Õhtuleht: Kuld ja investeeringud: parlamendipoliitikud ei torma pensioniraha kulutama (Aare Kartau, Asso Ladva, Priit Pärnapuu)

07.09.2021Meediakajastus

Möödunud neljapäeval hakkas pensionikeskus tegema teisest sambast lahkujatele esimesi väljamakseid, paljudele olid süllesadanud rahamäed tõeliseks õnnistuseks. Impulsiivsemad tegelased avasid kiiresti veebipoed või jooksid kauplustesse. Need, keda pisiostud ei paelunud, otsustasid kasutada vabanenud vahendeid suuremate plaanide teostamiseks või investeerimiseks, samas jätsid mõned raha lihtsalt pangakontole seisma. Riigikogu saadikutest võttis raha välja vaid seitse. Õhtuleht uuris, milleks nad seda kasutada plaanivad ja miks polnud nende seas ühtegi Isamaa liiget.

Mullu 29. jaanuaril võttis riigikogu vastu paljutähendusliku pensionireformi. Seda toetasid lõpphääletusel 56 rahvasaadikut ja vastu oli 45. Toonastest riigikogu liikmetest otsustas nüüd teisest sambast loobuda vaid seitse – nende seas oli kolm EKRE, kaks Reformierakonna ja kaks Keskerakonna saadikut. Huvitaval kombel ei võtnud pensioniraha välja ükski Isamaa erakonda kuuluv parlamendiliige, ehkki pensionireform oli nende eelmiste valimiste peamiseks lubaduseks.

Raha võttis välja seitse rahvasaadikut

Keskerakond hääletas mullu 29. jaanuaril toimunud lõpphääletusel üksmeelselt pensionireformi poolt. Toonasest 26 saadikust haaras kinni võimalusest pensioniraha välja võtta vaid kaks – Marek Jürgenson ja Tõnis Mölder (pildil) (liitusid teise sambaga vastavalt 2002. aasta suvel ja 2008. aasta alguses). Teisest sambast jäid üldse puutumata seitse keskerakondlasest rahvasaadikut.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ehk EKRE saadikud pooldasid sarnaselt toonaste koalitsioonipartneritega samuti pensionireformi. 18 konservatiivist lausa pooled ehk üheksa polnud teise sambaga liitunud. Neist kes olid, võttis sealt tänavu septembris raha välja kolm – riigikogu pesamuna Ruuben Kaalep, kunagine väliskaubanduse ja IT-minister Kert Kingo ning Leo Kunnas. Kunnas ja Kingo on teise samba pensionivara kogunud juba võrdlemisi kaua – vastavalt 2003. ja 2005. aasta algusest. Kaalep alustas kogumist 2012. aastal. Isamaa praeguste ja toonaste liikmete hulgast ei otsustanud keegi raha välja võtta, ehkki toonane valitsuserakond seisis ise eelnõu taga. Neli rahvasaadikut pole üldse kogumispensioniga liitunud ja ülejäänud sellest loobuda ei soovinud. Pensionireformile vastandunud Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna seast otsustas kaks saadikut tänavu teisest sambast raha välja võtta – nendeks olid Taavi Rõivas ja Eerik-Niiles Kross. Mõlemad on olnud kogumispensioniga seotud juba üsna varakult (2003. ja 2004. aastast). Kahjuks ei õnnestunud Õhtulehel saada loo ilmumise ajaks kummaltki reformierakondlaselt kommentaari.

Kert Kingol kindlaid plaane pole

Parlamendisaadik Kert Kingo arvestas otsuse tegemisel kogu teise samba ajalugu. „Esimese kolme aasta jooksul jõudsin tugevasse miinusesse, siis oli majanduslangus, siis riik peatas sissemaksete tegemise, siis olin jälle miinuses ja lõpuks, alles viimastel aastatel hakkasin jõudma plussi. Ma reaalselt ei näinud mingit võimalust, et teine sammas tagaks mulle pensionieas kindlustunde,“ märkis EKRE poliitik. Ta lisas, et börsid käituvad ettearvamatult. „Kui juba suudeti minu kogutud raha tugevasse miinusesse mängida, siis oli selge, et see asi minu jaoks ei tööta.“ Kingo sõnul pole ta olnud nii kõrgepalgaline inimene, et sinna oleks kogunenud kuuekohaline number. Mingeid erilisi plaane Kingol äsja laekunud teise samba rahaga pole. „Mul ei ole selliseid kohustusi, mille täitmiseks saaksin seda kohe kasutada – ei pankades ega mujal. Mul pole hetkel selle rahaga mingeid plaane,“ märkis ta.

