Epl.delfi.ee: Sven Sester: Hiina pakivedu taastub peagi. Olgem selleks valmis

12.03.2020Meediakajastus

Ühel hetkel saab kriis jälle mööda ning pakid hakkavad ka Hiinast miljonite kaupa liikuma. Kuidas teha nii, et me siis jälle pügada ei saaks?

Eesti on e-usku. Lisaks kõikidele muudele e-teenustele näitab e-kaubandus Eestis aastast aastasse selgeid kasvutrende.
Eestlased e-ostlesid 2019. a. 1,4 miljardi euro eest. Viimase kolme aasta jooksul on SEB panga andmetel e-ostukanalites teostatud kaarditehingute arv kasvanud 50 protsenti. Müük interneti teel moodustab juba 20% kogu jaekaubandusest ning on paljude ettevõtete jaoks oluliseim müügikanal. Väljapool Eestit toimuv e-ostlemine ja eriti kolmandatest riikidest, peaasjalikult Aasiast, on kasvanud viimase 6-7- aasta jooksul suisa poole võrra.
Kõige populaarsemateks e-ostukanaliteks Eesti elanike seas on endiselt suured rahvusvahelised platvormid (Alibaba, Aliexpress, Amazon), kohalike e-poodide teenuseid kasutab veidi üle 40% eestimaalasi. Viis suurimat kullerteenuse osutajat (Omniva, Itella, DPD, DHL ja UPS), kes omavad 90% pakiturust, deklareerivad oma mahuks 20 miljonit pakki, millest 9 miljonit tuuakse piiriüleselt sisse. Lihtkirjade puhul on näha huvitavat tendentsi. Kui jätta e-arved kõrvale, siis riigisiseste lihtkirjade langus on viimastel aastatel olnud 40-45% aastas ning samas rahvusvahelised kirisaadetised postkasti on kasvanud kordades. Põhimõtteliselt on sise- ja väljast tulevad lihtkirjade mahud võrdsustunud. Vaevalt, et meil on kasvanud jõudsalt välismaiste kirjasõprade arv, pigem on tegemist e-kaubanduse hoogustumisega.

Tänane olukord

Tänase kehtiva õigusliku regulatsiooni kohaselt peab deklareerima kirjalikult ja tasuma impordi käibemaksu saadetistelt sisuväärtusega alates 22 eurost. Ehk siis alla selle hinna saab kauba kätte maksuvabalt ning üle selle hinna maksvatele saadetistele võivad lisanduda erinevad impordimaksud (tollimaks, käibemaks ja aktsiisikaupade puhul ka aktsiis). Kui käibemaks lisandub koheselt üle 22 eurostele kaupadele, siis üldjuhul ei maksustata tollimaksuga saadetisi, mille väärtus jääb alla 150 euro. Erandiks on alkohol, tubakatooted, parfüüm ning tualettvesi. Olenevalt kaubakoodist, jääb tollimaksumäär vahemikku 0-17% kauba väärtusest.

Kauba väärtuse määramisel on mitu võimalust

Kommertssaadetiste väärtust tuvastatakse saatedokumentide (arve, tellimuse kinnitus jms) kaudu. Eraisikult eraisikule lähetatud saadetiste puhul sellised dokumendid üldjuhul puuduvad. Sellisel juhul määrab saadetise väärtuse saatja. Ning kui saadetisel ei ole väärtust märgitud, väärtus ületab maksuvaba piirmäära või on väärtus saadetise sisu arvesse võttes ebaharilikult madal, suunatakse saadetis tolliterminali, kus see jääb ootama täiendava info esitamist ja deklareerimist. Paljudel juhtudel inimesed ei teagi, et kui kaup on tellitud Euroopa Liidu riigist, kuid kauba päritolumaa on väljastpoolt (näiteks Hiina, USA jne) ning tootja paneb kauba teele oma EU välisest lähteriigist, siis saabub see Eestisse kui EÜ väline kaup, mis kuulub deklareerimisele ja maksustamisele. Pahatihti ei anna internetipoed ostjale sellekohast infot ja tellija eeldabki ekslikult, et kaup saabub EÜ seest ning ei kuulu maksustamisele.

