Kas lubadused kaetakse lapitekiga!

19.03.2014Arvamus
Kas lubadused kaetakse lapitekiga!

Uurides ajutise valitsuse lubaduste paketti ning võimalike katteallikaid, paistab, et Eestit on valitsema hakkamas exceli tabel. Kuna koos eesseisvate laustoetustega seisab ajutisel valitsusel vajadus üle 170 miljoni euro katteallikate leidmisel, siis näib, et tabel kannatab kõike ning rahanumbritele lähenetakse innovaatiliselt.

Aktsiiside tõstmine ehk pahede maksustamine on ühiskonnale mahamüüdav, kuid kui tõsta alkoholiaktsiisi juba kavandatud viie asemel 15 ning tubakaaktsiisi kuue asemel 16 protsenti, suureneb salaturg, mis omakorda tähendab väiksemat maksulaekumist eelarvesse. Lisaks usun, et aktsiiside tõste viiakse tehniliselt mitte 1. jaanuariks 2015, vaid hoopis 2016. aasta algusesse. Tegemist oleks rahandusliku trikiga, sest nii suure hinnatõusu eel ostavad hulgimüüjad ladudesse poole aasta kuni aasta varud madalama hinnaga ette ära ning kui tõsta aktsiise 2015. aastal, ostetaks kaup ära sel aastal ja järgmise aasta eelarves see raha ei kajastuks.

Tundub, et uutel koalitsioonikõnelustel ei räägitud kange ja lahja alkoholi aktsiisi ühtlustamises, mida sotsiaaldemokraadid on varem tulihingeliselt toetanud. Aktsiiside vahe on hetkel 2,6 korda ning 15-protsendilise aktsiisitõusu järel suurenevad käärid rahalises mõttes veelgi. Aktsiiside ühtlustamine oleks andnud koheselt riigieelarvesse täiendavat tulu ligi 60 miljonit eurot. Kui lisada sellega tekkiv täiendav käibemaks, siis kogulaekumine oleks küündinud 80 miljoni lisaeuroni.

Erimärgistatud kütuse ostjatel on hetkel laustoetus läbi selle, nad saavad osta kütust madaldatud hinnaga. Suund pigem otsetoetusteks riigieelarvest on tunduvalt selgem ja arusaadavam. Kuna riigile tuleb ühelt poolt tulu, kui madaldatud hinnaga kütust ei saa enam osta, teiselt poolt tuleb teha vastavates sektorites dotatsioone, siis tekib siiski küsimus 30 miljonilise tulu tekkimises.

Eesti Loto reklaamiõiguste laiendamisega tahetakse juurde saada täiendavad 3 miljonit eurot. Arvan, et Eesti ühiskonnas inimestele täiendava riikliku ajupesu tegemisega ning lootusega, et äkki nad ostavad rohkem pileteid ja osalevad õnnemängudes on lihtsalt ebaeetiline.

Ka niinimetatud paindlikum ja efektiivne finantsjuhtimine ministeeriumides tundub imelik olukorras, kus sotsiaal- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soovitakse juurde luua kaks ministrikohta. Kui 15 miljonit eurot kokkuhoidu tuleb uue ametnikearmee loomisest, siis tuleb väärtushinnangud ümber hinnata.

Maksude kokkukogumise parendamine on mõistlik samm. Näiteks töötajate esmase registreerimise oleme juba ellu viimas. Samas jääb mulle arusaamatuks, kust võetakse tuleval aastal lisatuluna veel 20 miljonit eurot, sest riigikogu ja valitsuse menetluses olevatest ja seega veel jõustumata muudatustest oodatav tulu on juba eelarvesse arvestatud.

Vaadates kõiki neid katteallikaid paistab vägisi, et tegemist on lapitekiga, mis peaks katma kõiki rahade ümberjagamisi. Murettekitav on see, et ajutise valitsuse kokkulepped on tehtud enne kevadist majandusprognoosi, mis annaks selgema arusaama majanduse suundumustest ja baasandmetest. Lähtudes parempoolsest konservatiivsest maailmavaatest oleme varasemalt kõigepealt teinud selgeks, millised on meie tulud ning selle info pealt oleme saanud teha otsuseid erinevate uute poliitikate elluviimiseks. Täna pannakse paika kõigepealt lubadused ja alles siis otsitakse katteallikaid ning see on sisuline paradigma muutus, mida varem ei ole olnud.