Epl.delfi.ee: Pensionisambast ajutiselt lahkumine toob arvele 10–20 eurot kuus (Vahur Koorits)

05.10.2020Meediakajastus

Sel kuul saab esitada avalduse lõpetamaks ajutiselt oma teise pensionisamba maksed.

Pensionisüsteemi on Eestis viimastel aastatel nii mitu korda reformitud, et selle aasta lõppu ja aastavahetuse kanti jääb päris mitu ajutist ja püsivat reformi. Enamasti on need automaatse mõjuga ja inimene ei pea ega saagi ise midagi teha. Siiski on sel sügisel võimalik teha ka ise oma tulevase pensioni kohta üks-kaks valikut.

Oktoobris saavad kõik sambaga liitunud otsustada, kas nad loobuvad oma palgalt 2% makset tegemast. Selleks tuleb oktoobri jooksul esitada vastav avaldus, mida on kõige lihtsam teha internetipangas. Sellisel juhul peatub 2% makse tasumine 2020. aasta detsembrist 2021. aasta 31. augustini. Kes soovib teise samba makseid jätkata, ei pea midagi tegema.

Riik peatas selle aasta juulist järgmise aasta 31. augustini majanduskriisis raha säästmiseks teise sambasse sotsiaalmaksu arvel tehtavad 4% suurused sissemaksed. Erand on aastail 1942–1960 sündinud inimesed, kelle teise samba sissemaksed jätkuvad tavapärases korras. Soovi korral saavad 1942.–1960. aastal sündinud inimesed samuti vabatahtlikult maksed peatada, sel juhul peatub neil ka 4% maksmine.

Maksete lõpetamise rahaline mõju oleneb palga suurusest, aga see pole eriti suur. Kes saab palka 500 eurot kuus, saab teise samba arvelt 10 maksuvaba eurot kuus. Rohkem teenivatel inimestel tuleb arvestada, et lisaraha maksustatakse tulumaksuga. Näiteks 1000 eurot brutopalka saav inimene säästab sambast ajutiselt lahkudes vähemalt 16 eurot kuus, aga see, kui palju läheb riigile tulumaksuks ja kui palju jääb endale kätte, oleneb lõplikult tema aastatulu kogusuurusest.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester (Isamaa) ütles, et majanduskriisi riske kanname ühiskonnana kollektiivselt. Eesti riik on aja jooksul kogunud reservi ja kasutanud ka võimalust laenu võtta. „Samas teame, et kriisis on maksulaekumised väiksemad kui tavaolukorras. Riigipoolne teise samba maksete peatamine on üks võimalus ajatatuna kulude kokkuhoiuks kriisi situatsioonis. Järgmisel aastal säästab see riigile prognooside järgi ligikaudu 200 miljoni eurot ja kokkuhoitud kulud vabastavad täiendavad vahendid majanduse elavdamiseks,” selgitas Sester.

Otsuse võiks iga inimene Sesteri sõnutsi teha lähtudes enda tegelikest vajadustest. „See on tema vaba valik, kas ta soovib sellel perioodil enda maksukoormust alandada või mitte. Otsuse tegemisel peab arvestama, et maksete peatamine võib vähendada pensionikoguja teise samba tulevast väljamakset, kuid samal ajal tekib tal tulevikus rohkem pensioniõigusi esimeses sambas,” märkis Sester.

„Mina jätkan hetkel teises sambas sissemakseid ja soovitan seda ka teistele pensionifondi osakuomanikele,” lisas ta.

Hiljem kompenseeritakse

Inimestele, kes teevad oma 2% makseid ajal, mil sotsiaalmaksu arvelt ei maksta teise sambasse riigi 4%, hiljem 4% kompenseeritakse. Need kanded tehakse 2023.–2024. aasta jooksul. Teise sambasse kantava summa suurus oleneb sellest, kui palju maksis iga inimene teise sambasse 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini.

Maksete peatamise kompenseerimiseks makstakse siis iga inimese eest tema teise pensionisambasse kaks korda nii palju, kui ta nimetatud ajavahemikul ise makseid tegi. Kui teise samba pensionifondide keskmine tootlus on 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini positiivne, suureneb ka riigieelarvest iga inimese eest teise sambasse kantava summa suurus keskmise tootluse võrra.

Kompenseerimine ei olene sellest, kas konkreetne inimene 2023. ja 2024. aastal tööl käib ja tavapärases korras teise sambasse sissemakseid teeb. Kui ta on sel ajal näiteks tööturult eemal, kuid tegi 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini oma palgalt 2% makseid, siis saab ta ka kompensatsiooni.

