Mõtteid elust-olust

26.02.2017Arvamus

Teie tee nii poliitikamaailmas kui ettevõtluses on olnud muljetavaldav. Kirjeldage palun Teie enda hinnangul olulisemaid nö verstaposte oma töises elus ja senises karjääris.

Mul on olnud oma elus võimalus osa saada ja ka ise osaliselt suunata kahte täiesti erinevat töötsüklit. Alustades noore üliõpilasena juba 80-ndate lõpus, 90-ndate alguses ettevõtluses, oli mul võimalus üles ehitada ja juhtida mitmeid ettevõtteid. See ulatub veel aega, kus Eestis kehtis rubla ning kaupade vahendusturg hakkas alles näitama esimesi varakapitalistlikke ilminguid. Kogu kümnendi jooksul pühendusin vaid ettevõtete juhtimisele ja motiveeritud meeskonna moodustamisele. Oluline muutus tuli uue sajandi tulekuga. Alustasime mõttekaaslastega uue erakonna ülesehitamist. Soovisime näidata, et ka teistmoodi on võimalik poliitikat teha. See idealism on meis siiani säilinud.

– Teie õpitud eriala on IT suunal majandusinsener.. Eeldan, et selline haridus on sedavõrd laiapõhjaline, et on võimaldanud edukalt toimetada kõigis senistes valdkondades.. Ent millistel positsioonidel senises karjääris on IT taust enim abiks ja kasuks olnud?

Eriala kuhu konkukeerisime, oli huvitava nimega – „majandusliku informatsiooni mehhaniseeritud töötlemise organiseerimine“, lõpetasime ülikooli aga juba infotöötluse erialal. Üldse oli Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonda kõva konkurss. Meie erialal 9-10 inimest kohale. Lisaks IT poolsele süvendatud õppele, saime ka üldteadmisi majandusest, raamatupidamisest, protsesside juhtimisest. See õppeaeg andis mulle imelise oskuse – koguda infot, analüüsida ja töödelda ning teha sellest lõppjäreldused. Seda oskust läheb vaja igas valdkonnas.

– mis köidab Teid finantsmaailmas, kui peaksite välja tooma selle valdkonna võlud, postiivseimad ja enim väljakutseid pakkuvad aspektid?

Mulle on alati meeldinud numbrid. Olen pigem reaalainete inimene. Ma olen sügavalt erasektori usku ja olen läbi aja seda püüdnud süstida ka avalikku sektorisse. Finantsmaailm on praktiliselt kõige aluseks. Seda nii heade ideede rahastamisel ja sellest tuleneva uue lisandväärtuse tekitamisel, kui ka vastutustundlikul planeerimisel. Avalikus sektoris on kindlasti üheks suuremaks väljakutseks maksumaksja raha efektiivne kasutamine.

– mis teeb heast finantsjuhist (kohaldame konteksti rahandusminister) tõeliselt hea?

Poliitikas ei ole olemas ülimuslikku tõde. See mis tundub Sulle mõttetu raha kulutamisena, võib teise erakonna valijatele tunduda olulise rahapaigutusena. Selles valdkonnas tuleb säilitada kainet meelt, sest soove on alati rohkem, kui võimalusi. Ühelt poolt tuleb leida valitsuspartnerite vahel üksmeel, et riigieelarve ära kinnitada ning teiselt poolt tuleb riigi eelarve ja rahavood hoida jätkusuutlikuna. Tegemist on ju meie maksumaksjate rahaga.

– kirjeldage palun nö moodsa aja finants(valdkonna)juhi rolli organisatsioonis ja ka riigi tasandil, Teie praegusest positsioonist ja kontekstist vaadatuna..

Poliitiliselt on rahandusminister kindlasti valitsuses meeskonnamängija, kuid tal peab olema oskus öelda ei. Eriti just eelarvemenetluses. See on loomulik, et valdkonnaministrid püüavad oma valdkondades saavutada parimat lähtepositsiooni läbirääkimisteks. Siin on oluline rahandus- ja peaministri koostöö. Aga ka jooksvalt aasta jooksul on ministritel soove rahastada erinevaid tegevusi valitsuse reservist. Ka sel juhul peab olema oskus lahutada erakorralised juhtumid (mida loomulikult on vaja reservist katta) tavapärasest majandustegevusest. Organisatsioonijuhina on rahandusministri vastutusel lisaks riigi eelarvele ka maksud, toll, riigi statistika, finantsturud, kindlustuspoliitika, riigikassa, Euroopa Liidu rahandus- ja majanduspoliitika ning mitmed muud riigi põhi- ja tugiteenused.

