«Me räägime karastusjookidest tollitariifi kontekstis,» selgitas rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov. Selle järgi tuleb suhkrumaksu tasuda näiteks magustatud piimajoogi pealt (nt kakaopiim – toim), samas aga pääseb koormisest magustatud keefir, kuigi 100 ml kohta on selles üle kaheksa grammi suhkrut. Tollidefinitsiooni järgi on aga nii keefir kui ka joogijogurt toiduained, mitte joogid ning neile lisatasu ei laiene.  «Tegemist on keerulise olukorraga,» tunnistas ka ametnik.

Milliseid jooke täpselt suhkrumaksuga maksustatakse, määratakse asekantsleri sõnul kindlaks seaduse lisas. «Üks asi on see, mida valitsus ja riigikogu soovivad sinna panna, teisalt aga peame ka arvestama, et Euroopa Liidus on väga tugevad riigiabi reeglid,» sõnas Jegorov. Ta lisas, et seetõttu peab Eesti suhkrumaksu kehtestades jälgima, et ei rikutaks n-ö asendustoodete konkurentsi olukorda.

«Oleme analüüsinud mahlaga (mõeldud on mahla, kuhu ei ole lisatud suhkrut – toim) seonduvat ega ole leidnud ühtegi objektiivset põhjendust, miks mahlad ei ole asendustoode karastusjookidele,» rääkis Jegorov. Seega ähvardab suhkrumaks ka mahlu. Kui aga poliitiline otsus tuleb selline, et mahlu siiski maksustada ei taheta, tuleb Euroopa Komisjonilt selleks erandit taotleda. «Kui me seda ei tee, siis on komisjonil väga lihtne öelda, et me soosime mahlu ja karistame karastusjooke ning et tegu on riigiabiga,» selgitas Jegorov. Selle olukorra vältimiseks peab Eesti esitama taotluse ning põhjendama, miks on tegu erinevate toodetega. «Me teame, et Taani ja mõni teine riik on suhkrumaksust loobunud ja ühe põhjusena on välja toodud riigiabi keerulisus,» tunnistas Jegorov. Ta lisas, et riigid ise otsustavad, kas nad on võimelised ja tahavad erisuse taotlust ette võtta või mitte.

«Teine asi on piirkaubandus ja siinkohal ei saa me midagi teha, et oleme Euroopa Liidus ja kui mõnda kaubagruppi ohustab piirikaubandus, siis tuleb ka seda arvesse võtta,» ütles Jegorov.

Rahandusminister Sven Sesteri (IRL) sõnul leppis valitsus kokku selles, et mida väiksem on suhkrusisaldus, seda väiksem on ka tulevane suhkrumaks. Sesteri kinnitusel peaks selline lähenemine ärgitama tootjaid vähendama toodetes suhkrusisaldust, aga mõjutama ka tarbijate toitumisharjumisi. Ta toonitas, et maksustamise puhul käib jutt ikkagi toidule lisatud suhkrust. «Minu ettepanek on mitte maksustada jooke, kus suhkrusisaldus on nulli ja viie grammi vahel, sest seda loetakse veel tervislikuks koguseks,» selgitas Sester. Eile valitsuses kokku lepitud kava järgi peaks juba järgmisest aastast Eestis kehtima astmeline magusamaks, mis jääb vahemikku 20–36 senti liitrilt.

Kui kolmapäeva hommikul rääkis rahandusminister uudisteagentuurile BNS, et suhkru- või magusamaksuga loodetakse riigieelarvesse saada 24 miljonit, siis pärastlõunal kinnitas minister, et tegelikult pole magusasõprade rahakotist kogutud summa veel täpselt teada. See selgub järgmise nädala alguses, pärast rahandus- ja sotsiaalministeeriumi lisaanalüüsi. Seejärel pannakse paika ka tegelikud maksumäärad. Rahandusministeeriumiasekantsleri Dmitri Jegorovi sõnul on eile avaldatud maksumäärad üks kõne all olnud variantidest. Kaalumisel olid aga ka madalamad maksumäärad.

Rahandusministri sõnul leppis valitsus täna kokku, et naturaalseid mahlu, kuhu ei ole lisatud suhkrut, siiski ei maksustata. Et see idee läbi läheks, tuleb aga esitada Euroopa Komisjonile riigiabi taotlus.

«Tervise vaatenurgast on oluline, et lepiti kokku kontseptsioon,» kiitis töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski. «Maksumääradest räägitakse eraldi, kui rahandusministeerium vastavad numbrid toob.» Ministri sõnul on oluline, et väljapakutud kontseptsiooni järgi on olemas ka maksuvaba suhkrusisaldus. «On väga tähtis, et nii administratiivses mõttes kui ka laiemalt ei tegeletaks asjadega, kus meil probleeme pole,» selgitas ta. Paljudes küsimustes Sesteriga eri meelt olev Ossinovski tunnustas aga rahandusministeeriumi selle eest, et nad kavandavad magusamaksu astmelisena.

