Postimees: Valitsuse maksupoliitika näib huupi rapsimisena (Lennart Ruuda)

20.04.2017Meediakajastus

Valitsuse heitlik maksupoliitika sai viimaks selgemad piirid: teada on vähemasti, mis maksud hakkavad järgmisest aastast kehtima. Ekspertide sõnul paistab tervikpilt aga huupi rapsimisena, mis ei anna head tulemust.

Valitsus otsustas kolmapäeval kabinetinõupidamisel viimasel hetkel üle parda visata pikalt ette valmistatud sõiduautode registreerimise tasu ehk automaksu. «Mul on hea meel, et valitsuskabinet toetas minu ettepanekut loobuda autode registreerimise maksust, mis oleks tõstnud autoga liiklejate maksukoormust,» ütles rahandusminister Sven Sester (IRL). Samas oli just tema juhitud ministeerium see, kes maksu algatas ja välja töötas.

Eksperdid väga kriitilised

Maksupaketist langes välja ka alguses kavandatud pangamaks, mille asemele luuakse sisuliselt ettevõtete tulumaks finantssektorile.

Ülejäänud varem välja käidud maksud hakkavad tõenäoliselt kehtima. Seega on kõik möödunud aasta novembris ametisse astunud valitsuse maksuplaanid avalikud ning saanud enam-vähem selged piirid.

Nii maksueksperdid kui ka opositsioonipoliitikud annavad maksupaketile hävitava hinnangu.

«Üldpilt tundub täiesti huupi rapsimisena,» ütles KPMG Baltics OÜ maksuvaldkonna juht Joel Zernask. «On ilmselge, et kogu maksupakett on välja mõeldud katmaks maksuvaba miinimumi tõstmisest tekkivat auku. Paketis ei ole mitte ühtegi maksumuudatust, mis soodustaks ettevõtete arengut, eksporti, uue raha või ajude juurdevoolu Eestisse.»

Tema sõnul on tegemist riigisisese ümberjagamisega, kogu pakett on kiirustades kokku pandud ja mõjuanalüüsid puuduvad: näiteks ei saa teada, kuidas mõjutavad alkoholi- ja gaasiaktsiisi tõstmine ning teekasutustasu kehtestamine Eesti tootjate ekspordivõimet ja Eesti kauplejate konkurentsivõimet.

Zernask lisas, et niisugune rahmeldamine viitab sellele, et otsitakse meeleheitlikult katet tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni tõstmisest tekkivale eelarveaugule. «Uute maksude kehtestamise põhjendused on puhas udujutt. Praegu ei tahaks küll olla Sven Sesteri või rahandusministeeriumiametnike nahas, kes peavad eelarveaugu ära lappima ja üritama seejuures veenvalt põhjendada, et see kõik on Eestile kasulik.»

Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis ütles, et uute maksude mõju riigieelarvele on üsna väike, mistõttu võib maksude kogumine ja nende administreerimine osutuda isegi kallimaks kui saadav tulu. Tal ei ole küll täpseid arvutusi, kuid tema sõnul tekib küsimusi, kui palju töötunde kulub näiteks töötajate koolitamisele, vormide koostamisele ja küsimustele vastamisele, mis uute maksudega kaasnevad.

Lisaks rõhutas ta veel nn moraalset kahju. «Kui ettevõtjad ei ole uute maksudega rahul, siis nad suhtuvad kriitilisemalt, esitavad rohkem kiuslikke küsimusi, otsivad võimalusi uuest maksust kõrvale hiilida, leida odavamaid asendusi jne,» loetles Lehis. Ilmekaim näide on limonaadimaks, kuhu suhkru asemel võidakse hakata lisama maksu vältimiseks sünteetilisi magusaineid.

Lehis kritiseeris ka valitsuse viimast ideed, uut tüüpi 14-protsendilise tulumaksu maksmise kohustust pankadele. Plaani järgi võetaks hiljem, kui pank maksab ka dividende, juba tasutud tulumaksu arvesse. Sesteri sõnul tehti just selline valik, kuna see teeb pankadelt laekuva maksutulu stabiilsemaks, sobib pangandussektori äriloogikaga ning võtab arvesse ka finantsstabiilsuse tagamise vajadust.