– kui keeruline on riigi tasandil bilansi kokkupanek, kui suur on Teie lähem meeskond?

See on alati keeruline. Soovid on alati võimalustest 5-10 korda suuremad. Eelarveläbirääkimised on kõige aeganõudvam ja pingelisem protsess kogu aasta jooksul. Kõigepealt terve kuu pean läbirääkimisi valdkonnaministritega. Käime läbi praktiliselt kõik taotlused. Ministrid teavad oma valdkonda ning selleks, et olla nendega võrdväärne partner, pead teadma samal tasemel kõigest kõike. Peale kuu aega kestnud kahepoolseid läbirääkimisi järgneb üldjuhul teine kuu valitsuskabineti tasemel läbirääkimisi. Vaidlemisi on sel ajal palju, sest töötame ju piiratud ressursi tingimustes ning eesmärk peab olema maksumaksjale võimalikult parim. Mul on hea meeskond. Professionaalsed ja eesmärgile pühendunud.

– palun kirjeldage oma keskmist tööpäeva – kui see sõna siin kontekstis üldse rakendatav – praegusel ametikohal? Kui suur osakaal on reisimistel tööalaselt, kui suur osakaal kohtumistel-koosolekutel jne?

Keskmine päev on 12-14 tundi pikk. Hommikul 8 paiku viin lapsed lasteaeda ja õhtul 20-22 paiku tulen koju. Abikaasa küsis vabariigi aastapäeva eelõhtul, et täna on lühendatud tööpäev, kas tuled ka varem koju. Ütlesin, et loomulikult ja jõudsingi ilusti kella 19-ks koju. Päev koosneb erinevatest koosolekutest, aruteludest, kokkusaamistest. E-kirjadele vastan ja oma mõtteid artikliks vormistan üldiselt hilja õhtul kodus olles. Kuus vähemalt paar korda tuleb kodumaalt ka eemal olla. Igakuine rahandusministrite koosolek Brüsselis ja lisaks muud ametikohustustest tulenevad lähetused. Nii imelik, kui see ka ei ole, on lennujaamades lennuki ootamised ja lennusõidud minu jaoks täiendav ajaressurss – saan oma nn „to do listi“ ehk siis arvutis olevate tegemata tööde nimekirja tunduvalt vähendada. Tavapärastel tööpäevadel paraku ei leia sellist tundide pikkust aega.

– Kui pikalt on Teie kalender praegu ette planeeritud, nii tööreiside kui muude kohtumiste osas?

Üks tuttav helistas ja küsis, kas leiaksin tund aega jutuajamiseks lõunasöögi vormis. Sain talle pakkuda aega 3 nädal pärast. Pakkusin talle alternatiivina, et kohtume hoopis 30 minutiks ja mitte lõuna ajal, siis oli võimalik „vaba auk“ kalendris leida juba 1,5 nädala pärast. Üldiselt on nii, et paljud asjad lepitakse pikka aega varem kokku. Ma tean juba praegu (veebruaris), et näiteks aprillis saan ma Maltal kokku maailma ühe suurimate hulka kuuluva panganduskontserni juhiga või siis konkreetsel septembrikuu päeval konkreetsel kellaajal saan Tallinnas kokku Euroopa Kontrollikoja presidendiga. Teatavad rutiinid on muidugi juba varem paika pandud. Pikalt on ette teada, millal on valitsuse istungid, millal rahanduskomisjoni koosolekud. Või millal toimub haigekassa nõukogu või fraktsiooni koosolek.

– Mis on Teie enda hinnangul Teie peamine siht, fookus, mis endale seatud, kui rahandusminister?

