Majandus.postimees.ee: Ettevõtjad: üleilmse maksureformiga liitumine oli sundvalik

08.10.2021Meediakajastus
Valitsus otsustas neljapäeval, et Eesti liitub Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) juhitava rahvusvahelise maksureformi kokkuleppega, mis tähendab, et ettevõtete kasumilt, mille konsolideeritud müügitulu ulatub üle 750 miljoni euro aastas, hakatakse nõudma vähemalt 15-protsendilist tulumaksu.

Reform selle praegusel kujul hõlmaks 2500–3000 kontserni üle maailma. Eestis puudutaks see umbes 300 väliskontsernide tütarühingut ja vaid kaht-kolme Eesti ettevõtet.

Praegu maksustatakse Eestis ettevõtete kasumit selle jaotamisel ehk siis, kui makstakse dividende. «Ettevõtete tulumaksusüsteem on olnud üks Eesti ettevõtluskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime alustalasid ning oleme läbirääkimistel saavutanud tulemuse, et miinimummaks ei muuda enamiku Eesti ettevõtjate jaoks midagi ning see puudutab ainult rahvusvaheliste suurkontsernide tütarettevõtteid,» kommenteeris liitumisotsust peaminister Kaja Kallas.

See on Eesti tulumaksusüsteemi surm.
PwC Eesti maksukonsultatsioonide osakonna juht Hannes Lentsius

Ettevõtjad ja eksperdid küll reformiga liitumisega kaugeltki rahule ei jää, kuid nendivad, et sellest poleks olnud võimalik ka keelduda. «See on Eesti tulumaksusüsteemi surm,» kirjutas PwC Eesti maksukonsultatsioonide osakonna juht Hannes Lentsius. «Esmapilgul peaksime rahul olema, aga väliskapitali diskrimineerimine võib viia kiiresti vajaduseni loobuda kehtivast Eesti tulumaksusüsteemist ja kehtestada kõigile ettevõtetele sarnane maksureeglistik ja nõuda tulumaksu tasumist iga aasta,» jätkas Lentsius. «Otsus oli aga oodatav, sest Eesti oli poliitiliselt jäänud väga raskesse seisu. Initsiatiiviga nõustumine tähendab, et suurte rahvusvaheliste kontsernide tütarühingud Eestis peaksid hakkama regulaarselt dividende jaotama, et nendelt makstav tulumaksukulu oleks vähemalt 15 protsenti teenitud kasumist. Kui nad seda ei tee, maksustatakse Eesti tütarühingu kasum tema emaühingu tasemel vastava riigi tulumaksuga. Eesti on palunud küll leevendusmeetmeid, mis võimaldavad maksu tasumist mõned aastad viivitada, aga suures plaanis see pilti ei muuda.»

Kuidas tekkis idee ettevõtteid üleilmselt sarnaselt maksustada?

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Helen Pahapilli sõnul sai OECD BEPS-projekt (Base Erosion and Profit Shifting) alguse 2013. aastal kui rahvusvaheline maksude vältimise vastaste meetmete väljatöötamise projekt. «Kõik aruteludes osalenud riigid – sh Eesti – tegid kes suuremaid, kes väiksemaid pingutusi, et neid meetmeid ellu viia,» rääkis Pahapill.

Siiski otsustas G20 aastal 2019, et BEPS-projekt ei lahendanud ära kõiki rahvusvahelise tulumaksustamise probleemkohti. Tekkis kaks peamist töösuunda ehk nn kaks sammast: esimene kui digimaks ja teine kui üleilmne miinimummaks. Digimaksu idee on olnud arutusel juba alates 2013. aastast, püüdes lahendada digiteenuseid pakkuvate suurkontsernide maksustamise probleemi.

«Idee sisuks on jaotada maksutulu riikide vahel, kus asub teenusepakkujate klientuur, nii et kasumi maksustamises saaksid osaleda ka riigid, kus teenuseid pakutakse, mitte ainult need, kus teenusepakkuja on registreerinud äriühingu,» sõnas Pahapill.