Praktilises plaanis on kogu muu arenenud maailma probleemiks Hiina saadetiste tohutu hulk, mida ilma eelinfo põhise profileerimiseta ei ole võimalik lauskontrollida. Siin on ELi siseselt pall hetkel EL komisjoni käes, kes ei ole hiinlastele kogu ELi laiust andmevahetuse lahendust suutnud pakkuda. Majandusministeerium on nentinud, et kolmandatest riikidest saabuvad saadetised läbivad üldjuhul protsessi, kus visuaalse vaatluse põhjal eraldatakse üle 22 euro väärtusega saadetised alla 22 euro väärtusega saadetistest, hinnatakse nende algupärast päritoluriiki (nagu varem mainitud, osa kolmandate riikide päritolu saadetistest saabub EL postifirmadelt) ning sisu kirjelduse vastavust paki visuaali ja omadustega. Samas pole aga lauskontroll reaalsuses mõeldav, sest miljonite ja miljonite postipakkide jaoks peaks tööle võtma kümneid, kui mitte sadu töötajaid.

Sisulised probleemid

Esiteks on kohapealne kaupleja ebavõrdses olukorras võrreldes kolmanda riigi müüjaga, sest tema peab maksustama kaupa alates esimesest eurost. Teiseks jäävad riigil maksud saamata, kuna osad kolmandatest riikidest ostetud kaubad näidatakse tegelikust ostu-müügi hinnast allapoole või neid deklareeritakse kingitusena või ei deklareerita neid üldse. Kolmandaks on universaalse postiteenuse (UPT) pakkujana Omniva jõudnud olukorrani, kus rahvusvahelise siseneva saadetise kättetoimetamine on tänaste fikseeritud tariifidega kahjumlik ning mahtude suurenemine kasvatab vaid UPT kahjumit.

Kuidas edasi?

Tuleb üle vaadata Omniva kui UPT teenust pakkuva ettevõtte hinnakirjad. Oleme hetkel kaugel turupõhistest hindadest ning vajalik on hinnamuudatus rahvusvaheliste saadetiste hinnastamiseks, et tagada välisriikidest Eestisse saabuvate postipakkide õiglane hinnastamine.
Maksunduse poole pealt võeti 2017. aastal vastu ELi direktiiv mis muudab kolmandatest riikidest pärit pakkide maksustamist. Kui seni on väljastpoolt EL-i tellitud odavamad pakid käibemaksuvabad, siis 2021. aastast maksustatakse pakke alates esimesest eurost. Sellega likvideeritakse ebaõiglane konkurentsi olukord, kuna Euroopa Liidu ettevõtjad ei saa oma kaupu müüa käibemaksu võrra odavamalt. Nemad peavad kauba müügil ikkagi käibemaksu tasuma ning see annab eelise kolmandate riikide ettevõtjatele.

Selleks, et tajuda probleemi ulatust tuleb vaadata veelkord numbritesse. Näiteks Omniva sõnul liikus läbi nende süsteemi Eestis kokku 11,4 miljonit pakki. Üle poole sellest, st 6,1 miljonit neist pakkidest tuli kolmandatest riikidest. Sellest 6,1 miljonist omakorda 5,5 miljonit tuli Hiinast. Kuna suurem osa tellitud kaubast on madala hinnaga (telefoniümbrised, riideesemed, odavad ehted jms), siis on hinnatud iga-aastast maksukadu Eesti riigile kümnetesse miljonitesse eurodesse.
2021. aastal kehtima hakkavad muudatused nõuavad Eesti inimestelt natukene harjumist. Odavate (alla 22-euroste) Hiina kaupade tellimine muutub tulenevalt võrdsest maksustamisest eeldatavasti senisest natukene kallimaks. Kallimate kaupade osas ei muutu midagi – kolmandatest riikidest pärit kaubad tuleb maksu- ja tolliameti veebilehel deklareerida.
Muudatused tehti ennekõike selleks, et tagada aus konkurents ettevõtluses, süsteemi üheselt mõistetavus, skeemitamise välistamine ja maksude laekumine.