Muudatusettepanekud Välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE) kohta

19.11.2020Arvamus
Muudatusettepanekud Välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE) kohta

Tegin ettepanekud eelnõusse 241SE. Arutlusele tuleb see detsembris 2020.

  1. Jätta Eelnõust välja paragrahvi 1 punkt 4 (millega muudetakse välismaalaste seaduse paragrahvi 106 lõiget 1) ja punkt 9 (millega täiendatakse välismaalaste seaduse paragrahvi 106 lõigetega lõigetega 17 ja 18).

Väljajäetav tekstiosa:

„4) paragrahvi 106 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellele on käesoleva seaduse alusel antud pikaajaline viisa ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.“;

9) paragrahvi 106 täiendatakse lõigetega 17 ja 18 järgmises sõnastuses:

„(17) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pikaajalise viisa nõuet ei kohaldata 30-päevase perioodi jooksul alates seaduslikult Eestis viibiva välismaalase tööle asumisest.

(18) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pikaajalise viisa nõuet ja lõike 11 punktis 4 sätestatud täistööajaga töötamise nõuet ei kohaldata, kui tegemist on töötamisega õpetajana, akadeemilise töötajana või teadlasena Eesti õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses või teadus- ja arendusasutuses või töötamisega noorsootöötajana.“;“

Põhjendus: Ainult pikaajalise viisa (nn D-viisa) nõude kehtestamine pärsib tööturu paindlikkust ja Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Pikaajalise viisa taotlemise protsess võtab aega ning see on bürokraatlikum kui lühiajalise viisa taotlemine. Juhul kui välismaalasest töötaja teeb Eestis tööd lühiajaliselt (kas projektipõhiselt või kuni 90 päeva) siis suurendab  pikaajalise viisa nõue tööandjate vaeva märkimisväärselt, sest ainuüski selle taotlemine võtab tööandjate senise kogemuse põhjal aega mitu kuud.

  1. Jätta eelnõust välja paragrahvi 1 punkt 5 (millega täiendatakse välismaalaste seaduse paragrahvi 106 lõiget 11 punktidega 3 ja 4).

Väljajäetav tekstiosa:

„5) paragrahvi 106 lõiget 11 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„3) tööandja ei ole taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelneva 12 kuu jooksul koondanud täistööajaga töökohta, mille täitmiseks lühiajalise töötamise registreerimist taotletakse;

4) lühiajaline töötamine registreeritakse täistööajaga töötamiseks.“;“

Põhjendus: Muudatus on kahjulik tööturu paindlikkusele. Kui ettevõte koondab mingil põhjusel osa spetsialiste siis teeb ta seda arvestades hetkeolukorda. Kui saabub tellimus, mis eeldab kiiret tootmismahu kasvu, uut tootmisüksust või lisatöötajaid siis on selline piirang talle takistuseks. Kehtestades nõude, mis kohustub tööandjat kinnitama, et ta ei ole eelnenud 12 kuu jooksul koondanud täistööajaga töökohta, mille täitmiseks taotletakse välismaalase töötamist, loodaks asjatut bürokraatiat, mis ei arvesta kiiresti muutuva majanduskeskkonnaga. 

  1. Jätta eelnõust välja paragrahvi 1 punkt 19 (millega täiendatakse välismaalaste seadust paragrahviga 1781).

Väljajäetav tekstiosa:

„19) seadust täiendatakse §-ga 1781 järgmises sõnastuses:

§ 1781. Tööajale esitatav nõue

(1) Tähtajaline elamisluba töötamiseks antakse täistööajaga töötamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud täistööajaga töötamise nõuet ei kohaldata, kui tegemist on töötamisega õpetajana,  akadeemilise töötajana või teadlasena Eesti õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses või teadus- ja arendusasutuses või töötamisega noorsootöötajana.“;“

Põhjendus: Kohustus kehtestada välismaalase Eestis töötamisele täistööajaga töötamise nõue piirab tööturu paindlikkust ja tööandja õigust kehtestada enda ettevõtte jaoks sobivaim töökorraldus. Töötaja olulisust ja panust ettevõttesse ei määra tema töötundide arv, vaid kompetents. Tippspetsialistid ja kõrgepalgalised töötajad töötavad ka osalise tööajaga. Samuti võib ettevõtte jaoks olla olulise tähtsusega töötaja, kes töötab ainult paarkümmend tundi nädalas. Plaanitav muudatus ei arvesta tänapäevase paindlikku tööturu ja töö iseloomuga ning võib vähendada Eesti ettevõtete atraktiivsust välismaalasest töötajale. 

  1. Jätta eelnõust välja paragrahvi 1 punkt 7 (millega muudetakse välismaalaste seaduse paragrahvi 106 lõiget 15 ).

Väljajäetav tekstiosa:

7) paragrahvi 106 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(15) Lühiajaline Eestis töötamine hooajatöötajana on lubatud kuni 183 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul.“;

Põhjendus: Lühendades kuni 1. maini 2022 välismaiste hooajatöötajate maksimaalselt lubatud tööaega 270-lt päevalt 183 päevani 365 järjestikuse päeva jooksul suurendame välismaalasest töötajate rotatsiooni. Võttes arvesse COVID-19 pandeemiat suurendaks selline muudatus viiruse leviku ohtu. Ühtlasi tähendaks see ka ajutist halduskoormuse tõusu riigile ja tööandjale. Lisaks ei ole põllumajandusettevõtetele suurte mõjudega muudatuste sisse viimine ainult üheks aastaks mõttekas.

  1. Jätta eelnõust välja paragrahvi 1 punkt 21 (millega muudetakse välismaalaste seaduse paragrahvi 2102 lõige 2).

Väljajäetav tekstiosa:

„21) paragrahvi 2102 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõutava Eestis elamise aja hulka ei arvestata õppimiseks antud tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibitud aega.“.“

Põhjendus: Kõrgharitud, kõrge kvalifikatsiooniga inimene on kõige soovitum sisserändaja. Õpingute ajal riigis viibitud aeg ei erine sisu poolest ajast, mil inimene viibib riigis nt töötamise või ettevõtluse eesmärgil. Kontaktid ja kokkupuude elukeskkonna, keele ja kultuuriga on sarnased olenemata sellest kas välismaalane viibib riigis töötamise, ettevõtluse või õppimise eesmärgil. Kui me soovime Eestisse kõrge kvalifikatsiooniga inimesi, kes meie ühiskonda panustaksid siis ei ole sellist liiki piirangute seadmine mõistlik.