Üleilmne miinimummaks oli Pahapilli sõnul algselt kantud ideest, et kuna BEPS-projekt ei suutnud siiski kõrvaldada kõiki võimalusi agressiivseks maksuplaneerimiseks, tuleb lisaks varasematele meetmetele kehtestada üleilmne miinimummaksu määr.

«Kuid arutelude käigus sai sellest tööriist maksukonkurentsi piiramiseks. Üleilmne ühtne äriühingu kasumimaksu määr ehk maksukonkurentsi «põrand» peaks vähendama suurte kontsernide võimalusi ja motivatsiooni valida äritegevuse koht, lähtudes maksumäärast või -soodustustest.»

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas leidis, et tulumaksumiinimumi ettepanekuga liitumine halvendab Eesti ettevõtluskeskkonda, sest maksureformi lõpplahendus tooks kõigile ettevõtjatele kaasa uue tulumaksu arvestamise süsteemi, kus maksukohustus tekib juba kasumi tekkides. «Seda kinnitavad nii Euroopa Komisjoni mõjuanalüüs ühtse ettevõtte tulumaksubaasi ettepanekule kui Eestis tehtud uuringud,» kirjutas Aas rahandusministeeriumile. Lisaks leidis Aas, et praegu ette nähtud maksulävendid (müügitulu alla kümne miljoni euro ja kasum alla ühe miljoni euro) on liiga madalad.

Eesti ettevõtted, kelle käive ulatub üle 750 miljoni euro, on näiteks Eesti Energia, Tallink ja Tallinna Kaubamaja Grupp (TKM Grupp). Kaks esimest reformi kommenteerima ei kiirusta, sest seisukoha kujundamiseks pole piisavalt teavet, nii et pigem tuleb jälgida, mis poliittasanditel reformiplaanidega edasi toimub.

Samas märkis TKM Grupi suuromanik ja nõukogu esimees Jüri Käo intervjuus Äripäeva raadiole, et ta kardab, et see on Eesti senise ettevõtte tulumaksu vundamendi lammutamise algus. «See reform puudutab küll peale meie veel vaid kaht-kolme kontserni, kuid me satume konkurentidega võrreldes teise maksukeskkonda ja see ei ole kindlasti hea,» ütles Käo. «Väike riik ja kui midagi otsustatakse, siis pole pääsu, teerull sõidab sust üle.»

Ettevõtted hakkavad maksma tulumaksu jooksvalt, mis Käo sõnul tähendab, et kulubaas suureneb kohe. «Kasum on aga teatavasti arvamus ettevõtte majandusseisust, mis võib mõne hetke pärast muutuda. Sa pole veel raha kättegi saanud, aga pead maksu juba riigile ära maksma,» rääkis Käo. «See on tänase ettevõtlustulumaksu vundamendi lammutamise algus. Kui praegu läheb läbi see globaalne tulumaksureform, siis riigikogu valimised annavad poliitikutele võimaluse hakata reformima Eesti tulumaksusüsteemi.»

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Helen Pahapilli hinnangul on reformi pluss see, et kahjulik maksukonkurents, mille vastu projekt oli esialgu suunatud, peaks üleilmse miinimummaksu kehtestamise tulemusena vähenema. «Paraku väheneb ka aus maksukonkurents, millele on oma majanduse arendamiseks edukalt toetunud Eesti-sugused väikeriigid,» nentis Pahapill.

«Eesti maksusüsteemi boonuseks on olnud selle erakordne lihtsus ja võimalus teenitud kasumi maksustamist edasi lükata. Enamiku ettevõtjate jaoks jääb see endiselt kehtima. Samas ei pruugi suurkontsernidel, kes on Eestisse investeerinud meie efektiivse maksusüsteemi toel, olla enam võimalik meie süsteemi eeliseid täies mahus ära kasutada – ja seda sõltumata sellest, kas Eesti on miinimummaksuga ühinenud või ei.»

