Õhtuleht.ee: UUS SEADUS KÜLVAB KÜSIMUSI: kas elektri tootmiseks hakatakse metsa maha võtma? Kuidas see mõjutab tarbijate rahakotti?

29.09.2021Meediakajastus
Riigikogu võttis 29. septembril vastu seaduse, et taastuvenergia toetust saavad taotleda ka vanad elektrijaamad, kui põletatakse väheväärtuslikku puitu. Luba on tekitanud palju segadust ja tõstatanud küsimusi. Kas niigi suured raiemahud aetakse veel rohkem lõhki? Kas pole mitte silmakirjalik toetada taastuvenergiatasuga fossiilsel kütusel põhinevaid jaamu? Kuivõrd mõjutab muudatus elektrihinda?

Riigikogu majanduskomisjoni juhi Kristen Michali sõnul muudeti taastuvelektri vähempakkumiste regulatsioon paindlikumaks ja seetõttu alaneb ka elektrihind tarbijale. „Riik saab paindlikumalt vähempakkumisel tellida taastuvenergiat, mis annab turul konkurentsi ja leevendust hinnatõusu juurpõhjusele – kiirelt tõusnud hinnaga fossiilenergia.“

Majanduskomisjoni aseesimees Sven Sester ütleb, et elektrienergia hind sõltub muuhulgas ka turu konkurentsiolukorrast. Seega aitavad vähempakkumised otseselt kaasa elektrienergia hinna vähendamisele.

Samas ütleb riigikogu liige Jevgeni Ossinovski, et taastuvenergia tasude arvelt hakkavad hinnad hoopis tõusma. „Küsimus ei ole, kas puid tohib ahjus põletada, seda teeb Narva elektrijaam praegu ka. See ei ole kasulik olnud ega ole ka nüüd. Tarbija maksab lihtsalt sellele peale,“ sõnab ta.

Eesti Taastuvenergia koja juhataja Mihkel Annus ütleb, et elektrihind sõltub nii erinevatest asjaoludest, et Eesti Energia toetamine ja puiduga kütmine seda ei alanda.

Kas metsa hakatakse raiuma?

Jaamades tohib kasutada vaid väheväärtuslikku biomassi, vastasel juhul toetust ei anta. Mis läheb biomassi alla? „Väheväärtuslik biomass on lisaks raiejäätmetele ka näiteks jäätmepuit, muuhulgas ehitustel kasutatud puit, mis kuulub utiliseerimisele. Sellisele ressursile ei ole muud kasutust kui energia tootmine,“ räägib Michal.
Ossinovski toob välja siiski keskkonna kahju, mida uus seadus põhjustab. „Sellekohaselt on võimalik kuni kaks miljonit tihumeetrit metsa Narva ebaefektiivsetes kateldes ahju ajada, millele tarbija peale maksab. Selgelt see suurendab raiesurvet,“ räägib ta.
Eesti Looduse fondi (ELF) metsaprogrammi juhi Siim Kuresoo sõnul on sellisel kujul puidu põletamine keskkonnale kahjulik. Selle käsitlemine taastuvenergeetikana on viga, mida ei tohiks süvendada. „Kuskilt peab see puit tulema. See suurendab survet metsadele. Teine halb pool on see, et ta aitab ka põlevkivi uuesti kateldesse tagasi puiduga segatult,“ räägib Kuresoo ja lisab, et ükski Eesti Energia katel ei tööta ainult puidu pealt.

ELFi metsaprogrammi juht Siim Kuresoo ütleb, et mure pole, millist puitu maha võetakse, vaid kas üldse on vaja metsa maha raiuda ja kuidas puidu põletamine praegustes jaamades mõjutab kliimat.
Kuresoo rõhutab ka, et kummaline on rääkida puidust, millel ei ole muud kasutust. „See on põletamishuviliste endi joonistatud õletont, mis justkui ütleks, et keskkonnakaitsjate põhimure on, et hakatakse kasutama väärt puitu, mida saaks kasutada saekaatris. Tegelikult on mure, millised on selle põletamise mõjud kliimale ja raiele,“ räägib ta.

Ossinovski ütleb, et ökoloogid, kliimateadlased ja Euroopa Liidu institutsioonid on ühel meelel, et Eestis tuleks raiemahtu hoopiski vähendada. Uue seaduse järgi see nii ei lähe.
Ka Kuresoo sõnab, et Eestil võib tulla raiemahtude täitmisega probleeme, kuna raiutakse liiga palju. „See oleks küll väga rumal olukord, kui Eesti peaks hakkama riigina maksma kliimatrahve või ostma teistelt riikidelt kvoote,“ sõnab ta.

Eesti Energia lükkab metsa raiumise ümber

Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts ütleb, et meedias levib praegu palju vale väiteid. „Esiteks ei ole selles eelnõus kirjas, et Eesti Energia võib hakata põletama ka puiduhaket ja saada selle eest toetust,“ sõnab ta. Narva elektrijaamade uuemates plokkides on piiratud mahus jäätmepuitu ja puidutööstuse jäätmeid kasutatud juba aastaid. Seda ainsana Eestis turutingimustel ehk toetust saamata. Luts ütleb, et nende pikaajaline huvi puidujäätmete kasutamise vastu seondub vajadusega vähendada fossiilseid kütuseid ja jäätmepuit pakub selleks head alternatiivi.
„Kindlasti ei saa nõustuda väitega, et selle seadusemuudatuse tõttu hakatakse nüüd rohkem Eesti metsi maha võtma. Kui loete eelnõud, siis näete, et maksimaalne toetusemäär, mida olemasolevatele tootmisseadmetele läbi vähempakkumise võimaldatakse, on 10 eurot megavatt-tunni toodetud elektrienergia kohta,“ selgitab ta. Sellise toetusmääraga ei ole võimalik motiveerida metsaomanikku rohkem metsa maha võtma. Kvaliteetse metsamaterjali hinnad on turul palju kõrgemad.

