Postimees: Mõttekoda

27.07.2022Meediakajastus
hingud on esitanud riigikogule 5000 toetusallkirju alampalga tõstmiseks 700 eurole. Väikeettevõtjate ühendus EVEA leiab, et alampalka ei tohiks praegu tõsta, küll aga tuleks lõpetada sellelt tulumaksu kogumine. Milline on teie seisukoht?

EIKI NESTOR
SDE volikogu ja juhatuse liige

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna arvates peaks alampalk olema Eestis tulumaksuvaba. Sarnasel seisukohal on nii riigikogu kui ka tööandjate poole pöördunud ametiühingud. Koalitsioon Häbi rääkimistel õnnestus meil kokku leppida, et tulumaksuvaba miinimum tõuseb täna kehtiva alampalga määrani ehk 654 euroni. See muudatus hakkab kehtima järgmise aasta 1. jaanuarist. Kiire hinnatõusu ajal on tegu äärmiselt vajaliku sammuga.
Loodetavasti algavad augustis Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu vahel läbirääkimised alampalga suuruse osas. Eestis on olnud heaks tavaks, et valitsus tunnustab tööturu partnerite poolt kokku lepitud alampalga määra. Usume, et seda teeb ka võimul olev valitsus. Loodame, et need läbirääkimised on edukad ja alampalk uuel aastal kerkib. Valitsusliidu kokkupanemise kõnelustel oli aga selle suurust võimatu ette ennustada, sest miinimumpalga küsimus on ametiühingute ja tööandjate kokkuleppe teema. Sotsiaaldemokraadid toetavad nii alampalga kui tulumaksuvaba miinimumi tõusu.

MARKO KAASIK
erakonna Eestimaa Rohelised esimees

Tervitame alampalga tõusu 700 euroni kuus. Ka tulumaksuvaba miinimum peab tõusma. Endiste idabloki maade hulgas kõrgema SKTga (26 400 eurot inimese kohta 2021. aastal) riigina oleme üks suurema ebavõrdsusega maid Euroopa Liidus. Näiteks Eestist veidi vaesemas Portugalis (SKT 25 100 eurot/inimene) on miinimumpalk 822 eurot. Praegu on meie alampalk (654 eurot) isegi natuke väiksem kui tunduvalt vaesemas (SKT 16 700 eurot/inimene) Poolas.
Meil on ressursse, millega korvata maksulaekumise vähenemine, samas ebavõrdsust vähendades. Inimlikult vastuvõetav ei ole ju olukord, et palgad on maksustatud sotsiaal- ja tulumaksuga, aga kui tahes suured dividenditulud ainult tulumaksuga sama määra alusel – see on sisuliselt regressiivne maksusüsteem (suuremalt tulult vähem makse). Suure omanikutulu saajate summaarset maksukoormust tuleb kindlasti tõsta!

Miinimumpalga tõus stimuleerib ettevõtjaid soetama täiuslikumat tehnikat ja rohkem automatiseerima tootmist, tõstes tööviljakust. Nii läheneme tegelikus elus kiiremini põhja- ja läänenaabritele, kelle SKT inimese kohta on praegu veel üle kahe korra kõrgem.

SVEN SESTER
riigikogu liige (Isamaa)

2017. aastal ellu viidud tulumaksureform vähendas ligi 80 protsendi inimeste maksukoormust. Ametisse astunud valitsus on kokku leppinud, et 2023. aastal tõuseb tulumaksuvaba miinimum 500 eurolt 654 eurole, mis on tänane miinimumpalk. Seega oleks tulu miinimumpalga ulatuses maksuvaba. Hea uudis on seegi, et tuleval aastal vabastatakse keskmine vanaduspension tulumaksust. Isamaa seisukoht on alati olnud, et maksumäärad ei tohi olla inimestele üle jõu käivad, ning arvestades praegust kõrget inflatsioonimäära ja energiakriisi tuleb astuda samme, et inimeste maksukoormust leevendada.
Mis puudutab alampalga tõusu, siis see on viimase nelja aasta jooksul tõusnud 154 euro võrra. See ei ole aga riigi otsus, vaid tööandjate ja töövõtjate vaheline kokkulepe, mis sünnib läbirääkimiste käigus, ning seni on selline läbirääkimiste formaat toonud kaasa kokkulepped, mis arvestavad nii töötajate soovide kui ka ettevõtete reaalse võimekusega. Riik ei tohiks siinkohal sekkuda.

TANEL KIIK
Keskerakonna aseesimees

Eesti Keskerakond toetab alampalga ja maksuvaba tulu tõstmist. Kui tõstsime 2018. aastal tulumaksuvaba miinimumi 180 eurolt hüppeliselt 500 eurole, siis toona oli ka alampalk samal tasemel ehk täies ulatuses maksuvaba. Seejuures oleks Keskerakonna hinnangul kõige õigem koos maksuvaba tulu tõstmisega kehtestada astmeline tulumaks, et jõukam osa ühiskonnast panusteks riigi arengusse rohkem. See aitaks hoida ka riigieelarve tulud ja kulud tasakaalus ning toetada just keskmise ja madalama sissetulekuga inimesi.
Vastavalt töölepinguseadusele lähtub valitsus töötasu alammäära kehtestamisel tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingust. Seega on alampalga tõstmiseks vaja saavutada kokkulepe tööturu osapoolte vahel. Arvestades euroala kiireimat hinnatõusu ja ees ootavat rasket kütteperioodi, peab alampalk hiljemalt uuel aastal oluliselt üle 700 euro tõusma. Kui ametiühingud ja tööandjad jõuavad kokkuleppele töötasu alammäära erakorralises tõstmises veel sel aastal, siis Keskerakond toetab seda kindlasti.