma ei teegi kunagi aktiivset kampaaniat. Elu sees pole kellelegi öelnud, et palun vali mind. Sellised asjad on minule piinlikud.“
Ühtegi selget kommentaari ei anna Lotman ka selle kohta, kas üldse ja milleks see toetus teda kohustas. Ekspressile on öeldud, et häälekas seismine Pruunsilla soositud riigipoolse vabama laenamispoliitika vastu tõi Lotmanile tõsise vestluse Pruunsillaga. Lotman tunnistab, et oli partei suurrahastajaga eriarvamusel, kuid abielureferendumi asjus. „Pruunsilla meelest oli see hea mõte, minu meelest halb, sest lõhestaks ühiskonda, minu funktsioon on olla aga sildade ehitaja. Pruunsild helistas, et soovib kokku saada. Kohtusime Werneri kohvikus. Tajuda oli, et ta oli pettunud. Mitte võib-olla sõnadest, aga kehahoiakust,“ räägib Lotman.
10 000 eurot sai ka Raivo E. Tamm. Näitlejast rahvasaadik ütleb, et tema meelest liikus raha erakonna kaudu. „Ma pole kursis, kuidapidi need rahad liiguvad. Sibul peaks oskama kommenteerida.“
Isamaa peasekretär Priit Sibul tunnistab, et ta tõesti arutas Parveliga, et Raivot oleks vaja toetada. „Kahe käega ta päris nõus ei olnud. Tuli ikka vaeva näha.“
Sibul lisab, et raha saamine pole kunagi lihtne. „Ega see Parveli puhul ka teisiti ei ole. Kui kokku saame, siis mina küsin raha, tema räägib demograafiast.“
Parteiesimees Seeder ütleb, et raha annab Pruunsild vabatahtlikult, „see on tema soov ja otsus. Mina ei ole kunagi talle helistanud ega öelnud, et vaja oleks nii ja nii palju ja selles mahus.“
Kui Lavly Perling sai tänavu jaanuaris Isamaa Harjumaa piirkonna esimeheks, lendas teda kohalt kangutama aktiivne tandem: Riina Solman ja Tõnis Palts.
Riigihalduse ministrit Solmanit peetakse Pruunsilla liitlaseks. Tema puhul sosistatakse, et kui ta kaotas töö valitsuses rahvastikuministrina, siis maksis Pruunsild talle mõnda aega 4000 eurot kuus.
Solmani sõnul tuleb see kõlakas asjaolust, et pärast Ratase teise valitsuse lagunemist pidi ta otsustama, kas minna tööle tuntud erafirmasse, kus talle pakuti 4300 eurot kuus, või jääda poliitikasse, aga kaotada sissetulekus.
Solman jäi poliitikasse ning asutas mullu juulis suhtekorralduse ja teabevahetuse ettevõtte RS Consult. Too sai viie kuuga tulu 30 500 eurot. Solman keeldub vastamast, kas kundede sekka kuulus Parvel Pruunsild ja/või tema ettevõtmisi. See on ärisaladus. „Ma ei kommenteeri oma kliendisuhteid.“
Endine rahandusminister ja Tallinna linnapea Tõnis Palts on viimastel aastatel poliitiliselt väga aktiivne, seda nii sotsiaalmeedias kui erakonnasisestes võitlustes. Tal oli võtmeroll Parempoolsete väljaviskamises. Ta on alati sõnakalt võitlemas, kui jutuks tulevad Pruunsillale olulised teemad. Ta on pakkunud raha erakonna liikmetele, et need tuleks olulistele koosolekutele „õigesti“ hääletama, ja maksnud neile kampaaniatöö eest raha. Viimane on eriti kummaline, kuivõrd avalikult on hästi teada Paltsi rahaline kitsikus, sest ta kaotas oma raha Krimmi investeerides.
Erakonna sees väidavad mitmed allikad: Paltsi poliitilist tegevust toetab Pruunsild.
„Jah, olen saanud Parvel Pruunsillalt raha. Millal, seda ma ei täpsusta,“ ütleb Palts Ekspressile. Tema sõnul konsultatsiooniteenuste eest. „Hääletamise eest ma raha maksnud pole – nalja teete või?“
Teine näide aktiivsest Pruunsilla toetajast on endine ajakirjanik Kalle Muuli. Pruunsild on Muuli raamatu „Artur Sirgu elu ja surm“ rahastaja. Teise Muuli hiljutise raamatu, Isamaa pensionireformi ülistava „Raha on vaba. Võitlus viie miljardi euro pärast“ pealkiri räägib enda eest.
