Epl.delfi.ee: TAGATUBA | Seeder: EKRE toetus on Isamaa kasutamata potentsiaal (Kärt Anvelt)

30.09.2021Meediakajastus

Suur küsimus: kas Isamaast saab pärast riigikogu valimisi EKRE garant?On teisipäeva õhtu. Isamaa peab korrapärast eestseisuse koosolekut. Osa inimesi on füüsiliselt fraktsiooni ruumides kohal, mõned osalevad Teamsi kaudu. Jah, kui vaja, saab Isamaa ka veebi teel asjad aetud. Kohal pole näiteks Urmas Reinsalu ega Heiki Hepnerit. Sven Sester figureerib korra, ent siis on temagi läinud. Päevakord on lakooniline: 14.9.2021 protokolli kinnitamine, poliitilisest olukorrast, KOV valimistest ja Isamaa liikmetest, kes kandideerivad valimisliitudes ja teistes erakondades, muud teemad.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder esitab nimekirja inimestest, kes tuleb tema hinnangul erakonnast välja visata. Seeder põhjendab, et talle on tulnud teistelt erakonnaliikmetelt küsimusi, miks need inimesed veel erakonnas on ning miks eestseisus midagi ette ei võta. „Peaksime nad välja viskama,” jääb kõlama Seedri lause.

Kummaline nimekiri

Ja hääletus toimub, igati demokraatlikult. Ent väljaheidetute nimekiri on kummaline ja jätab inimestele mulje, et see inimene, kes Seedrile ei meeldi, heidetakse välja, kes aga meeldib, saab erakonnas rõõmsalt edasi olla. Näiteks visatakse välja Mustvees valimisliidus Meie Vald 2035 kandideeriv Kehtna vallavanem Indrek Kullam, kes kuulub Isamaasse 2003. aastast. Teisalt pole väljaheidetute nimekirjas Mustvees EKRE nimekirjas kandideerivat Nikolai Kartašovi, kes kuulub Isamaasse 2012. aastast.

Üle Eesti kandideerib Isamaaga konkureerivate teiste erakondade valimisnimekirjades 22 nüüdseks juba senist Isamaa erakonna liiget. Nende seas on näiteks Lüganuse vallas Reformierakonna nimekirjas kandideeriv Gunnar Raam, Rapla vallas samuti oravatega kandideeriv Tarmo Lukk, Kohtla-Järvel sotside nimekirjas kandideeriv Jüri Utt (erakonnas 2017. aastast) ja Haapsalus Keskerakonna nimekirjas kandideeriv Toomas Schmidt. Kui Lüganusel, Rapla vallas ja Kohtla-Järvel osaleb valimistel ka Isamaa oma nimekirjaga, siis Haapsalus pole Isamaal isegi nimekirja.

Teise nimekirja kuulus kaheksa valimisliitudes kandideerijat, kes visati Seedri ettepanekul Isamaast välja: eespool mainitud Indrek Kullam, Põhja-Sakala vallas kandideeriv Jaan Sihv, Kohtla-Järvel kandideerivad Helle Uri ja Oksana Novenkova, Paide linnas kandideerivad Priit Värk (praegune Paide linnapea ja Parempoolsete juhatuse liige), Jüri Kaugerand ja Viljar Pennert ning Saku vallas kandideeriv Marko Tali. Kohalikel valimistel kandideerib eri valimisliitudes kolmekohaline arv Isamaa liikmeid.

Parempoolsed on pärast tulikuumal juunipäeval Tartu lauluväljakul peetud Isamaa suurkogu, kus Lavly Perling jäi erakonna esimehe valimistel Helir-Valdor Seedrile alla, meeskonnamängu mänginud. Koos mindi vastu kohalikele valimistele, tehakse kampaaniat ja seda Isamaa sildi all. Perlingu eestvõttel tulid #homneharju egiidi all kokku lausa kuus valda, mis lähevad valimistele Isamaa nimekirjadega.

Kuid ehk on Parempoolsed ikka pinnuks silmas, sest nad julgesid teistsuguseid arvamusi avaldada? Öeldakse, et osalt kindlasti, kuid mitte ainult. Sest sugugi kõik väljaheidetud pole Parempoolsete seast. Küll aga nähakse neis inimesi, kellel on Isamaast ja Isamaa rollist Eesti poliitikas teistsugune arusaam kui Seedril ja tema poolehoidjatel. „Ja kui neid teistsuguse nägemusega inimesi enam erakonnas pole, seda lihtsam on Seedril koogutajatele ja kaasanoogutajatele oma agendat ajada,” öeldi Eesti Päevalehele.

EKRE tiival teine jõud

Just Mustvee on koht, mis tekitab nii mõneski erakonna liikmes irooniat. Just asjaolu, et välja visatakse valimisliidus kandideeriv inimene, kuid EKRE nimekirjas kandideerivat inimest hoitakse. Need neli tähte – EKRE – on peamine punane rätik. Nimelt räägib Seeder eestseisuses ka poliitilisest olukorrast. Tema kirjeldus toimuvast algab sellest, et EKRE on muutunud parketikõlblikuks. Seeder ütleb, et ka meedia on EKRE normaliseerinud ja Martin Helmest olevat rahanduse vallas suisa arvamusliider saanud. EKRE toetuse kasv näitavat selgelt seda, et rahvuskonservatiivselt meelestatud valijate hulk pole sugugi 15–20%, mida ennustati EKRE laeks, ning Seeder poleks üllatunud, kui see toetus oleks peagi 30%. „Me peame peale valimisi väga tõsiselt arutlema teema üle, kuidas saame rahvuskonservatiivses tiivas olla see teine tugev jõud,” refereeriti Eesti Päevalehele Seedri eestseisuses öeldut.

