Kriis on näidanud kätte paljud kitsaskohad, alates tervishoiusüsteemist ja lõpetades majandusega. Samal ajal seisame silmitsi sellega, et rahvastik vananeb. Töökäte vähenemise ja ülalpeetavate osakaalu suurenemisega peame üle vaatama riigi kulud või otsima lisatulu võimalusi. Eesti ei saa rikkaks maksustamisega, vaid majanduse elavdamise ja ettevõtetele soodsa keskkonna loomisega. Koroonakriisi mõju leevendamiseks ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks tuleks kaaluda maksukoormuse vähendamist. Langetades nt tööjõu- või ettevõtluse sisendmakse, jääks ettevõtetele lisavahendeid investeeringuteks või laienemiseks. See tooks pikemas perspektiivis suurema tootlikkuse, kõrgemad palgad ja suurendaks maksutulu. Tugev majandus ja ettevõtlus on see, mis aitavad riigil kohustusi kanda. Tasub meeles pidada, et tööealised inimesed on need, kelle maksudest toetatakse ühiskonna noori ja vanu. Maksusüsteem on seni seda põhitõde suurel määral ignoreerinud, kuid oleme seda muutmas. See tähendab täiendavaid maksusoodustusi lastega peredele, lasterikaste inimeste suuremat väärtustamist pensionieas. Sellised sammud suurendavad perede turvatunnet.