Postimees.ee: Isamaa seisab viimaste aastate põhimõttelisima vastasseisu ees

18.06.2021Meediakajastus
Pühapäeval Tartus toimuv Isamaa suurkogu on märgiline: lisaks sellele, et juhiks pürgivad pikaaegne poliitik ja viimased neli aastat Isamaad juhtinud Helir-Valdor Seeder ning tema vastaskandidaat on endine riigi peaprokurör, kuid poliitikas uus tulija ja Isamaa siseopositsiooni Parempoolsete esindaja Lavly Perling, kätkeb vastasseis ka põhimõttelist suunamuutust erakonnas.

Kindel on samuti, et ükskõik kumb peaks saama Isamaa järgmiseks juhiks, on määrav, kuidas erakond siseheitluse järel edasi läheb.

Mida lubatakse?

Seedri hinnangul on eelseisval suurkogul vaja erakondlastel langetada ideoloogiline valik: kas konservatiivne või liberaalne maailmavaade. Perling peab taolist seisukohta pseudovastandumiseks. «Soovime näidata inimestele, et on olemas üks erakond, mis hoolib Eestist, meie rahvusest, kultuurist ja selle igavesest säilimisest,» toonitas Perling. Milles siis kandidaatide peamine erinevus seisneb?

Seedri sõnul vajab Eesti rahvuslik-konservatiivset Isamaad, mille edu ja mõjukust ei saa vaadata ainult reitingute järgi – oluline on poliitika elluviimine. «Julged otsused ja Eesti asja ajamine ei ole alati populaarne, aga seda tuleb teha sellele vaatamata,» toonitas Seeder.

«Kui kardame muutuda, ei kohane, kui klammerdume olemasoleva külge, siis saab künnis meid kätte varem kui arvame,» osutas Perling Isamaa valimis- künnise ehk viie protsendi piiril kõikuvale populaarsusele.

Seeder loetles, et Isamaa tugevusteks on eesti keele ja kultuuri hoidmine, eesti rahva füüsiline kestmajäämine, julgeoleku, välispoliitika ja riiklusega seotud küsimused ning need on Isamaale andnud püsivalijagrupi, kelle pärast muretsema ei pea. Suurkogul lubas ta keskenduda järgmistele sammudele rahvastiku- ja perepoliitikas, riigikaitses, majanduses ning eesti keele ja kultuuri küsimustes.

«Opositsioon saab olema Isamaa nägu. Me näitame, et tegelik alternatiiv tänasele seisakuvalitsusele ei ole mitte räuskav populism, vaid Isamaa kui reaalne ja valitav jõud,» lubas Perling.

Perling osutas tähelepanu liikmete senisest suuremale põlvkonnavahetuse kaasamisele, aga ka erakonnaliikmete lahkumise probleemile. «Me peame peatama liikmete lahkumise voo, sest liiga palju häid inimesi on erakonnast välja astunud.»

2023. aasta riigikogu valimistel tahab Perling viia Isamaa kolme juhtiva erakonna sekka.

Helir-Valdor Seedri juhtimisel moodustas Isamaa pärast 2019. aasta riigikogu valimis koalitsiooni Keskerakonna ja EKREga.

Parempoolsete tulek Perling on Parempoolsete kandidaat, liikmeühendus asutati möödunud aasta 23. juulil. «Parempoolsete ühendus näeb, et Eesti peab olema edukas avatud majandusega riik, kus oluline vastutus lasub inimestel endil: riik ei pea igal võimalusel sekkuma, et ettevõtteid tegutsema ja inimesi elama õpetada,» ütles ühenduse algataja Kaido Kukk.

Seejärel asusid Parempoolsed üha enam kritiseerima Isamaa peavoolu, sealhulgas juhti Helir-Valdor Seedrit. Sisepingeid iseloomustab hästi seegi, et veel aprillis ei välistanud Seeder Parempoolsete juhi Kristjan Vanaselja erakonnast välja heitmist.

Tüliõunaks oli Isamaa arutelukultuuri hea tava, mille heakskiitmises nägid Parempoolsed katset vaigistada nende avalikku kriitikat erakonna juhtimise kohta.

Tulijad ja lahkujad Suurkogu eel võttis Isamaa vastu 200 uut liiget, nende seas nii Seedri kui ka Perlingu toetajad. Isamaa viimase aja suurim liikmeskandaal lahvatas aprillis, kui erakonna Tartu piirkonna juhatus otsustas vastu võtta 403 liiget. Suurema osa liitujaid tõi erakonda jaanuaris Isamaa liikmeks astunud endise erakonna Rahva Tahe asutaja Madis Sütt.

Pärast seda, kui Eesti Päevaleht avalikustas, kuidas nii suure hulga liitujate kokkusaamiseks lubati värskete parteilaste vahel ka head-paremat välja loosida, arvas erakond Madis Süti oma ridadest välja, samuti ei võetud liikmeks neid inimesi, kes Süti soovitusel liitumisavalduse esitasid.