Ja see ongi asja tuum. Ei Isamaa ega EKRE huvi pole leibu ühte kappi panna. Küll aga paistab praeguse Isamaa tegeliku huvina soov olla järgmistel valimistel EKRE garant ja moodustada valitsus, mida mõlemad erakonnad veaksid paarisrakendina. Erakonna liikmete sõnul näitavat seda konkreetselt sõnumid stiilis „peame võtma sama hoone”, „andma selged sõnumid” ja „meil peab olema tugev selgroog”. Isamaad ei tundu sugugi häirivat see, et EKRE püüab Narvas venekeelsete loosungitega hääli ja flirdib vaktsiinivastastega.

Ehk ongi see, et EKRE-t ülistatakse ridade vahelt ja joondutakse nende järgi, pidades silmas 2023. aasta riigikogu valimisi, nii Isamaa kui ka teiste erakondade jaoks märgilisemgi kui liikmete väljaheitmine. Ühe erakonna vastu on võimalik koalitsiooni moodustada, aga kui riigikogus on kaks selgi kokku hoidvat erakonda, siis nende vastu oleks see juba keerulisem.

Seeder ei kommenteerinud otseselt Eesti Päevalehele oletust, et Isamaast võiks kujuneda EKRE garant. Küll aga märkis ta, et viimaste nädalate ja kuude reitinguid vaadates on näha, et peale EKRE toetuse kasvab ka Isamaa oma ja samal ajal langeb koalitsiooniparteide toetus. Seeder märkis, et see on Eesti inimeste hinnang valitsuse tegevusele. Seedri arvates on EKRE suure toetuse üks põhjusi see, et sotsid, Eesti 200 ja Reformierakond on kolmekesi juba pikemat aega seadnud üheks poliitilise tegevuse aluseks EKRE-le vastandumise.

„Sellega kasvatavad nad EKRE-t, tõstavad tähelepanu keskpunkti ning EKRE omakorda kehtestab teemad, mille ümber poliitikud ja meedia arutlevad. Kõik see kasvatab EKRE-t,” rõhutas Seeder. „Aga veel üks põhjus, mis meile teeb ühtpidi heameelt ja teistpidi näitab, et on kasutamata potentsiaali, on see, et nii poliitikud, politoloogid kui ka ajakirjanikud on lähiminevikus alahinnanud rahvuskonservatiivse maailmavaate toetust inimeste hulgas. See on olemas ja suuremgi, kui reitingutest välja loeti. Ja see kinnitab, et see suund, mille Isamaa minu juhtimisel on pealiiniks kehtestanud, on rahvuslik-konservatiivne erakond mitmete eristustega EKRE-st. See on Isamaa puhul kasutamata potentsiaal ja see ei peaks realiseeruma ainult EKRE toetuse kasvuna, vaid seda peaks kasutama ka Isamaa kasvus. Ja see märk on siiski selgelt olemas,” ütles Seeder. „Veel kord, see kinnitab, et need valikud, mida erakond on teinud minu juhtimisel, on õiged.”

Iga juhtumit vaadatakse eraldi

Seeder märkis, et otsuse liikmeid Isamaast välja heita langetas väga selge häälteenamusega eestseisus, mitte esimees. Sellel olevat aga mitu põhjust, miks pole veel välja heidetud üht või teist inimest, kes kandideerib Isamaaga konkureerivas nimekirjas. „Me ei tegele selle teemaga formaalselt, vaid sisuliselt, ja eestseisuses langetati kaalutletud otsus iga inimeste kohta individuaalselt,” ütles Seeder. „Pole nii, et välja heideti see, kes kandideerib sotsides, ning erakonda jäeti EKRE-s kandideerija. See pole absoluutselt oluline. Ainus põhjus, miks erakonnast välja arvatakse, on see, kas inimene kandideerib erakonna vastu ja teeb seda teadlikult ning aktiivselt,” selgitas Seeder, lisades, et see on ka kõigile erakonna liikmetele teada. Seeder viitas volikogus tehtud otsusele, kus on kirjas, et Isamaa liikmed kandideerivad KOV valimistel tavaliselt erakonna nimekirjas ja kui kandideeritakse erakonna vastu, siis on eestseisusel õigus need inimesed erakonnast välja arvata.

Kui mõnes kohas on nii Isamaa nimekiri kui ka valimisliit, kus kandideerib Isamaa liige, siis see olevat Seedri sõnul selliselt ka läbi räägitud.

Seedri sõnul olid otsused vajalikud, kui vaadata nii erakonna sisse kui ka väljapoole. „Väga paljud erakonnaliikmed, kes kandideerivad Isamaa nimekirjas, ootasid eestseisuse otsust nende üksikute osas, kes teadlikult kandideerivad erakonna vastu,” rõhutas Seeder. Seeder märkis, et ka valijatele peab asi selge olema. „Isamaa ei ole vähemalt minu juhtimisel laialivalguv ebamäärane maailmavaateta kogum, vaid kindla maailmavaatega erakond, kes läheb valimistele välja ühtse meeskonnana.”

Seedri sõnul on absurdne, et Isamaasse kuulunud Paide linnapea Priit Värk on loonud valimisliidu, et kandideerida koduerakonna vastu. „Mida valija siis peab otsustama, kui on justkui Isamaa liikmest linnapea, kes aga ei kandideeri Isamaa nimekirjas?” küsis Seeder.