Mul on nn kolm sammast, millest ma oma töös lähtun ja mida ma kohe esimesel päeval ka rahandusministeeriumisse tulles oma tulevasele meeskonnale ütlesin. Esiteks eelnõud, mis ministeeriumist välja lähevad. Me peame mõtlema iga eelnõu puhul, kuidas ta aitab kaasa majanduse elavdamisele. Jah, loomulikult, on ka palju tehnilisi eelnõusid, aga nii poliitikute kui ka ametnike mõtteviis peaks olema, et kui töötame välja näiteks raamatupidamisseaduse muudatusi, siis peaksime mõtlema nii: selle seadusega vähendame väikeettevõtetel raamatupidamiskirjeid, järelikult jääb neil rohkem aega ettevõtlusega tegeleda. See tähendab omakorda suuremat konkurentsivõimekust ja see omakorda potentsiaalset majanduskasvu. Nii tuleb mõelda. Teiseks maksimaalne dialoog ettevõtlusorganisatsioonide ja ettevõtjatega. Kellega siis veel, kui mitte nendega. Enamus rahandusministeeriumist tulevaid eelnõusid puudutab ju neid. Ning kolmandaks – maksumaksja raha efektiivne kasutamine. Oma isikliku rahaga tee mis tahad ja kui tahad kullast vetsupotti, ning raha selleks on, siis see on Sinu isiklik otsus. Maksumaksja rahaga on teine lugu. Siin peab hoolega mõtlema, enne kui otsustad ja emotsioonidest ei saa lähtuda.

– kuhu on EV Teie hinnangul teel, arvestades kõike, mis maailmas praegu toimub, nii EL tasandil kui globaalselt… Millised on meie perspektiivid rahvusriigina “ellu jääda”?

Eks maailmas on hetkel segased ajad. Äärmuslus tõstab mitmel rindel pead ja tihti meeldib inimestele olla millegi vastu, protestimeelne. Sest tundub, et alati on võimulolijad süüdi. Soomes on hea näide Perussuomalaiste toetusest. Nad nautisid protestihääli, olid kõige ja kõigi vastu. Nüüd olles ise valitsuses peavad nad tihti tegema raskeid otsuseid ning seda on koheselt näha ka toetusprotsentides, mis on kukkunud kivina. Eestis oleme kaitsnud oma keelt ja kultuuri. Oma koduerakonna poolt vaadatuna on meie jaoks olnud kodakondsuspoliitika kindlasti üks olulisemaid väärtushinnangulisi seisukohti. Mis seal salata, oleme aegade jooksul mitmeid kordi pidanud sellel teel ka üksinda partneritele vastu seisma.

– Kuidas on Teie isiklik prognoos lähiaastatele meie majanduses, kas näete peatse majanduskriisi võimalikkust?

Hetkel on vastuolulisi signaale. Kui vaadata meie palkade ja kinnisvarahindade kiiret tõusu ning töötuse madalat määra, siis tahaks öelda, et see ei saa kaua nii kesta ning mull peab mingil hetkel jälle lõhkema. Samas kui vaadata meie sisemajanduse kogutoodangu potentsiaali taset, siis tundub, et oleme sellest veel paraku maas ning majandust tuleb stimuleerida. Oleme reaalselt aastate jooksul eelarvepoliitiliselt oma majandust jahutanud, hoides eelarve struktuurses ülejäägis. Tegelikult peaks eelarve hoidma keskmiselt tasakaalus. Kui varasematel aastatel on struktuursed puudujäägid, siis peaks tulevastel aastatel ülejäägiga seda katma ning vastupidi, kui on ülejääk, siis peaks andma võimaluse järgnevatel aastatel see majandusse suunata. Näen lähiaastatel siiski majanduse elavnemist. Seda nii meie ekspordipartnerite paremast majandusseisust tulenevalt, kui ka meie siseriiklikest tegevustest. Meie eesmärk on lisaks eelarvepoliitikale ka maksupoliitiliselt majandust elavdada, näiteks tööjõumaksude osakaalu vähendamise näol.

– mis on teinud Teist Teie?

Ma arvan, et minu lähedased. Algselt elu varasemas perioodis minu ema, kes sundis mind õppima. Loomulikult tahtsin ma poistega kõike muud teha, aga ema ei lasknud mind enne õue mängima, kui koolitükid olid tehtud. Ta suunas mind erinevatesse huviringidesse malest kuni ujumiseni, et poisil tegemist oleks ja lollustega ei tegeleks. Hiljem on mind mõjutanud kindlasti minu pere ja sõbrad. Abikaasa ja lapsed on alati minu kõrval ning loomulikult ka sõbrad, kuigi neid näeb viimasel ajal vähem, on minu mõtetes olnud.

– Teil on teadu poolest erakordselt muljetavaldav võistluskarjäär brdižis – mida see maailm Teile annab / on andnud, mida on Teis ehk enim arendanud?