Tõnis Mölder asub investeerima

Keskerakonna ridadesse kuuluv praegune keskkonnaminister Tõnis Mölder märkis Õhtulehele, et ei jäta teisest sambast välja võetud raha niisama seisma, vaid kasutab vabanenud vahendeid investeeringuteks. „Pensionireformi eesmärk oli anda inimestele rohkem vabadust ja võimalusi enda raha kasutamise üle otsustada,“ märkis Mölder otsuse tagamaid.

Leo Kunnas ostab kulda

EKRE liige Leo Kunnas sõnas, et tema esimese kroonides saadud palga suurus oli 280 krooni. „Olen mõelnud sellele, et kui oleksin sellest kümnendiku säästnud, pannud pensioniks kõrvale, siis oleks selle väärtus täna kaks eurot. Inflatsioon on nii suur,“ märkis rahvasaadik ja lisas, et kaks-kolm protsenti aastas ei tooda midagi. „Olen teises sambas olnud algusest peale. Kogu selle aja jooksul oli tootlus umbes 3500 eurot, mis lisandus sambasse makstavale rahale. Seda on 20 aasta kohta ikka väga vähe. Selle raha reaalne väärtus on kogu aeg langenud,“ nentis Kunnas ja tõdes, et praeguse finantsmajanduse juures ei soovitaks ta seda kellelegi. „Iga teine variant on parem – kinnisvara, maa, mets, kuld,“ selgitas Kunnas pensionisambast lahkumist.
EKRE parlamendisaadik tõdes kindlalt, et tema ostab teise samba raha eest kulda. „Soovitan teistele ka. Kuld iseenesest ei tooda väärtust, aga ta säilitab väärtust,“ märkis Kunnas ja selgitas, et untsi kulla eest saab osta endiselt sama palju asju kui 100 või 50 aastat tagasi. „Kui ma ise hakkasin esimest korda kulda investeerima, oli selle hind 400 dollarit untsi eest. Nüüd me näeme hindasid, mis lähenevad 2000-le USA dollarile. Ega kuld pole läinud kallimaks. See väljendab lihtsalt inflatsiooni,“ rääkis reservsõjaväelasest poliitik. Kunnas märkis, et teisest sambast saadud raha eest „mõne untsi kulda ikka saab“.

Isamaa liikmed pole rahavabadust kasutanud

Pensionireformi eest võidelnud Isamaa liikmetest mitmed ei ole teise sambaga ühinenud, nende seas ka praegune esimees Helir-Valdor Seeder (pildil). Need, kellel on, veel mõtisklevad, mida saabunud vabadusega teha. „Isamaa võitles selle eest, et süsteem muutuks normaalseks ja olin samuti osaline selles võitluses,“ ütleb Heiki Hepner. „Asja uba on selles, et pensioni esimene sammas kasvab kiiremini kui teine sammas, eriti madalapalgalistel. Minul on olnud õnn teha sellist tööd, mille eest on korralikult makstud, kuid ma näitasin enda näitel riigikogus oponentidele, et teise samba fondide tootlus pole olnud selline, mis see võinuks olla. Praegu on pensionifondide teenustasud alla tulnud ja olukord veidi parem.“
„Jah, ma ei ole teisest sambast raha välja võtnud ja ei soovita kellelgi uisapäisa tegutseda,“ loeb Hepner valijatele sõnad peale. „Küll olen ma fonde vahetanud. Olen ise kõrvalt investeerinud ja õppinud ning ma mõtlen tõsiselt kasutada teise sambasse kogunenud raha investeerimiskontol.“

Siim Kiislerit rahuldavad muutused

„Konkurents on hakanud tööle, pensionifondide tasud on alanenud, fondid muretsevad rohkem klientide pärast,“ loetleb Kiisler viimaste aastate muudatusi. „Nad hoolitsevad nüüd selle eest, et tulu teeniksid nende kliendid, mitte ainult fondihaldurid ise. Varem võtsid pensionifondid klientidelt maksimumi ja see ei olnud üldse kliendisõbralik. Nüüd on turg konkurentsile avatud, see on pannud pensionifondid rohkem liigutama, nende tootlus on parem ja sellest minule piisab.“

Aivar Kokk ootab pensioni

„Mina ei ole raha pensioni teisest sambast välja võtnud, sest mul on pensionini veel aega,“ räägib Aivar Kokk (pildil). „Alates sellest hetkest, kui me algatasime seaduseelnõu (pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmiseks – toim) kuni tänase päevani on pensionifondide tootlikkus järjest paremaks läinud. Inimestel on õigus oma raha vabalt kasutada, me näeme, kui paljud inimesed on saanud oma võlad tasuda, kes teeb kodu korda, kui inimeste elatustase sellest paraneb, siis on sellest hea meel. Aga loomulikult tuleb rahaga targalt ümber käia.“

