Postimees: Levira liigub ringhäälingute juurest pilvedesse
30.08.2015MeediakajastusKui räägitakse Levirast, kerkib paljudele tõenäoliselt esmalt silme ette teletorn ning vabalevi kanalid. Kuigi need on kolmekümnendatest aastatest tegutsenud ettevõtte ajalooline osa, on viimasel kümnendil Leviras palju muutunud ning praegu on nende teenuste spekter tunduvalt laiem. Kuna Levira osutab teenuseid enamasti ettevõttelt ettevõttele, jääb oluline osa selle firma tegemistest suurema tähelepanuta.
Ettevõte jagab end kolme valdkonda: ringhäälingu-, meedia- ja pilveteenused. Kümme aastat tagasi moodustasid ringhäälinguteenused 95 protsenti Levirast. See tähendab, et ettevõte keskendus eelkõige televisiooni ja raadio leviteenustele, mis käivad läbi suurte telemastide. Praegu moodustavad ringhäälinguteenused vaid 50 protsenti ettevõttest ning ettevõte prognoosib, et järgmise viie aasta jooksul langeb nende osakaal 40 protsendini.
Levira edastab vabalevi programme ehk tasuta televisiooni, mis tähendab praegu kuut kanalit. Lisaks alustas ettevõte sel aastal Hübriid-TV teenusega, millega saab telerit internetivõrku ühendades lisaks pidevale teleprogrammile järelvaadata vabalevikanalite saateid. Peale selle edastab Levira Starmani Zuum TVd.
Raadioprogrammidest edastab Levira nelja ERRi põhiprogrammi ja mitmeid kommertskanaleid. Mastikohtade rendi kaudu osaleb Levira ka kõikide teiste Eesti FM-jaamade levitamisel suuremal või vähemal määral.
Samal ajal kui ringhäälinguteenuste osakaal väheneb, näeb ettevõte potentsiaali meediavaldkonnas, millega nad alustasid 2004. aastal ning mis moodustab praegu kolmandiku Levira kogutuludest. Meediateenuste valdkond on see, mida tavaline Eesti teletarbija pidevalt näeb, kuid tõenäoliselt ei tea, et selle taga on Levira. Valdkond jaguneb kaheks: välitootmine ja programmiväljastuskeskus.
See tähendab, et Levira tootmis- ja satelliidiülekandebussid sõidavad erinevatele suurüritustele: näiteks nädalavahetusel Riias algavatele 2015. aasta Euroopa meistrivõistlustele korvpallis. Kohapeal pannakse kaamerad välja ning toodetakse teleülekanne, mis saadetakse üle satelliidi või muude võrkude kaudu kuskile telejaama, kust see läheb otse-eetrisse ning jõuab televaatajateni. Samasugused tootmisvahendid on ka ERRil, kellega Levira teeb selles vallas palju koostööd. Välitootmise kliente on ettevõttel üle maailma, alates USAst ja Jaapanist kuni Bosnia ja Hertsegoviinani. Valdavalt on tegevuspiirkonnaks siiski Baltikum ja Skandinaavia.
Eelmisel aastal sõlmis ettevõte lepingu Eesti Korvpalliliiduga, et kõik Eesti meistriliiga ülekanded jõuaksid teleekraanile Levira vahendusel. Lisaks on Levira tootnud ralliürituste, tantsupidude, kontsertide ja presidendivastuvõttude teleülekandeid.
Meediavaldkonna teise poole moodustab programmiväljastuskeskus, kus telekanal saab sellise kuju ja näo, nagu ta lõpuks teleekraanile jõuab. See tähendab, et keskuses pannakse kokku telekanali katkematu ööpäevane jada: saated õigesse järjekorda, lisatakse vajalik graafika, subtiitrid ja helikanalid. Traditsiooniliselt on telekanalid seda ise teinud – praegugi panevad ERR ja Kanal 2 oma programmi ise kokku. Levira meediadivisjoni direktor Indrek Lepp selgitas, et programmiväljastuskeskuse eesmärk on aga mahuefekt: kui on koos palju kanaleid, mida korraga hallatakse, siis on see efektiivsem nii investeeringute kui personali mõttes.
Klientide ülesanne on osta sisu, teha saatekava, otsida levivõrgud, kust saab kanali inimesteni viia, ning soovi korral muretseda ka reklaami. Kõike muud teeb Levira.
Levira väljastab praegu üle 30 telekanali, millest umbes pooled lähevad Baltikumi ja pooled Skandinaaviasse. Varem on nad väljastanud kanaleid ka Lõuna-Aafrikasse, Kesk-Euroopasse ning oktoobris läheb esimene kanal Bulgaariasse. Levira suuremad kliendid on Turner, Sony ja Discovery. Seega paneb Levira Eestis vaadatavatest kanalitest kokku näiteks Sony Entertainmenti telekanali, Discovery Channeli, TLC, Kanal 7 ja Filmzone’i.