Saab ka liituda

Vanemapensioni lisasissemakseid muudatused ei puuduta, nende tegemine jätkub samuti tavapärases korras. Vanemapensioni lisasissemakseid suurusega 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust makstakse kuni kolmeaastast last kasvatavale inimesele. 2020. aastal lisandub pensionikontole ühe lapse eest 47,31 eurot kuus.

Sel sügisel on võimalik teha veel üks valik. 1970.–1982. aastal sündinud, kes pole veel liitunud teise pensionisambaga, saavad uuel aastal võimaluse sellega ühineda. Selleks tuleb esitada avaldus, mida saab teha novembri lõpuni. Teise sambasse raha kogumine algab sel juhul tuleva aasta jaanuarist. See võimalus on tekkinud ühe osana suurest teise pensionisamba reformist, mis on üks ametis oleva valitsuse suuremaid algatusi.

Teise sambaga liitumise puhul tuleb arvestada, et uuest aastast jõustub ka seadusemuudatus, mille järgi esimese samba pensioniõiguste suurus ei olene enam ainult palgast, vaid 50/50 palga ja staaži vahekorrast. Alates 1999. aastast teenisid ausalt töötavad ja sotsiaalmaksu maksvad inimesed iga tööaasta eest kindlustusosakuid, mille suurus olenes makstud sotsiaalmaksu suurusest.

Kõrgepalgalised, kes maksid praeguste pensionide maksmiseks rohkem sotsiaalmaksu, teenisid sellega välja ka õiguse tulevikus rohkem pensioni saada. Riigikogu eelmine koosseis muutis seda seadust ja järgmisest aastast alates vähendatakse kõrgepalgaliste teenitavate kindlustusosakute suurust ja suurendatakse madalapalgaliste osakuid. Eesmärk on vähendada pensionide ebavõrdsust. Kuna kõrgepalgalistele pole esimene pensionisammas enam nii kasulik kui varem, on pensionidebatis märgitud, et just seni mitte liitunud kõrgepalgalised võivad otsustada teise sambaga liituda, sest seal pole mingit vaesematele ümberjagamist. Peale selle tekib võimalus teise samba raha sobival ajal välja võtta.

Seetõttu arvas riigikontroll eelmisel aastal, et teise pensionisamba reform paneb praegused pensionid surve alla. „Põhjus peitub selles, et muudatus võib motiveerida jõukamaid inimesi liituma teise sambaga, sest nii saavad nad maksta riigile väiksemat sotsiaalmaksu (20% asemel 16%), koguda ülejäänud osa (4%) selle asemel teise sambasse ja see sobival ajal välja võtta. Kui kogumispensioniga liituvad kõrgepalgalised, laekub nende arvelt esimesse sambasse vähem sotsiaalmaksu,” selgitas riigikontroll.

Mis puudutab teisest sambast täielikult lahkumist, siis see võimalus tekib alles järgmisel aastal. Kas raha täielikult välja võtta on ka lubatud, oleneb riigikohtu otsusest.

– ÄÄREJUTT –

Riigikohtu otsus tuleb peagi

Suur teise pensionisamba reform on praegu ootel, sest riigikohus arutab selle vastavust põhiseadusele. President Kersti Kaljulaid leidis seadusest viis kohta, mille põhiseadusele vastavust ta palus riigikohtul uurida. Neist kõige olulisem puudutab reformi võtmelubadust: võtta teise samba raha välja juba enne pensioniiga. Eelnõu järgi saaksid inimesed raha kätte järgmise aasta septembrist.

President leidis, et sotsiaalmaks on rahaline kohustis, mis on sotsiaalmaksuseadusega pandud maksumaksjale pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks. Ühtlasi annab teise samba raha enne pensioniiga väljavõtmise võimalus kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud inimestele õiguse ise tagasiulatuvalt otsustada, milline saab olema nende töötasudelt tasutud 4% suuruse sotsiaalmaksu osa sihtotstarve olenevalt sellest, kuidas raha välja võtvad inimesed seda edaspidi kasutama hakkavad.

Kohustusliku kogumispensioniga mitte liitunud inimesed sellist otsustusõigust ei saa. Nende töötasult makstud sotsiaalmaksu sihtotstarve ei muutu. Kohustusliku pensionisüsteemiga liitumine või mitte liitumine võib küll anda õigustuse inimesi pensionikindlustuse regulatsiooni asjus erinevalt kohelda, kuid seda ei saa laiendada sotsiaalmaksusoodustuste kehtestamisele, leidis president.

Riigikohtu pressiesindaja Arno Põder ütles, et riigikohus teeb oma otsuse sel kuul.