Euroopa digitaalse linna indeks

01.09.2021Arvamus

Euroopa digitaalse linna indeks (European Digital City Index) annab ülevaate sellest, kui konkurentsivõimeline on Tallinn võrreldes teiste Euroopa pea- ja suurlinnadega. Sisuliselt mõõdab see kõiki olulisi sisendeid, mis on vajalikud IT sektori õitsenguks, alustades infrastruktuuri ja tööjõu ning lõpetades finantseerimisvahendite kaasamise võimalusega. Tallinn, mis on meie e-riigi pealinn, saavutas selles indeksis 2016. aastal alles 18-nda koha. „Knowledge spilloveri“ mõõdikute põhjal on Tallinn aga 60. linna seast suisa alles 49-s.

Olukord ei ole parem ka rahvusvahelise konverentsivaldkonna katuseorganisatsiooni ICCA 2019. aasta statistikaraporti järeldustes. Igal aastal koostatakse maailma konverentsisihtkohtade paremusjärjestusi nii riikide kui ka linnade lõikes. Tallinn kvalifitseerub nendes tabelites paraku konverentside arvu poolest alles 41-le kohale.

Hiljutine „Targa Linna“ (Smart City) indeks, mis vaatab linna tehnoloogilist arengut ja elukvaliteeti, paigutab meid 109. linna seas aga alles 59-ndale kohale. Kitsaskohtadena tuuakse välja olukord eluasemeturul, korruptsiooni vastu võitlemisel ja tervishoiuteenustes.

Need on ainult üksikud nopped uuringutest ja ülevaadetest, mis seavad Tallinna võrdlustesse teiste Euroopa linnadega. Võime ausalt öelda, et olukord ei ole katastroofiline, kuid arenguruumi on kõvasti. Eestlastena oleme ju reeglina uhked oma e-riigi, avatud majanduse ja elukeskkonna üle. Tallinna võrdlus teiste linnadega näitab aga, et midagi on valesti. Miks ei võiks olla meie siht, et nelja aasta pärast oleksime „Targa Linna“ indeksi tipu lähedal nii, nagu on seda meie põhjanaabrid Helsingis?

Selleks on vaja tegutseda aga kiiresti. Vabaneda tuleb liigsest bürokraatiast ning kiirendada erinevate ehitus- ja planeerimislubade välja andmist. Ei saa olla nii, et linnajuhtide jaoks „ebamugavatele“ ettevõtjatele lubade väljaandmist venitatakse põhjendamatult.

Samuti tuleb leida viise, kuidas tekitada sünergiat Tallinnas asuvate ülikoolide ja siinse (idu)ettevõtluse vahel. Tallinn on elanike poolest üks Eesti kõige noorema elanikkonnaga linnasid. Inimesed teistest maakondadest kolivad siia, sest siin on paremad palgatingimused. Miks ei suuda me seda potentsiaali rakendada selleks, et Tallinn koos ümbritseva regiooniga oleks Läänemere ettevõtluskeskus? Miks ei ole linnajuhtidel soovi otsida ühiseid terviklahendusi Helsingiga, kuigi terve mõistus ütleb, et sellest oleks võita kõigil tallinlastel? Need ei ole keerulised küsimused. Lahendused ei sünni üleöö, kuid ainuke viis neid saavutada, on lõpetada tänane ummikseis. 20-aastat linna juhtinud Keskerakonnal on lihtsalt võhm väljas. Kauaaegne ühepartei ainuvõim on seadnud Tallinnale justkui klaaslae.

Kui me tahame, et Tallinnast saaks tõeline suurlinn, kus ettevõtlus õitseb ja kus sünnivad uued ja ägedad ideed, mis viiksid Eesti elu edasi, tuleb tegutsema asuda.