Kõige uuem osa Levirast on pilve-, seadmemajutuse ja seadmete renditeenused. Leviral on teletornis üheksa serveriruumi – osa asub maa all ning osa torni kõrgustes. Pilveteenuste puhul on klientideks peamiselt telekomiettevõtted. Lisaks on aga majutusteenuste ja seadmerenditeenuste kliendid suuresti sellised firmad, mis ei tegele otseselt ITga, kuid mille tootmisprotsessis on sel oluline osa, näiteks Elisa ja Tele2. Firmad ostavad Leviralt näiteks virtuaalserveri ressurssi või rendivad seadmekappe, millele on tagatud kindel toide, turvatud juurdepääsemine ja kliimakontroll.
Levira ise hindab oma pilveteenuste turuosakaalu Eestis väga oluliseks: nende andmemajutuskeskuse kogupindala on 1000 ruutmeetrit ehk suuruselt on see Eestis teine. Põhilised kliendid on praegu Eestis, aga ka Venemaal ja Skandinaavias.
Lisaks nimetatud kolmele ärivaldkonnal on Levira osaline ka turismivaldkonnas, sest firmale kuulub teletorn, kus asuvad ettevõtte kõik tehnilised süsteemid.
Levira finantsjuht Aare Siimon ütles, et kuigi üle-eelmisel aastal oli Levira kahjumis, kuna maksis 4,8 miljonit eurot dividende, on ettevõtte majandustulemused järjepidevalt kasvanud. 2014–2015 majandusaastal oli Levira käive 10,9 miljonit eurot ja puhaskasum miljon. Töötajaid on ligi 100.
Praegu kuulub 51 protsenti Levirast Eesti riigile ja 49 protsenti Prantsuse telekommunikatsioonikontsernile TDF Group. Sellest, et Eesti riik võiks Levira ära müüa, on räägitud juba aastaid. Jaanuaris tõmbas eelmine majandus- ja infrastruktuuriminister Urve Palo plaanile pidurit, kuna nägi seda võimaliku julgeolekuohuna. Palo selgitas, et riigil peab säilima võimalus kriisi puhul elanikele infot jagada, mistõttu peaks vähemalt teletorn jääma riigi omandisse. Palo märkis toona ka, et Euroopa Liidu raha abil korrastatud teletorn on tähtis turismiobjekt ning müügi korral poleks garantiid, et see oleks ka edaspidi inimestele avatud. Nüüd pühkis aga rahandusminister Sven Sester müügiplaanilt taas tolmu.
Indrek Lepp ütles, et Levira juhtimise ja arengu seisukohast pole vahet, kui riik ettevõtte maha müüb. «Me ei näe, et see peaks meie igapäevast tegevust mõjutama,» sõnas ta. «Me ei tunne, et müük võiks meie jaoks tuua kaasa mingi katastroofi või, vastupidi, paradiisi.»
Ka Aare Siimon kinnitas, et juhtkond ei näe otsest põhjust, miks riik peaks sellises ettevõttes osalust omama. Teenustes ei muutuks pärast müüki tema kinnitusel midagi: arendataks edasi kolme praegust põhivaldkonda. Ta märkis, et kui eelmises müügiprotsessis oli oluline küsimus teletorni kui füüsilise vara omamine, siis seesuguseid aspekte on võimalik lepingutega reguleerida. Seda oli juhtkond eelmise müügiprotsessi jaoks juba ka ette valmistanud.
Ta arvas, et pole põhjust, miks peaks olema muutunud ka Prantsuse aktsionäri soov oma osalus ära müüa. «49 protsendi omamine pole ka reeglina ideaalne seis,» möönis ta. TDF Group tahtis varem sajaprotsendilist Levira osalust, kuid nüüd on Siimoni sõnul ettevõtte koosseis muutunud ja plaanid teised. Lisaks on Prantsuse aktsionäril keeruline Levira juhtimises osaleda, kuna asub kaugel.
————————-
Levira tegevusvaldkonnad
1. Ringhäälinguteenused
Edastatavad telekanalid: ETV, ETV 2, Kanal 2, TV3, Tallinna TV, France 24
Raadiokanalid: Vikerraadio, Raadio 2, Klassikaraadio, Raadio 4, RingFM, EuroFM ja Päikeseraadio
2. Meediateenused
Välitootmine: korvpalli EM 2015, tantsupidu, presidendi vastuvõtt jne
Programmi kokkupanek: üle 30 kanali, sh Eestis nähtavad Sony Entertainment, Discovery Channel, TLC, Kanal 7, Filmzone
3. Pilve-, andmete majutuse ja seadmete rendi teenused
Suuruselt teine (1000 ruutmeetrit) andmemajutuskeskus Eestis
4. Turism
Teletorni haldamine
————————-
Michal toetab Levira müügi plaani
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal ütles, et toetab riigi osaluse müüki Leviras ning julgeolekuohtu see kaasa ei tooks.
