Epl.delfi.ee: Hanno Matto: Purjelaevastiku ja Hobuvedude Peaameti asutamine

18.11.2020Meediakajastus

Riigikogus on käsil Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 236 SE arutelu. Oleme ausad, hiinakeelne eelnõu pealkiri ei ütle suuremale avalikkusele tuhkagi. Ometi on tegemist majandusministeeriumi juhtimis- ja alluvusstruktuuri väga põhjalikult reformiva otsuse eelnõuga.

Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamise järgselt moodustub megaasutus ning luuakse täiendav asekantsleri ametikoht merendusvaldkonna kureerimiseks. Veidral kombel ei leita ministeeriumis ka seekord lahendust raudteevaldkondliku kompetentsi konsolideerimiseks.

Aga, mida arvata riigikogu pressiteenistuse edastatud teatest, milles kuulutatakse Majanduskomisjoni parlamentaarse sisuloomeprotsessi suurvõitu: “Komisjon määrab moodustatava ühendameti nimeks “Purjelaevastiku ja Hobuvedude Peaamet””?

Kõik on selge, on aasta 1920 ja Eesti Vabariigi esinduskogus vihuvad komisjonid tööd teha, et läbi viia iseseisvunud verinoore riigi äsja asutatud majandusministeeriumi killustatud lahusüksuste liitmine ning lõpetada riigireform.

Ei saa olla aasta 1920. Ammuilma on leiutatud aurumasin, suvitajaid veetakse raudruunadega Haapsallu mudaravile ning Vabadussõjas andsid punaste pihta tuld soomusrongid. Küllap ka raudteevaldkond oleks sellisel juhul ühendameti nimesse inkorporeeritud või leitud katusnimi, mis tunnustatud vanamaailmaski.

Pigem on veelgi sajand varasem aeg või on ajas mentaalse tagasirännu sooritanud majanduskomisjoni esimees, sest kuidas teisiti selgitada aastal 2020 lugupeetava rahvaesindaja edastatut:

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester tõdes, et nimi „Liikuvusamet“ põhjustas juba eelnõu tutvustamisel suurt segadust. Komisjon palus eelnõu arutluste käigus Eesti Keele Instituudilt eraldi keele ekspertiisi ning ka Merekeele nõukoda saatis oma arvamuse nime muutmise osas.

„Transpordiamet väljendab eri transpordivaldkondades kauba- ja reisijaveo tagamisega tegeleva asutuse ülesandeid kõige sõnaselgemalt ning üldsusele mõistetavamalt, ühendades auto-, lennu- ja meretransporti, ükskõik kas veetakse kaupa või reisijaid,“ märkis Sester.”

Tule taevas appi! Kui endal kaasaegsed teadmised mobiilsuse sisust puuduvad, siis luuakse foon justnagu Eesti Keele Instituut käsiks nime “Liikuvusamet” asendada arhailise nimega “Transpordiamet”?

Midagi sellist pole soovitatud. Komisjoni seaduseelnõu menetlusmaterjalidest on hõlpsalt leitav, et Eesti Keele Instituut olles analüüsinud erinevate nimede poolt- ja vastuargumente jättis konkreetse eelistuse mainimata. Küll aga palus vältida sidekriipsuga nimesid.

Ehk on tõesti palju oodata, et komisjoni enamus oleks kursis Maailma Teede Assotsiatsiooni (PIARC) terminoloogiakomitees kokku lepituga, sõna „mobility“ eestikeelne vaste on „liikuvus“.

Samas on väheusutav, et riigikogulastest majanduskomisjoni liikmed pole kursis, et nende enda riigikogu Arenguseire Keskus on ühe uurimussuunana määratlenud Eesti inimeste siseriikliku ja piiriülese liikuvuse ning samaaegselt on valitsuse menetluses “Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035”.

Väga kurb, et meil on koalitsioonis poliitikud, kes asuvad jätkuvalt kusagil eelmis(t)es sajandi(te)s. Ajal kui president on ellukutsunud järjekordse sõnause konkursi, maailm otsib lahendusi transpordi keskkonnamõju vähendamiseks just nimelt läbi liikuvuse juhtimise, hoiab konservatiivne koalitsioon kinni vanadest dogmadest.

Transpordiamet! Majanduskomisjoni enamuse jaoks on olulisem, et inimesi ja asju transporditaks, kui see, et nad omaksid võimet ise liikuda. Mõeldes sellele, kui palju tehnoloogiaettevõtted panustavad valdkonna digitaliseerimisse, on see eriti tagurlik.

See, et mingil sõnal on olnud siiani kitsam tähendus, ei välista sellele sõnale laiemat või teist tähendust andmast vastavalt kontekstile. Reaalsuses on liikuvus juba aastaid valdkonna spetsialistidel kasutuses ning see tähendab, et peagi jõuab ta ka ÕS-i laiendatud sisuga, kui tänane “liigese normaalne liikuvus”.

Majanduskomisjon on oma töö eelnõuga lõpetanud ning teine lugemine on riigikogu täiskogu korralisel istungil eeloleval kolmapäeval 18.11.2020, mis jätab parlamendisaadikutele valiku, kas panna kehtima kaasaegne eestikeelne terminoloogia ning ühendameti nimeks määrata „Liikuvusamet“ või piirduda ambitsiooniga, mis sobib ajalukku.