Mais lahkus riigikogust endine minister Jüri Luik, kes suundus tööle välisministeeriumi; poliitikast lahkus ka Isamaa juhatuse liige Mart Luik, asudes tööle Tallinna linnavalitsuse strateegiakeskuse ettevõtlusdirektorina.

Sel nädalal teatas Viljandi abilinnapea Janika Gedvil, et astub hoopis Eesti 200 meeskonda, mida veab samuti endine isamaalane Ando Kiviberg.

Ka sai Isamaa tagasilöögi Türi vallas, kus isamaalased eesotsas Järvamaal enim hääli kogunud Pipi-Liis Siemanniga moodustasid kohalikeks valimisteks eraldi valimisliidu. Valimisliitu kuulub ka endine Isamaa liige Kaia Iva, kes 2017. aastal kandideeris Helir-Valdor Seedri vastu erakonna juhiks. Kohalike valimiste esinumbrid peaks selguma pärast Isamaa suurkogu.

EKRE varjus või varjust väljas?

Seedri juhtimisel moodustas Isamaa pärast 2019. aasta riigikogu valimisi koalitsiooni Keskerakonna ja EKREga. Koalitsioonis sai Isamaa seista erakonnale olulise perepoliitika eest seisva rahvastikuministri ametikoha loomisega, samuti sai erakond täita ühe oma suure valimislubaduse, seni kohustusliku pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmise. Ka sai Isamaa koalitsioonis olles silma paista EKRE retoorika kõrval tasakaalukama parempoolse erakonnana. Isamaa opositsiooni jäämisel – nii riigikogu valimiste järgses kartuses kui ka nüüd – kerkisid üles murepilved: kuidas opositsioonis EKRE kõrval silma paista? Et opositsioonis on raske oma poliitika elluviimisega silma paista, on võtmetähtsusega taas võimule saada.

Parempoolsete juhi sõnul peaks Isamaa tagasi võitma need valijad, kes on koondunud EKRE taha, kuid veelgi enam need, keda on märkimisväärselt rohkem: need, kes on läinud Eesti 200 või Reformierakonna toetajate hulka.

Kuidas juhtida?

Perlingu juhiks saades on aga üks suur «aga», millele on Toompeal tähelepanu juhitud: erinevalt Seedrist ei ole ta riigikogu liige ning kuna opositsioonis olles on erakonnal käed lühikesed – sisuliselt kogu poliitikat tehakse fraktsiooni tasandil –, on raske ette kujutada, et erakonna juht sinna ei kuulu.

Parempoolsete juht Kristjan Vanaselja aga selles mingit probleemi ei näe, rõhutades, et erakonna juht ja eestseisus on need, kes annavad tooni ja kelle kaudu erakonda juhitakse.

Mis saab edasi?

Olenemata sellest, kumb peaks pühapäeval juhivalimised võitma, on valimiste järel üheks põhiküsimuseks: kuidas siseheitlustest räsitud Isamaa edasi läheb? Kas Seedri võidu korral jätkab siseopositsioon sama stiili, kas meeskonnad suudetakse ühendada või on oodata erakonnast lahkumisi. «Kuskile tormakalt välja astuma ja jalgu trampima, juhul kui ei peaks niimoodi minema, nagu meie soovime, seda ei ole meil kindlasti kavatsust teha. Kuidas me aga jätkame, see juba sõltub sellest, mis pühapäeval ja esmaspäeval saab,» selgitas Isamaa liikmeühenduse Parempoolsed juht Kristjan Vanaselja.

Vähetähtis pole erakonnale seegi, mis hinnangu annavad toimuvale Isamaa valijad sügisestel kohalikel valimistel.

Isamaa suurkogu toimub pühapäeval, 20. juunil Tartus.

Miks peaks Helir-Valdor Seeder jätkama Isamaa juhina?

Tal on selged ideoloogilised seisukohad. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on erakonnad kindlasti ideoloogilisemad ja selles mõttes on kindlasti oluline, et erakonna liidri seisukohad oleksid arusaadavad.

Seeder on konservatiivsemate seisukohtadega. Olulised märksõnad on eesti rahvuse ja rahva püsimajäämine, et eestlased tunneksid end rahvuse üle uhkelt, parempoolne majanduspoliitika.

Minu meelest oleks jabur, kui Isamaas toimuks pööre, mis tähendaks seda, et kõik konservatiivsed valijad jääks EKRE-le, sealhulgas siis need, kellele EKRE poliitika tegemise stiil absoluutselt ei meeldi. Arvan, et see oleks halb ka Eesti ühiskonna seisukohalt.

