Epl.delfi.ee: Villu Zirnask: Isamaa peasekretär tõestas uuesti, et ei oska arvutada

09.09.2019Meediakajastus

Isamaa peasekretär Priit Sibul heidab vastulauses Eesti Päevalehe juhtkirjale „Seeder ja Sibul ei oska üldse arvutada“ ette siltide kleepimist, pidades ilmselt silmas etteheidet, et ta ei oska arvutada. Paraku demonstreerib ta oma vastulauses uuesti, et ta tõesti ei oska (või ei taha) arvutada.Sibul väidab, et need inimesed, kes otsustasid 500-eurost tulumaksuvabastust maksimaalselt mitte kasutada, „hindasid oma finantsvõimekust ratsionaalselt“. Nojah, kui Sibul peab silmas, et inimene kardab, et ei suuda tuludeklaratsiooni esitamisel tekkida võiva makuskohustuse tarvis jooksvalt raha kõrvale panna või ta kulutab selle enne õiget aega ära, on küll tegemist ratsionaalse otsusega. Kui otsustad tasuta krediteerida riiki, siis saad enammakstud maksu parimal juhul tagasi järgmise aasta veebruari lõpus. Sisuliselt teatas mitusada tuhat maksumaksjat seega, et nad ei usu, et suudavad ilma sunduseta säästa.

Aga eeldusel, et inimene suudab vabatahtlikult säästa, on ratsionaalne maksuvaba tulu iga kuu maksimaalselt ära kasutada. Näiteks 1200-eurose brutopalga puhul tähedab see 100 euro võrra suuremat sissetulekut võrreldes maksuvaba tulu täielikult kasutamata jätmisega. 100 euro igakuiselt säästukontole kandmise intressituluks on praegusel ajal heal juhul mõni sent. Ent erinevalt riigile laenuks antud rahast on see raha võimalik hädaolukorras vähemalt kiiresti appi võtta. Lisaks on tulumaksu juurdemakse tähtaeg 1. juulil (mõnedel juhtudel isegi 1. oktoobril), mis tähendab, et aastaga kogutud raha saab panna 6-9 kuuks tähtajalisele hoiusele, kus see mõnes väikepangas riskivabalt kümmekond eurot tulu teenib, mõnda hoiu-laenuühistusse hoiustada riskides paar-kolm korda rohkemgi. See ei ole muidugi suur summa, aga selle teenimise korraldamine ei nõua ka suuremat vaeva kui maksuvabastusest loobumise avalduse täitmine.

Nii et Helir-Valdor Seederi ja Priit Sibula „kõige parem näide“ eestaste tarkusest rahaasjus näitab tegelikult vastupidist. Inimesi, kes nii lihtsast asjast aru ei saa, peaks pensionireformi tegemisest kaugel hoidma. See on reform, mille ette valmistamisel saab ja peab palju arvutama, aga Seeder ja Sibul seda ei tee ega kavatsegi.

Muide, eestlaste rahatarkuse puudus (rumalus, kui Sibula väljendit kasutada) ei ole Eesti meedia väljamõeldis. Puudujääke selles näitas 2015. aastal rahandusminister Sven Sesteri ajal läbi viidud põhjalik uuring.

Teises sambas vabaduse andmisega, mis Seederi ja Sibula kinnitusel Eesti inimeste rahalist seisukorda imeliselt parandab, on lugu nii, et kokkuvõttes see tõenäoliselt vähendab ühiskonnaliikmete vabadust. Eesti kindlustusseltside liidu suvise küsitluse järgi kavatseb 11% inimestest raha teisest sambast välja võtta ja ära kulutada. Nende finantsvabadus pikas perspektiivis pigem väheneb, sest nad saavad edaspidi pensioni osas loota ainult riigile. 40% lubas hakata ise investeerima. Kui prognoosida optimistlikult, et viiendik neist teeb seda fondihalduritest paremini, tuleb välja, et 8% inimeste finantsvabadus kasvab. Pole tegemist ühiskonnale kasuliku reformiga, kui 11% inimesi kaotab vabaduses, aga ainult 8% võidab.