Bridž on minu jaoks sõpruse- ja meeskonna sünonüüm. Laua taga kohtuvad inimesed, kes võib olla muidu igapäevaselt üksteist ei näekski – töötu, miljonär, koristaja, akadeemik, kalur, parlamendiliige, ettevõtja ja filosoof. See on tõelise sotsiaalse sidususe näide. Loomulikult aitab bridž kaasa loogilisele mõtlemisele, mälutreeningule, analüüsile ja järelduste tegemisele. Ma olen nautinud iga hetke bridžist. 90-ndatel ei puudunud ma üheltki esmaspäevaselt klubiturniirilt. Täna pigem otsin ajaliselt võimalust, et vähemalt suurematel paari kuu tagant toimuvatel regionaalsetel võistlustel ja tiitlivõistlustel kaasa lüüa. Mul on hea võistluspartner ja hea meeskond. Olen tulnud üle kümne korra eesti meistriks. Muide, olen hetkel jooksva aasta Horvaatia meister. Sügisel olid Euroopa meistrivõistlused väikeriikidele Dubrovnikus, ning pärast seda toimusid kohalikud riigi meistrivõistlused. Euroopa omadel saime kaela hõbeda ning endalegi ootamatult võitsime riigi kohalikud meistrivõistlused ära.

– millega veel tegelete, kui asi ei puuduta tööd? Milline on Teie vaba aeg ja puhkus, kuhu süda enim kutsub?

Vaba aega eriti ei ole. Püüan taastada oma regulaarseid jooksutrenne, mida harrastasin 3-4 aastat tagasi. Eks seda saab teha kas varahommikul või hilisõhtul. Lastega tuleb tegeleda, minna nendega jalutama või kelgutama. Seda saab teha mõnikord nädalavahetusel. Oleme püüdnud aastavahetusel perega kuskil puhata, kuna see aeg on tavaliselt natuke rahulikum. Viimane aastavahetus see kahjuks ei õnnestunud, kuna valitsuse vahetusega oli ebaselge, millal riigi eelarve saab lõplikult vastu võetud. Eks arutame abikaasaga, kuidas kõige mõistlikum on vaba aega kasutada.

– Teie elufilosoofia, millisest elus lähtute?

head ei ole kunagi palju
austa teisi ja nende arvamusi
enne mõtle, siis ütle

– Mil moel Teie sõbrad Teid kirjeldaks?

Seda tuleb sõpradelt küsida.

– kuidas pingeid maandate?

Pingeid maandan läbi arutelude. Olen pigem ekstravert. Ma olen avatud ja valmis jagama nii oma rõõme kui muresid. Ütlen välja, kui mulle miski asi ei meeldi ja ei hoia vaka all ka seda kui midagi head on toimunud või tehtud. Tihti saab pingetele lahenduse just läbi ühise arutamise. Elus on asjad tihti palju lihtsamad, kui Sa arvad.

– mis Teile oma töös (ilmselt siis fookus ikka praegusel positsioonil) enim rõõmu valmistab, milline töölõik või hetk?

Mulle meeldib tulemus. Olen alati meeskonnas rõhutanud, et protsess ei oma tähtsust. Sa võid 8 tundi õlaga seina lükata. Sul on lõpuks õlg valus, oled higine ja vihane, aga sein on ikka sama koha peal. Ma ei loe istmiktunde. Olen ikka öelnud, et kui mingil põhjusel just Peipsi järve ääres vanaema juures puu otsas tulevad Sinu paremad mõtted ja tulemused, siis ole jumala pärast seal.

– kuhu olete isiklikus plaanis teel?

Kodus peavad asjad korras olema. Kui on kodus kõik hästi, siis läheb ka töö ludinal. Kui aga rääkida tööst, siis olen seda ka varem öelnud – mulle meeldib poliitika. See on võimalus viia ellu ideid, leida vajadusel kompromisse ning nendest otsustest sõltub meie igapäevane elu. Teen oma tööd siiani silmade särades. Kui sära peaks ära kaduma, siis tuleb ka prioriteedid ümber hinnata.

– Kuidas plaanite EV 99 aastapäeva tähistada, kuidas seda tavaliselt teinud olete?

Päeva alustasime hommikul 7:33 Toompeal lipu heiskamisega Pika Hermanni torni. Läksime seekord varahommikul kogu perega vaatama. Õhtu lõpetasime abikaasaga Estonias presidendi vastuvõtul. Selline programm hommikuse lipuheiskamise ja õhtuse vastuvõtuga on juba aastaid olnud. Mõnikord oleme lastega käinud päeval paraadi vaatamas, mõnikord jälle kelgutamas.

– millist raamatut viimati lugesite, millised tunded, millise uue tunnetuse see Teis avas?

