Maaleht.ee: Olümpiapüük Peipsil sai ametliku lõpu, kalurid võivad rahulikult püüdma asuda (Mari Kartau)

24.10.2022Meediakajastus

Peipsil on alates aastast 2001 kalapüügikvoote rakendatud nn olümpiapüügina, mis tähendab, et iga kalur püüab püügikvootide avanedes võimalikult kiiresti nii palju kala kui suudab. See palju nii majanduslikke kui õiguslikke probleeme tekitanud süsteem leidis täna lõpu.
Maaleht kirjutas kuu aega tagasi sellest, et nn olümpiapüük tõi kaasa lettidelt puuduva kodumaise kala, maksmata maksud, musta äri Venemaaga, kõlvatu konkurentsi ja solgitud kalaturu.

Riigikogu muutis kalapüügiseadust, millega minnakse kutselises kalapüügis üle individuaalkvootide süsteemile, reguleeritakse püügiõiguste, kvootide ja järelevalvega seotud küsimusi.

Maaelukomisjoni esimees Sven Sester selgitas, et individuaalkvootide rakendamine suurendab ettevõtjate kindlustunnet oma majandustegevuse planeerimisel, võimaldab paindlikku püügiaega kalurile ning Peipsi kalavarude jätkusuutlikumat majandamist, parandab värske kala kättesaadavust tarbijale pikema perioodi jooksul, tagab jätkusuutlikud sissetulekud kaluritele ja firmadele ning riigi- ja kohalike maksude parema laekumise.
Seaduse muudatustega antakse valitsusele õigus kehtestada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahenditele lubatud aastasaak. See võimaldab jaotada püügikoormust hooaja vältel ühtlasemalt ning annab püüdjale stabiilsuse saak määratud koguses välja püüda. Valitsusele jäetakse kaalutlusruum, milliste kalaliikide kohta aastasaagid kehtestada, kuid algatajate soov on määrata taotlejatele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel konkreetsed lubatud väljapüügimahud ehk individuaalkvoodid vähemalt majanduslikult kõige olulisemate kalaliikide, koha ja ahvena, ning Peipsi tindi ja rääbise kohta.

Seadust täiendati sättega, mille järgi vähendatakse kalapüügiseaduses loetletud seitsme tõsise rikkumise kordumisel ettevõtte õiguspäraselt omandatud püügivõimalust kahel järgneval aastal 10 protsendi võrra. See tähendab, et kui samade püügilubade alusel toimub kalapüüginõuete kaalutletud tõsine rikkumine teist korda, hakatakse ettevõtte püügiõigust vähendama. Seejuures on keskkonnaameti inspektoril kaalutlusõigus rikkumist tõsiseks mitte määrata.

Maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse (136 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja vastu oli kolm saadikut.
Seadusemuudatuse vastased, kes korraldasid ka riigikogu ees piketi, on ajakirjanduses väitnud, et seadusemuudatus kaotab nende sissetuleku ja hävitab põlise eluviisi ning väikesed ettevõtted surevad välja. Olümpiapüügi puhul on väidetavalt nii, et kes on parem ja töökam kalur, püüab rohkem ja teenib rohkem.
Kohalike oludega kursis olevad allikad on Maalehele öelnud ja ka sotsiaalmeedias korduvalt nentinud, et suurem teenistus ei tulene mitte virkusest, vaid ebaseaduslike võtete kasutamisest, näiteks kala kokkuostmisest harrastuspüüdjatelt ja Vene kaluritelt, mis on mõlemad keelatud tegevused.