Pahapill kinnitab, et kui mõned suured kõrvale jätta, siis kohalikke ettevõtjaid see muudatus ei puuduta ning nende jaoks säilib meie praegune tulumaksusüsteem. «Ka Eestis tegutsevate suurkontsernide tütarühingutele hakkavad kehtima erisused suurest süsteemist – väikesema müügitulu ja kasumiga Eestis tegutsevaid tütarühingud on uue maksurežiimi alt vabad.»

Kuidas aga maksu koguma hakatakse? Pahapilli sõnul rakendub globaalne miinimummaks nii, et kui kontserni tütarühingu efektiivne maksumäär ei ületa miinimummäära, antakse tütarühingu kasumi maksustamise õigus peakontori riigile, kes saab peakontorilt nõuda maksu tütre kasumi pealt ainult niipalju, et miinimummäära kriteerium oleks täidetud. «Kui mõni riik ei ühine OECD instrumendiga, siis teised riigid saavad ikka maksustada seal asuva tütarühingu alamaksustatud kasumit,» täpsustas Pahapill. «Kuna Eestis maksustatakse kasumit selle jaotamisel ning iga äriühing saab ise otsustada, kas ja kui palju kasumit jaotada, siis võib Eestis asuva tütarühingu efektiivne maksumäär olla väiksem kui miinimummäär. Sel juhul saab emaühingu asukohariik maksustada Eesti tütarühingu kasumit.»

Eesti maksusüsteem on efektiivne, meil kehtib tulumaks 20 protsenti jaotatud kasumilt ja kogume sellise määra juures sama palju maksuraha SKTst – kaks protsenti – kui kõrgemate maksumääradega riigid. Eesti jaoks oli tähtis, et saame Eesti ettevõtetele meie praeguse maksurežiimi säilitada, ning selle oleme saavutanud.

Muudatus puudutab tulevikus ainult Eestis tegutsevaid suurkontsernide tütarühinguid ja ka neile hakkavad kehtima erisused suurest süsteemist – väikese käibe ja kasumiga Eestis tegutsevaid tütarühingud on uue maksurežiimi alt vabad.

Väikeste, avatud majandusega riikide jaoks on aus maksukonkurents oluline ja kõikide riikide ühe lauaga löömine teeb paratamatult väikeste riikide olukorda keerulisemaks. Ei saa öelda, et sellega OECD protsessi algul ülemäära palju arvestati, seetõttu on meie missioon olnud aruteludel väikeste, avatud majandusega riikide huvide laiem teadvustamine.

Debatt kindlasti jätkub ja Eesti huvi on selles ka edaspidi aktiivselt kaasa lüüa, et tagada Eesti jaoks võimalikult head tingimused vastavate ELi õigusaktide väljatöötamisel.

Lisaks tahame seista selle eest, et üleilmse miinimummaksu kehtestamise tuhinas ei ununeks reformi algne eesmärk: nimelt kehtestada n-ö digimaks suurkontsernidele riikides, kus nad küll tulu teenivad, aga füüsiliselt kohapeal ei tegutse.

Pahapill lisas, et globaalse miinimummaksu mõjude leevendamiseks on Eestile ette nähtud miinimummaksu edasilükkamise võimalus neljaks aastaks. «Lisaks jäävad süsteemist välja ettevõtjad, kelle ühes riigis asuvate üksuste kogu müügitulu jääb alla kümne miljoni euro ja kasum alla ühe miljoni euro aastas (nn de minimis-lävend). See võimaldab täna globaalse miinimummaksu kohaldamisalast välja jätta umbes 50 protsenti Eestis asuvatest tütarühingutest.»

Pahapilli sõnul oli OECDs kokku lepitud poliitiline avaldus ainult poliitilise tähendusega; maksu selle põhjal kehtestada ei saa.