Urmas Reinsalu tunneb end peremehena

„Hetkel ei ole ma sellele (pensioni teisele sambale – toim) tähelepanu pööranud,“ põhjendab Urmas Reinsalu (pildil), miks ta praegu jätkab teises sambas. „Oluline on see, et on mul võimalus sealt raha välja võtta, ma olen oma raha peremees – kui ma tahan, võtan raha välja, kui ma ei taha, ei võta. Ega siis seadusemuudatuse mõte ei olnud selles, et inimesed peavad raha välja võtma, vaid ikka selles, et neil on vabadus otsustada.“
„Minul teist pensionisammast ei ole ja kogu seadusemuudatusega ei saanud ma mitte mingisugust isiklikku kasu,“ muheleb Üllar Saaremäe. „Küll on aga palju rõõmsaid tuttavaid, kes on teisest sambast raha kätte saanud ja peavad seda minu isiklikuks teeneks. Eks ma lasen siis seda endale öelda.“

Mihhail Lotmanile teine sammas meeldib

„Mulle pensioni teise samba idee alguses väga meeldis,“ ütleb Mihhail Lotman. „Aga mulle ei meeldinud see, kuidas see muudeti kohutuslikuks ja see muutus justkui maksuks. Varem kaasnes sellega riiklik vale: see olevat inimeste endi raha, aga inimesed ei saanud seda kasutada. Nüüd, kus see on vabatahtlik ja palju ausam süsteem, on see täiesti mõistlik ja ma julgen seda teistelegi soovitada. See on igati tervitatav, kui inimesed soovivad oma pensionisse panustada ja riik inimesi selles aitab.“
„Mina olen algusest peale olnud pensioni teise samba suhtes kriitiline ja minul ei olnud sellesse usku, ei põhimõtteliselt, filosoofiliselt ega finantstehniliselt,“ sõnab Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. „Kuna mul ei ole teist pensionisammast, siis minul ei olnud süsteemi vabatahtlikuks muutmisel mingit isiklikku kasu ega motivatsiooni, lähtusin oma veendumusest ja põhimõtetest.“
„Nüüd on inimesed oma raha peremehed ja saavad ise otsustada, mida nad sellega teevad,“
jätkab ta. „Aga me oleme alati öelnud, et vabadusega käib kaasas vastutus ja üldiselt on eesti rahvas terve mõistusega. Ma olen saanud palju tagasisidet, kes on saadud raha investeerinud, kes on maksnud tagasi ebamõistlikult kõrge intressiga tarbimislaenud, kes kavatsevad kodu korda teha, kes on pannud selle raha oma tervisesse. Üks inimene kirjutas mulle, et lõpuks ometi saab ta oma hamba korda teha. Pilt on kirev, nagu vabas ühiskonnas peabki olema.“

Sester kaalub investeerimis konto avamist

„Kõige olulisem muudatus on toimunud selles, et inimestel on nüüdsest võimalik oma raha osas ise otsustada,“ räägib Sven Sester. „Pensionikogujal on nüüd võimalik kas jätkata teises sambas, alustada investeerimisega spetsiaalse investeerimiskonto kaudu või võtta raha välja, suunates selle vastavalt oma vajadustele kas tervishoidu, haridusse, eluasemesse või muudesse vajadustesse. Tuleb arvestada sellega, et teisest sambast raha välja võttes on pension selles ulatuses tulevikus väiksem. Samas võib just täna tehtud otsus investeeringuks või ka näiteks tunduvalt kallima laenu tagasimakse, anda tulevikus inimesele suurema finantsvabaduse. Kutsun kindlasti inimesi üles enne otsuse tegemist kõiki argumente läbi kaaluma. Ise olen hetkel teises sambas jätkamas ning ei välista, et lähitulevikus võin otsustada pensioni investeerimiskonto kasuks. Nende otsuste tegemisel püüan lähtuda täpselt samadest soovitustest, mida olen teistele jaganud.“

Kruusimäel puudus usk teise sambasse

„Minul ei olnud teise pensionisambasse usku,“ ütleb Tarmo Kruusimäe. „Nagu mu üks tuttav ütles, et miks te võtate meilt võimaluse olla pensionile jäädes miljonärid? Sa ei ole oma raha peremees, sa ei saa sellest süsteemist välja, pangad ütlevad – maksa rohkem raha, siis teenib see võib-olla paremini. Ei, minul ei olnud sellesse algusest peale usku.“
„Vastab tõele, et mina ei ole seda võimalust (võtta teises pensionisambast raha välja) kasutanud,“ ütleb Viktoria Ladõnskaja-Kubits. „Kuigi ma ei välista, et võtan raha välja tulevikus, juhul kui tekib otsene vajadus. Ja muidugi mul on väga hea meel, et inimestel on võimalus nüüd ise otsustada oma kogutud vahendite üle.