«See on väga oluline, sest me ei taha maksustada tooteid, vaid tahame, et tootjad vähendaksid oma toodetes suhkrukogust,» rääkis Ossinovski. Tema sõnul näitab teiste riikide praktika, et astmelise maksustamise korral vähendatakse suhkrusisaldust ligi pooltes kõrgemini maksustatud toodetes. «Kindlasti on neid tooteid, mis sisaldavad praegu viis grammi suhkrut (100 ml kohta – toim) ja võiksid nii minna maksu alla, aga nende suhkrusisaldust langetatakse neljale protsendile ja müüakse sama hinnaga edasi,» ütles Ossinovski. Ka sotsiaalministeerium on seisukohal, et naturaalseid mahlu ei tohiks maksustada. «Siin on küsimus  Euroopa õiguses, mida rahandusministeerium peab analüüsima ja siis riigiabi taotluse tegema,» selgitas ta.

Kuigi suhkrumaksu põhjendatakse sooviga seista inimeste tervise eest, ei laeku sealt kogutud miljonid Ossinovski sõnul otse tervishoidu.

«See raha ei lähe otse haigekassa eelarvesse, nagu ei laeku ka tubaka- ja alkoholiaktsiis. Ning kuna tulud on väga ebastabiilsed, ei ole see mõistlik,» sõnas minister. Kust aga tervishoiusüsteemi lisaraha leida, hakkab valitsus arutama uuel nädalal. Minister ei kinnitanud ega lükanud ümber, kas suhkrumaks võiks olla üks katteallikaist.

Esialgne plaan

-Pärast suhkrumaksu kehtestamist  tõuseks nende karastusjookide hind, mis sisaldavad viis kuni kaheksa grammi suhkrut 100 milliliitri kohta, keskmiselt 35 protsenti ning suurema suhkrusisaldusega jookide hinnad keskmiselt 50 protsenti. Nii näiteks tõuseks kaheliitrise koolamaitselise joogi esialgne jaemüügihind 1,59 eurolt 2,63 eurole ehk 65 protsenti.

-Magusainetega magustatud jookidele kohaldatakse ühtset maksumäära – 20 senti –,  olenemata magusaine kontsentratsioonist.

-Selleks et tootjad jõuaksid retsepte muuta ja tarbijad uute toodetega kohaneda, alustab rahandusministeerium programmi astmeliselt

-Seega lisanduks järgmisel aastal maksumäär 36 senti joogile, mis sisaldab kümme või enam grammi suhkrut 100 milliliitri kohta.

-2019. aastast kohalduks selline määr joogile, mis sisaldab üheksa või enam grammi suhkrut 100 milliliitri kohta või enam, ning 2020. aastast karastusjoogile, mis sisaldab suhkrut kaheksa või enam grammi 100 milliliitri kohta.

-Ennustatav laekumine koos käibemaksuga on 2018. ja 2019. aastal 24 miljonit eurot ja 2020. aastal 25 miljonit eurot.

KOMMENTAAR

Tarmo Noop: Absurdne idee

A. Le Coqi juht Tarmo Noop nimetab kavandatavat astmelist suhkrumaksu karastusjookidele täiesti absurdseks ning ka ebaefektiivseks.

«See tooks kaasa kahekordse hinnatõusu ja on selgelt disproportsionaalne meede,» ütles Noop Postimehele. «Kui see maks ellu viiakse, siis võime julgelt väita, et Eesti on terves Euroopa Liidus kõige kallimate karastusjookidega riik.»

Noop tõi näiteks, et Lätis on lahja alkoholi aktsiis üle kahe korra väiksem kui Eestis plaanitav karastusjoogimaks. «Kui asja eesmärk on vähendada magusa tarbimist, siis moodustavad karastusjoogid tegelikult ainult viis protsenti inimese igapäevasest magusatarbimisest. See eesmärk ei pühitse oma abinõu,» toonitas Noop. «See maks lihtsalt ei mõjuta oma loomult igapäevast suhkrutarbimist. Pole mitte ühtegi riiki, kus karastusjoogimaks oleks suhkru tarbimist vähendanud.»

Noobi sõnul mõjutaks maks eelkõige tarbijaid, kes seisaks silmitsi kahekordse hinnatõusuga. Samas mõjutaks see tema hinnangul kindlasti ka kogu tööstusharu. «Meile tähendab see oluliselt langevaid mahtusid, konkurentsivõime kaotust, töökohtade kaotust,» loetles ta. «Jaekaubandus kaotaks käivet. Eks see ole järjekordne näide meie praeguse valitsuse majanduse elavdamise kavast kui naljaga öelda.»

Kuna eelnõu ei ole veel valmis, ei hakanud Noop edasise tegevuse suhtes spekuleerima. «Teeme kindlasti sellele asjale õigusliku analüüsi ja kui näeme siin probleeme, pöördume kas Euroopa Komisjoni õiguskantsleri poole või mis iganes instantsi poole.»