Muulist sai äsja uue IT-ministri Järvani nõunik.
Mitmed Pruunsillaga lähedalt seotud erakondlased on viimastel aastatel teinud silmatorkavalt kiiret poliitilist karjääri. Üks selliseid on Pruunsilla koolivend Juhani Jaeger, kes on olnud ligi 25 aastat Bigbanki ja selle eelkäijate nõukogu liige. Jaeger on ka Pruunsilla akadeemiline poeg korporatsioonis Sakala.
Bigbanki palgal olemisele lisaks sai temast 2019. aasta valimiste järel Isamaa riigikogu fraktsiooni nõunik. Mitme fraktsiooniliikme hinnangul oli Jaegeri puhul algul tegu Pruunsilla „silmade ja kõrvadega“. See tähendab, et esialgu hoidis Jaeger vaiksemat joont, seejärel hakkas aktiivsemalt sõna võtma perepoliitika ja demograafiaga seotud teemadel. Tänaseks on Jaeger erakonna juhatuse liige, Tartumaa piirkonna juht ja juhib erakonna valimisprogrammi kokkupanekut.
Tema kandideerimist kohalikel valimistel toetas Pruunsild 2152 euroga.
Kui Jaeger on erakonnas olnud üle 20 aasta, siis veel peadpööritavama karjääri on teinud tänane erakonna volikogu esimees Mart Maastik.
Volikogu esimees on erakonnas prestiižne koht, mida tavakohaselt peab mõni teenekas, mõjukas ja tuntud poliitik. Viimastel aastatel täitis seda kohta endine rahandusminister Sven Sester, kes oli olnud erakonnas Seeder ja Pruunsilla peamine vastane pensionireformi asjus.
Ühel päeval teatati Sesterile, et ta enam ei jätka, sest sellele kohale olevat uus mees. Selleks oli Maastik, toona napilt pool aastat erakonnas olnud liige, keda tundsid vähesed volikogu liikmed.
Nii on erakonna võtmepositsioonidele lühikese aja jooksul saanud inimesed, kel on tugev isiklik või majanduslik side Pruunsillaga. Mitmed vanad olijad imestavad, kuidas erakonnas asjad nii kiiresti „Elistvere paruni“ kontrolli alla on läinud. Keegi ei protesti.
Poliitika mõjutamiseks on Pruunsild käivitanud terve rea mittetulundusühingute ja asutuste tegevuse ja/või neid toetanud.
Kui mõne aastakümne eest räägiti palju Eesti Üliõpilaste Seltsi ülemäärasest mõjust Eesti riigijuhtimises, siis Pruunsilla ümber on oma võimuvertikaali ehitamas korporatsioon Sakala. Sakala on Pruunsilla elus väga oluline, ta kuulub sinna 1988. aastast (temaga koos astus sinna ka erakonnakaaslane ja sõber Riho Terras).
„Sakala Tartu hoones veedab Pruunsild aega päris tihti,“ räägib üks tuttav. „Ta käib üritustel, laulab ja tegutseb kaasa, joob õlut. Oma põlvkonna esindajatest on ta seal üks aktiivsemaid.“
„Õlu, väga suurtes kogustes õlut on selles pundis oluline, sest korpides juuakse ikka õlut. Vanasti tõmbasid nad end täiesti rihmaks,“ kõneleb teine tuttav.
Märkimisväärne osa Pruunsilla suurtest ideedest ongi sündinud Sakalas mõttekaaslastega sumistades. Näiteks said sealt alguse Ühiskonnauuringute Instituut (juhatuses Peeter Espak, Art Johanson. Töötaja Tanel Paas (kõik Sakala)). Ühiskonnauuringute Instituudiga teeb pidevalt koostööd politoloog Martin Mölder (ei ole Sakala), kes poliitikat kommenteerides tihti sõpruskonna vaateid vahendab.
Ühiskonnauuringute Instituut on mitu aastat järjest saanud ligi veerand miljonit eurot annetusi.