Ka Sven Sester toonitab, et keegi ei hakka metsa raiuma ainult selle pärast, et metsamaterjali ahjus põletada. Ta toob välja ka hindade võrdluse. Kvaliteetne ümarpalk maksab 41 €/MWh, kuid madalakvaliteediline biomass ca 12 €/MWh. „Vastuvõetud elektrituruseaduse järgi on võimalik maksta toetust aga kuni 4 €/MWh. Energeetikasektoris kasutatakse ära vaid see materjal, millele mujal turgu ei ole. Vastasel juhul jääks see lihtsalt raielangile vedelema,“ selgitab ta.
Riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Sven Sester ütleb, et energeetikasektoris kasutatakse ära vaid see materjal, millele mujal turgu ei ole.
Praeguse seaduse järgi lubatakse 2 miljonit tihumeetrit elektrijaamadel ahju ajada.

Ossinovski ütleb, et see on viiendik praegusest raiemahust. Ta sõnab, et ei ole küll puiduturu ekspert, kuid loogiliselt võttes võib põletatava puidu hind tõusta, mis mõjutab ka tarbijate küttehinda. „Seda saab leevendada vaid ühel viisil – pakkuda rohkem ehk siis raiuda rohkem. Tõenäoliselt juhtuvad mõlemad,“ sõnab ta.
Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annuse sõnul rõhutavad riigikogulased, et jaamades põletatakse kõige madalama väärtusega biomassi. „Sellist ressurssi kasutatakse praegu toasooja saamiseks nii suuremates linnades kui ka väiksemates katlamajades,“ räägib ta. Kui puitmassi kasutamist hakatakse ühes Eesti otsas toetama, siis kasvab nõudlus ja ka hind. „Sellise vähempakkumise korraldamisel on mitmekülgselt kehv mõju. Selline kobarkäkk – populaarne sõna Eesti poliitikas,“ ütleb Annus.

Priit Luts lükkab taas ümber väite nagu hakkaks nende kütmine mõjutama küttepuidu hinda. „Hinda dikteerib välisnõudlus, näiteks Taani, Ühendkuningriik ja teised, mida stimuleerivad kümnetes kordades suuremad välisriikides makstavad toetused, kui eile heaks kiidetud eelnõuga on võimalik olemasolevatele seadmetele Eestis maksta,“ selgitab ta. Luts toob välja, et praegu eksporditakse suur osa energeetikapuidust välismaale. „Meile on arusaamatu selline huvigruppide suhtumine, mis soosib energiapuidu eksporti välisriikidesse ja vastustab selle tarbimist kodumaal,“ sõnab ta. Juba mitu aastat impordib Eesti Energia suurtes kogustes laevadega Kesk-Euroopast jäätmepuitu. „Tegemist on materjaliga, millel teisene kasutus puudub ja mille ainus kasulik otstarve on energiatootmine. Sellise impordi maht moodustab ligi poole meie tarbitavast puidust.“

Pikaajaliselt toetus taastuvenergiat ei aita

Annus ütleb, et vähikäik on anda toetust juba eksisteerivatele elektrijaamadele nagu Narva. „Toetus on mõeldud selleks, et taastuvenergiat pikaajaliselt arendada ja tagant tõugata uute tootmisüksuste rajamist. Kui antakse toetust kaheks aastaks olemasolevale ja ebatõhusale jaamale, see ei ole pikaajaline arendamine,“ ütleb ta.  Annus lisab, et juba praegu kasutatakse Narva jaamades puitmassi, ta ei mõista, miks seda peab toetama. „See teadagi kogutakse ju tarbijate elektriarvelt kokku ja kui vaadata praegu neid arveid, siis sinna midagi juurde panna on eriti tobe,“ viitab ta kõrgele hinnale.
Taastuvenergia sektor vajab hoopis teistsuguse prioriteetide seadmist, sõnab Annus. „Pigem töötada selle nimel, et eemaldada tõkked tuuleparkide rajamiselt, mis on takistanud ühegi tuulepargi rajamist viimastel aastatel,“ soovitab ta ja lisab, et suuremahuline tuuleenergia arendamine Eestis ja lähiregioonis alandaks ka elektrihinda.

ELFi esindajale Siim Kuresoole on debatti jälgides silma jäänud, kuidas on hakatud metsast rääkima ja milliseid väärtusi seal nähakse. „Selge see, et sõnal võsa on halb varjund. Kui inimestele öelda, et me põletame ainult võsa, siis see ei tundu nagu midagi hullu. Kui me mõtleme võsa peale, võibolla on see noor mets, millest võiks kasvada tore, vahva mets,“ räägib ta.
29. septembril võeti vastu elektrituruseaduse muudatus, mille alusel võib tulevikus osaleda taastuvenergia eesmärgi täitmiseks korraldatavatel vähempakkumisel ka tootja, kes on varasemalt tegelenud fossiilse energia tootmisega. Sellega tahetakse motiveerida tootjaid edaspidi kasutama elektritootmise sisendina fossiilkütuste asemel taastuvaid energiaallikaid.