Pangamaks tuleviku arvelt

Maksuekspert Lehise hinnangul on tegemist laenu võtmisega tulevaste perioodide maksutulu arvel – panku sunnitakse maksma tulumaksu ette.

«See tähendab, et siis, kui pank maksab dividende, ei maksa ta enam tulumaksu, sest see on ette ära makstud. Ehk siis praegune valitsus tahab hakata kulutama järgmiste valitsuste maksutulu,» märkis Lehis.

See võib olla riigiõiguslikult küsitav, kuna niimoodi piiratakse kokkuvõttes demokraatiat ja valimisõigust: pärast järgmisi valimisi ametisse astuval riigikogul ja valitsusel on vähem võimalusi poliitikat muuta, sest eelmine koosseis on raha ette ära kulutanud, mis piirab eelarvete koostamise vabadust oluliselt, leidis maksuekspert.

«Samuti võib olla tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega, kui üks tegevusala, nagu finantssektor ja pealegi mitte kõik selle tegevusala ettevõtjad, peab makse maksma teisiti,» rääkis Lehis.

Küsimusele, miks otsustas valitsus pikalt ette valmistatud autode registreerimise tasust loobuda, vastas Lehis, et kuna see oleks otseselt puudutanud paljusid inimesi, kardeti lihtsalt valijate hääli kaotada.

Eesti suuremad pangad ei soovinud neile kehtestatud uut tulumaksusüsteemi lähemalt kommenteerida, andes vastamise oma esindusorganisatsiooni Eesti Pangaliidu kätte.

«Valitsuse soov otsida oma poliitikate rahastamiseks majandusest lisaraha on mõistetav, ent loomulikult ei rõõmusta täiendav maksukohustus panku. Samas on avansiline tulumaks lahendus, mis koormab sektorit võimalikest lahendustest kõige vähem ja toob kaasa kõige vähem riske, andes samal ajal vajaliku panuse riigieelarvesse,» ütles pangaliidu juht Katrin Talihärm.

Eelarve läheb miinusesse

Kuigi eksperdid on avaldanud kahtlust, kas uue valitsuse tulud katavad ikkagi kulusid, ütles Sven Sester eile valitsuse pressikonverentsil, et järgmise aasta riigieelarve on valmis ja kõik klapib, nagu plaanitud. Tema sõnul on kokku lepitud, et kahel järgmisel aastal läheb eelarve 0,5 protsendiga SKTst miinusesse ehk tekib võimalus kasutada varem kogutud reserve.

Lisaks kinnitas Sester, et valitsus ei kasuta eelmiste perioodide kogutud reserve jooksvate kulutuste ja uute lubaduste täitmiseks, vaid selle eest tehakse ainult strateegilisi pikaajalisi investeeringuid, nagu näiteks uute teede ehitamine, linnahalli renoveerimine ja lairibavõrgu väljaehitamine.

Sester on kindel, et valitsuse maksupoliitika on terviklik ja suunatud majanduskasvule. «Muudatused maksupoliitikas teevad maksustruktuuri majanduskasvu suhtes sõbralikumaks: vähenevad maksud sissetulekutelt ja kasvavad maksud tarbimisele,» ütles Sester.

Valitsus leppis kokku ka aastate 2018–2021 riigi eelarvestrateegia põhimõtted, mis on riigi järgmise nelja aasta rahaliste plaanide alus. Peaminister Jüri Ratase (Keskerakond) sõnul väljenduvad valitsuse nelja aasta rahalises plaanis neli suurt eesmärki: kasvatada Eesti rahvaarvu, suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust, viia Eesti välja majandusseisakust ning hoida ja tugevdada Eesti julgeolekut.