«Miinimummaksu kogumiseks on vaja muuta riigisisest õigust, mida ühinenud riigid võivad, aga ei ole kohustatud tegema. Järgmisel aastal töötavad riigid, kes seda soovivad, need seadused välja,» kirjeldas Pahapill järgmisi samme. «Meie peame aga sellist tähtaega demokraatlike riikide jaoks ebareaalseks. Selle aasta lõpus plaanib Euroopa Komisjon välja tulla miinimummaksu direktiivi eelnõuga. Eesti jaoks ongi prioriteet kaasa rääkida direktiivi ettevalmistamise protsessis, et tagada meie huvide piisav kaitse.»


Tuleb tuua esile Eesti süsteemi positiivseid külgi
Mait Palts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor

Peaksime edaspidi vältima seda viga, et taas alahindame suurriikide soovi maksukonkurentsi vähendada. Väikesele riigile nagu Eestile on väga tähtsad erisused, mida saame luua ja kasutada, et tagada oma konkurentsivõime. Selle jaoks on esmatähtis, et Eesti seisukohad saaksid edaspidi selgelt ja mõjusalt edasi antud. Samuti ei tohi järgnevates protsessi osades teha järeleandmisi, sest jätkuvalt tuleb tuua esile Eesti süsteemi positiivseid külgi, et saavutada parim võimalik tulemus meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime tagamiseks. Kõige suurem töö seisab ees aga Euroopa Liidus, kui hakatakse välja töötama direktiive, mille peavad parlamendis heaks kiitma kõik liikmesriigid.


Ettevõtted ise maksureformiga sisuliselt ei muutu
Raul Puusepp,Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse liige

Tallinna Kaubamaja Grupp AS (TKM Grupp) on üks ilmselt vähestest Eesti ettevõtetest, keda rahvusvahelise maksureformiga liitumine puudutab. Iseenesest see kindlasti hea uudis ei ole, sest lisab ettevõtte toimimisele veel ühe aspekti: maksuefektiivsuse. Samuti asetab muudatus suurettevõtted teistega võrreldes mõnevõrra ebavõrdsemasse seisu. Lisaks võib kannatada ettevõtetest arusaamine ja nende võrreldavus nii iseenda ajalooliste tulemustega kui teiste ettevõtetega.

Kas ja milliseid seaduslikke samme maksuefektiivsuse säilitamiseks ettevõtted kasutama võivad hakata, on täna veel vara öelda. Konkreetne täpsem informatsioon kavandatava muudatuse rakenduspõhimõtete kohta puudub ja ilmselt ei teki ka veel lähiajal. Samas on selge, et ettevõtted ise tegelikult – nende võimekus ja sooritus – selle maksureformiga sisuliselt ei muutu. Seega TKM Grupi aktsionärid muretsema ei peaks. Pigem on murekoht see, kas ehk ei muutu Eesti riigina ebasoodsamaks juba siin tegutsevate või tegutsemist kaaluvate välisinvestorite jaoks ning millised võivad olla järgmised samasuunalised meie unikaalset majanduskeskkonda lõhkuvad muutused.

Muudatus annab signaali, et edu on karistatav
Sven Sester, riigikogu liige, Isamaa

Valitsuse otsus toetada globaalse minimaalse tulumaksumäära kehtestamist kahjustab Eesti ettevõtteid, sest sellega tekib astmeline tulumaks. Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsieelis on tulumaksusüsteem, mille kohaselt maksustatakse ainult ettevõtete jaotatud kasumit. Muudatuste tulemusena tekitatakse Eesti ettevõtetele sisuliselt kahe kasti põhine astmeline maksusüsteem, kus ettevõtteid maksustatakse erinevalt, sõltuvalt nende suurusest. Muudatus annab ettevõtjatele signaali, et edu on karistatav. Ära kasva suuremaks, sest vastasel juhul hakkab riik sind täiendavalt maksustama. Rääkimata täiendavast bürokraatiast, mis maksusüsteemi muudatustega kaasneb.