See oleks nii nagu 1990ndate alguses, kus venekeelsed valijad jäeti kõik Keskerakonnale. Arvestades, kui väike riik meil on ja meil on päris palju parteisid, arvan, et igal juhul on oluline ja vajalik, et meil oleks kaks tõsiselt võetavat konservatiivset erakonda.

Küsimus ei ole konkurentsis EKREga, vaid see, mis see valija jaoks on. Kindlasti on poliitika tegemise viisid meil erinevad.

Miks peaks Lavly Perling saama Isamaa juhiks?

Esiteks ta on väga kogenud juht. Näinud avalikus sektoris riigi toimimist seestpoolt ja peaprokuröri ameti kaudu ka poliitika toimimist. Ta ei ole erakonnaga liitunud mitte positsiooni pärast, vaid sellepärast, et hoolib Isamaast ja on valmis erakonna tulevikku aktiivselt panustama.

Tegemist on äärmiselt tööka ja tugeva juhiga, kes suudab erakonda enda ümber koondada. Ta suudab värskust ja uut hingamist tuua mitte ainult Isamaa erakonda, vaid Eesti poliitikasse laiemalt.

Meil ei ole küsimus selles, kelle nägu me peaksime rohkem olema, vaid meil on küsimus, milline on Isamaa tugev ja omanäoline parempoolse konservatiivse erakonna kuvand. EKRE on populistlik erakond, mis suudab enda ümber koondada valijaid ainult läbi sellise räuskava, hirmutava ja skandaali tekitava kuvandi. Isamaa ei ole kunagi selline olnud.

Väärtused, mis on Isamaas kogu aeg olemas olnud – eesti keele, kultuuri, rahva püsimise eest seismine –, ei kao kuhugi. Küsimus on selles, kas me seda n-ö säilitamist sõnastame konserveerimisena või oleme ajaga kaasas käiv, tulevikku vaatav, positiivne ja püüame seda rahva säilimist mõjutada ka tugevama majanduse ja riigi kaudu, tugevama rahvana.

Seeder vs. Perling poliitikas


Helir-Valdor Seeder

On olnud riigikogu liige aastast 2003, 2007–2014 põllumajandus- minister. Juhtinud Isamaad alates 2017. aastast. Suurim häältesaak: 4479 (riigikogu valimised 2011).

2017 – Isamaa (toonase Isamaa ja Res Publica Liidu) suurkogul hääletas Seedri pool 322 liiget, vastaskandidaadi Kaia Iva poolt 304 liiget.

2019 – Isamaa suurkogul valiti taas ametisse 392 poolthäälega, vastaskandidaat Illimar Leppik von Wiren kogus 70 häält.

2021 – Isamaa suurkogul kandideerib taas, vastaskandidaat on Lavly Perling.

Lavly Perling

2020 – endine riigi peaprokurör Lavly Perling astus Parempoolsete toetajaliikmeks.

2021 – veebruaris liitus erakonnaga Isamaa.

Kandideerib Isamaa juhiks.

Isamaa Suurkogu kandidaadid

20. juunil Tartu Lauluväljakul toimuval Isamaa suurkogul kandideerib esimehe kohale 2, eestseisusesse 34, aukohtusse 16 ja revisjonikomisjoni 6 kandidaati.

Isamaa esimehe kohale kandideerivad Helir-Valdor Seeder ja Lavly Perling.

Isamaa eestseisuse 20 kohale kandideerivad

Harri Juhani Aaltonen, Raivo Aeg, Anne Eenpalu, Heiki Hepner, Helen Hääl, Juhani Jaeger, Friedrich Kaasik, Siim Valmar Kiisler, Kaspar Kokk, Aivar Kokk, Tõnis-Martin Kons, Tarmo Kruusimäe, Kaido Kukk, Viktoria Ladõnskaja-KubitsMihhail Lotman, Indrek Luberg, Mart LuikTõnis Lukas, Mart Maastik, Andres Metsoja, Tõnis Palts, Marko Pomerants, Urmas Reinsalu, Sirle Rosenfeldt, Ann Räämet, Tiit Salvan, Sven SesterPriit Sibul, Riina Solman, Raivo Tamm, Jan Trei, Kristjan Vanaselja, Marja-Liisa Veiser, Priit Värk.

Isamaa aukohtu 9 kohale kandideerivad

Henrik Aavik, Katrin Heele Anderson, Priit Humal, Mari-Ann Kelam, Hanno Kirschfeldt, Kati Kuusk, Agu Laius, Margit Leerimaa, Pille Lill, Tarmo Linnas, Andres Luus, Kristina Märtin, Janek Raik, Birgit Remiküll, Jaan Vaiksaar, Avo Üprus.

Revisjonikomisjoni 5 kohale kandideerivad

Aare Aava, Riina Kitt, Madis Kübar, Andero Laur, Piret Maasik, Anne Nõgu.