TULEVAL AASTAL JÕUSTUVAD UUED JA MUUTUVAD MAKSUD

Maksuvaba tulu reform, mille tulemusena tõuseb tulumaksuvaba miinimum 500 euroni. Teekasutustasu, mille alusel hakatakse maksustama avalikel teedel sõitvaid üle 3,5-tonniseid veoautosid. Panditulumaks, mis hakkab kehtima teatud kontsernisisestele laenudele, samuti kontsernikonto kaudu tehtavatele finantseerimistehingutele, kui need on tehtud eesmärgiga laenata Eestis teenitud kasumit teistele kontserni ühingutele. Küpsete ettevõtete 14-protsendiline tulumaksumäär, mida hakatakse arvutama eelneva kolme aasta jaotatud kasumi baasil. Suhkrumaks, millega kehtestatakse karastusjookidele magusaine sisalduse järgi astmeline maks, mis jääb vahemikku 10–30 senti liitri kohta. Pakendiaktsiis, mis tähendab, et taaskasutamise pakendiaktsiisile lisanduks veel ettevõtete jaoks turule toomise pakendiaktsiis. Muutub firmaautode erisoodustusmaks, millega muudetakse firmaautode eratarbeks kasutamise erisoodustuse maks võimsuspõhiseks. Seni kehtinud maksimaalne piirmäär 256 eurot kuus sõiduauto koha asendatakse auto võimsusest sõltuva arvestusega ning kilovati hinnaks otsustati määrata 1,96 eurot. Aktsiisimaksudest tõusevad järgmisest aastast näiteks nii lahja alkoholi aktsiisid kui ka maagaasi aktsiis.

Kust tuleb raha?

•    Riigi 2018.-2021. aasta riigi eelarvestrateegia olulisim kuluartikkel on tervishoiule järgmise nelja aasta jooksul eraldatav lisaraha 215 miljonit eurot. Samuti plaanib valitsus suurendada politseinike ja päästjate ning sotsiaalhoolekande töötajate palgafondi 3,5 protsendi võrra.

•    Kuigi täpne kulude-tulude tasakaal saab paika alles järgmisel nädalal, on Postimehele teadaolevalt valitsusel peamiselt kolm suuremat kulude katteallikat. Hiljuti avaldatud majandusprognoos näeb ette, et eeloleval neljal aastal peaks riigikassasse laekuma 250 miljonit eurot varem prognoositust rohkem.

•    Lisaraha on oodata tänu palkade tõusule ja sellega kaasnevale paremale maksude laekumisele. Samuti hakkavad kehtima uued tarbimismaksud, näiteks magustatud jookidele.

•    Teiseks plaanib valitsus võtta riigi osalusega ettevõtetelt nelja aastaga kokku 76 miljonit eurot rohkem dividende kui seni.

•    Kolmandaks on lähiaastatel plaanis mUUa riigiomandis olevaid ettevõtteid. Täies mahus viiakse turule Eesti Teed, vähemusosaluste mUUki kaalutakse Tallinna Sadama, Eesti Energia ja EVR Cargo puhul.

Välisministeerium sai lisaraha Washingtoni saatkonna tugevdamiseks

Välisminister Sven Mikseri (SDE) sõnul leidis valitsuskabinet kolmapäeva õhtul põhimõttelise heakskiidu saanud eelarvestrateegias lisaraha nii liitumiseks Soome loodava Euroopa hUbriid ohtude keskusega, Eesti jätkuvaks osaluseks Leedus paiknevas NATO energiajulgeoleku oivakeskuses kui ka selleks, et tugevdada Eesti saatkonda Washingtonis.

Tema sõnul peab Eesti olema paremini valmis reageerima väliskeskkonna muutustele ning suutma ennetada väljastpoolt tulevaid ohte. «Sealjuures tuleb jätkata toimiva välismajanduspoliitikaga ja toetada Eesti ettevõtete eksporti ning pakkuda Eesti kodanikele kvaliteetseid konsulaarteenuseid,» Utles ta välisministeeriumi pressiesindaja vahendusel.

Mikseri sõnul on Eesti Euroopa Liidu eesistumise edukus kogu valitsuse, mitte pelgalt välisministeeriumi prioriteet, kuid muidugi on ka välisteenistusele eelseisvate aastate jooksul esmatähtsad kogu Euroopa Liidu ees seisvad probleemid, mille lahendamisse tuleb panustada. Nende seas on tema sõnul rändekriis, võitlus rahvusvahelise terrorismiga, olukord Euroopa piiridel ja idapartnerluspoliitika edasiviimine.