Viimati sirvisin President Ilvese kümne Kadrioru aasta ülevaadet, mis on tulnud Argo Ideoni sulest. Huvitav lugeda kirjeldusi, kus mitmes kohas ka ise tegevuses olen olnud…

– rääkige ehk palun paari lausega oma perest, just sel määral, mil olete valmis seda tegema…

Kodu on turvaline koht, kuhu jõudes tunned ennast alati kaitstuna. Mul on imeline abikaasa, kes aitab ja toetab mind. Mul on toredad lapsed, kellest kaks nooremat alles õpivad viisakusreegleid ja lauakombeid. Suuremad lapsed on juba leidnud või leidmas oma teekonda. Tütar on mind juba kahekordseks vanaisaks teinud. Mind, noort isa! Kui kõik kokku tulevad, siis on vaja juba suurt lauda.

– kui vabana end oma otsustes tunnete?

Vabadus otsustada tähendab ka kohustust vastutada. Ma ei karda vastutust. Ettevõtluses on siiski rohkem individuaalotsuseid kui poliitikas. Poliitika on rohkem kollektiivne.

– kui suur kaal on Teie sõnal Teie enese hinnangul?

Iga minister peab alati arvestama, et tema sõnal on kaal ja ka võimalikud tagajärjed. Rahandusministeeriumis oma valdkonnas pean viimase sõna siiski mina ütlema. See on loomulik. Valitsuskabinetis on kõigil ministritel sõnaõigus. Ma ikka poolnaljatamisi aeg-ajalt ütlen, et peaministril on kabinetis kõvem sõnaõigus, nagu rahvastepallis kaptenil kaks elu.

– kuidas näete oma (töö)elu pärast poliitikat?

Suure tõenäosusega uuesti eraettevõtluses. Mulle meeldib ratsionaalsus, efektiivsus, selge juhtimismudel, tulemusele orienteeritus. Aga tahan teha oma tänast tööd parimal võimalikul viisil ning hetkel muule ei mõtle.

– kas Teie sõbrad on peale maksumuudatusi veel ikka alles jäänud? 🙂

Ikka on. Tegelikult suund tööjõumaksude vähenemisele ja samal ajal pahede, keskkonna ja tarbimise täiendavale maksustamisele on olnud juba aastaid erinevate koalitsioonide ühiseks käekirjaks. Tööjõumaksude vähendamine aitab kaasa ettevõtlussektori konkurentsivõime kasvule ja see on üheks aluseks, et majandus areneks. Paljud sõbrad, kes on samas ka edukad ettevõtjad ja juhid, on öelnud, et ajate õiget asja ning üle pika aja on näha, et julgetakse valitsuse tasemel ka otsuseid vastu võtta.

– kas olete inimese ja kodanikuna enda kui rahandusministriga alati ühel meelel?

Loomulikult on poliitikas otsuseid, mis ei ole minu esimeseks eelistuseks. Arvan, et teatavad toetused on liiga universaalsed ja meenutavad rohkem helikopterilt raha külvamist. Arvan, et mõned maksumuudatused ei ole nii täpselt sihitatud, nagu nad võiksid olla. Samas on alati tegemist koalitsioonivalitsustega ning järelikult on üks või teine poliitikamuudatus tähtis meie partnerite valijatele. Loomulikult olid läbirääkimistel laua peal näiteks astmeline tulumaks ja ka ettevõtte tulumaksu taastamine. Iga erakonna jaoks on tähtis, et nn punastest liinidest üle ei minda. Meie erakonna jaoks need kindlasti seda olid ning me ei oleks valmis olnud neid ettepanekuid ellu viima. Minu koduerakonna jaoks on tähtsad keele, kodakondsuse, majanduse, hariduse ja paljud muud küsimused. Vaadates aastate jooksul ellu viidut ja tänaseks kokku lepitut, näeme, et need on olnud lubadused, mida me valijatele enne valimisi rääkisime: alates tasuta kõrgharidusest kuni madala palgaga inimeste tulumaksuvaba miinimumi jõulisele tõusule, kodualuse maamaksu ära kaotamisest bürokraatiavaba ettevõtluse juurutamiseni, küpsete ettevõtete dividendide maksumäärade alla viimisest riigiettevõtete börsile viimiseni.

– veel midagi, mida ise meelsasti sooviksite kommunikeerida?

Iga päev tuleb töötada, nagu see oleks viimane. Siis tuleb ka tulemus.