Samuti sündis Sakalas MTÜ Lasterikkad Isad (juhatuses Tanel Paas, Taavi Tamkivi (taas Sakala)). Kui Pruunsild sai teada, et IT-ettevõtja Tamkivi toetas Parempoolsete tegevust, sai Tamkivi kiire korralekutsuva telefonikõne.
Oluline ühing on ka Eesti Sündimusuuringud, mille juhatuse liige on Lea Danilson-Järg. See tegi kulukaid kampaaniaid kolmandate laste sündimise toetuseks. Eesti Sündimusuuringud sai toona ligi 200 000 eurot annetusi.
Suuresti asendas Eesti Sündimusuuringute tegevuse Eesti Pere Sihtkapital, Isamaa poolt loodud ja riiklikult rahastatud ühing. Selle loomist ei võtnud Pruunsillale meelepärase entusiasmiga vedu Isamaa sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, mistõttu liigutati see moodustis hoopis justiitsministeeriumisse.
Solmani sõnul aitas Pruunsild tal käivitada Pere Sihtkapitali nõukogu. Kaia Iva ministrina pidi tagama, et MTÜ Sündimusuuringute kolmandate laste kampaania veebikülg oleks korrektne ja laskma sealse info oma ametnikel üle kontrollida.
Pruunsild on Lasterikaste Isade esindajana Pere Sihtkapitali nõukogus. Ta vahetas sellel kohal välja Lea Danilson-Järgi.
„Peale Isamaa ei ole ma praegu ühtegi erakonda toetanud ega kavatse ka toetada!“ põrutas Pruunsild vahetult pärast viimaseid riigikogu valimisi Ekspressile antud intervjuus.
Kuid üllatus-üllatus. Marek Jürgenson Keskerakonnast deklareeris, et talle andis kuu aega enne valimisi 10 000 eurot just Parvel Pruunsild…
Keskerakonna eksminister Janek Mäggi ütleb, et Pruunsild suhtleb näiteks Keskerakonna tippu kuuluva Jaanus Karilaiu ja EKRE bossi Martin Helmega. Mäggi hinnangul on Pruunsild Eesti esi-poliitikakujundaja: „Tal pole vahet, mis ideoloogia erakonnal on, talle on tähtis, et ta eesmärgid saaksid täidetud.“
Kui Tanel Kiik pani Riigikogu valimiste eel kokku Keskerakonna programmi, saatis Mäggi talle „Pruunsilla mõtted“ – need esitati Lasterikaste Perede Liidu vahendusel. Kiik pani paljud neist programmi sisse ja Keskerakond sai hiljem EELK peapiiskopilt Urmas Viilmalt selle liigutuse eest kiita.
Kokkuvõttes – viis, kuidas Pruunsild oma poliitilisi plaane ja eesmärke teostab, on klassikaline poliittehnoloogia, milleks on tal ilmselgelt annet, vahendeid ja ambitsioone. Mõnede ideede nimel, mis teda käivitavad, on ta valmis väga palju panustama. Rohkem kui ükski teine Eesti ettevõtja.
Pruunsillal on üks väga oluline vahe mõnede teiste Eesti ettevõtjatega, kellel on olnud väga libe suusk teatud erakondade juures (näiteks Toomas Annus ja Rahvaliit või Urmas Sõõrumaa ning Keskerakond või Neinar Seli ja Reformierakond) – Pruunsild ei aja nähtavalt taga omakasu, ei tee seda selleks, et saada mõnd maatükki, planeeringut või koolilepingut.
Teda käivitavad ideed, tema maailmavaatelised positsioonid, millest mõned võivad olla paljude jaoks äärmuslikult konservatiivsed või lihtsalt kummalised, kuid ta pingutab nende teostumise nimel visalt. Selle käigus on ta saavutanud pretsedenditu mõju ühes valitsuserakonnas, mis oma unikaalse positsiooni tõttu dikteerib ka kogu valitsuse poliitikat.
Isamaa on valitsuses tagasi ning Kristjan Järvan tegeleb sotsiaalse elektriga – teemaga, mis pidi olema EKRE häälemagnet kevadisetel valimistel.
Ja selle kõige taustal punub vaikselt võrgustikku ja tõmbab niite suursponsor Parvel Pruunsild.