– Mida arvate Sven Sesteri ettepanekust müüa Levira?
Meie hinnang on koostamisel, aga isikliku arvamusena võin öelda, et suhtun pooldavalt rahandusministri ideesse Levira müüki kaaluda.
Kui on olemas tõrgeteta toimiv turg ja tegemist pole strateegilise või mingit muud olulist avalikku huvi kandvat põhjust, siis on riik regulaatorina kohasem kui ettevõtja ja turuosalisena.
Müügile eelneva analüüsi käigus palun rahandusministril läbi mõelda, mida teha teletorniga, et see jääks avalikkusele kättesaadavaks. Minu hinnangul on tegemist ühe Eesti sümbolkinnisvaraga ja tuleks kaaluda selle Levira müüki minevast osast eraldamist ning näiteks Riigi Kinnisvara ASi hoolitseda andmist. Võimalusi on veel, kuidas tagada teletorni korrashoid ja avatus kõigile. Nagu näiteks Neitsitorniga tehti – riik ja Tallinna linn leidsid ühise keele ja praegu on see väga kena ja toimiv koht. Küllap on meil nii Tallinna kui ettevõtjatega siin koostööks mitmeid võimalusi. Ka teletorni oleme muuseas ju üsna hiljuti paigutanud ca viis miljonit eurot ja tegemist on sümboli väärtusega turismiobjektiga.
– Urve Palo pani ministrina müügiplaanile pidurit, kuna nägi seda võimaliku julgeolekuohuna. Kuivõrd näete Levira müüki julgeolekuohuna Eestile?
Julgeolekuohu analüüsimine on Levira võimaliku müügi puhul kindlasti vajalik. Telepilt jõuab tänapäeval vaatajateni juba mitmete erinevate platvormide ja sideettevõtjate kaudu, kusjuures Levira edastatava maapealse digitaaltelevisiooni vahendusel vaatab telerit hinnanguliselt ca 15 protsenti kõikidest telekodudest. Nii Levira võimaliku ostja valimise protsessi kui temaga sõlmitava müügilepingu tingimustega on võimalik riskid müügini jõudmisel ka maandada.
– Kuidas on info jagamine kriisiolukorras reguleeritud, juhul kui Levira oleks eraomanduses?
Info jagamist kriisiolukorras reguleerib hädaolukorra seadus, mis kohustab kõiki massiteabevahendite valdajaid vastavasisulist teavet muutmata kujul ja tasuta avaldama. Inimesteni jõuab info tegelikult telekanalite ja raadiojaamade vahendusel ja Levira on nende programmide tehniline edastaja maapealses võrgus ja otsest puutumust ettevõtte omandivormiga siin ei ole.
– Ministeeriumil on praegu käsil hindamine, milliseid firmasid peaks riik üldse omama. Mis seisus hindamisega olete?
Hetkel analüüsime ja teeme plaani riigile kuuluvate taristu- ja kauba- ning reisijateveoga seotud ettevõtete juhtimise koondamiseks. Koondamise eesmärk on tagada ettevõtete parem finantsvõimekus, tõhusad kontrollimehhanismid, kokkuhoid kattuvate tegevuste arvelt ning paremad võimalused töötajate eneseteostuseks eri valdkondades.
Kui see analüüs on sügisel valmis, tutvustame seda valitsuskabinetile. Siis hindame, millised kattuvad tegevused saab ühes väärtusahelas kokkuhoidlikumalt teha või ka eraturult tellida.
Seejärel saab järgmises etapis hinnata, millistes valdkondades on riigil strateegiline huvi ja kus võiks toimiva turu korral olla riik regulaatori rollis, mitte turuosaline.
Olen juba ka öelnud, et neid valdkondi ja ettevõtteid on, kus riik ei pea olema turuosaline, vaid regulaator, kas või näiteks teehooldusega tegelev AS Eesti Teed. Aga kindlasti on ka peale teehoolde kohti, kus riik võiks kaaluda muuhulgas vähemusosaluse müüki, strateegilise partneri kaasamist või osaluse börsile viimist. Täpsed valikud koos ajaraamiga tulevad pärast analüüsi teist etappi, hinnanguliselt selle aasta teises pooles või uue algul.