«Kindlasti on võrdväärselt oluline toimivate liitlassuhete kinnistamine USAga. Panustamaks Eesti julgeoleku ja välispoliitilise seisundi kindlustamisse jätkab välisministeerium kampaaniat ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks kandideerimisel, mis lubaks meil veelgi enam panustada rahvusvahelisel õigusel põhineva maailmakorralduse ja kriisiohjesüsteemi arengusse. Samuti peab Eesti pidevalt investeerima koostöösse meie lähimate partneritega – Läänemere-äärsete riikidega,» rääkis Mikser, kelle sõnul tulebki nende ja veel mitme eesmärgi saavutamiseks Eesti välisteenistust tugevdada.

Mikseri sõnul peab välisministeerium oma suurimaks varaks võimekaid töötajad, mistõttu investeeritakse eelkõige personaliarendustesse. «Samuti analüüsib välisministeerium oma kohalolekut Eesti jaoks olulistes pealinnades ning on võimalik, et mõningaid välisesindusi tuleb lähiajal tugevdada. Samas ei saa välistada, et mõnel pool tuleb esindatust ka koomale tõmmata,» ütles ta.

Ka on tema sõnul plaanis ajakohastada välisministeeriumi tööprotsesse ja muuta need nUUdisaegsete tehnoloogiate abil tõhusamaks. «Samuti vajab parandamist meie diplomaatide töökeskkond õige mitmes välisesinduses ning paraku tuleb senisest enam tegeleda ka meie diplomaatide ja nende pereliikmete turvalisuse küsimustega,» lausus minister. Karin Kangro

Õpetajaid ja lasteaiaõpetajaid ootab palgatõus

Haridus- ja teadusministeeriumi teatel otsustas valitsuskabinet riigi eelarvestrateegias anda raha nii õpetajate ja lasteaiaõpetajate palgatõusuks, tugispetsialistide palkamiseks kui ka näiteks doktoranditoetuse suurendamiseks.

Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Argo Kerb ütles, et riigi eelarvestrateegia kohaselt on õpetajate keskmise palga tõusuks järgmisel neljal aastal planeeritud kokku Ule 246 miljoni euro.

«Lasteaiaõpetajate palgatõusu motiveerimise programmi panustame kokku 61 miljonit eurot, millest tänavu sügisel juba 2,5 miljonit eurot. Eesmärk on, et lasteaiaõpetajate palk jõuaks järele kooliõpetajate töötasule. Enam kui kolmandikus omavalitsustes tõuseb selle lisaraha toel lasteaiaõpetajate keskmine palk ligikaudu 50 protsenti,» rääkis ta.

Tema sõnul hakkab riik omavalitsusi toetama ka koolide tugispetsialistide palkamisel ning parema teenuse pakkumisel. Selleks annab riik nelja aasta jooksul 24 miljonit eurot, mis lubab võtta tööle veel umbes 150 tugispetsialisti.

Teadus- ja arendustegevus sai haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas kokku 5,5 miljonit eurot aastas, millele lisanduvad teiste valitsemisalade teaduskulud. Näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil lisandub toote- ja tehnoloogia arendusprogrammi miljon eurot, märkis Kerb.

Tema sõnul kasvab järgmisest aastast Ule pika aja märkimisväärselt doktoranditoetus, milleks valitsus planeerib viis miljonit eurot aastas ehk nelja aasta peale kokku 20 miljonit eurot.

Maagümnaasiumidele lisatoetuse maksmiseks on ette nähtud 500 000 eurot aastas ning eesti keele õppe katseprogrammi rakendamiseks gümnaasiumides nelja aasta jooksul neli miljonit eurot.

Samuti jätkub Kerbi sõnul riigigümnaasiumide moodustamine, milleks on järgmisel neljal aastal eelarvesse planeeritud vähemalt 4,8 miljonit eurot.

Kaitseinvesteeringuteks eraldatakse 60 miljonit eurot

Kaitseministeeriumi teatel jäävad kaitsekulutused eelarvestrateegia järgi vähemalt kahele protsendile SKTst, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtu kulud, samuti luuakse 60 miljoni eurone kaitseinvesteeringute programm.

Välja on töötatud põhjalikud ja üksikasjalikud plaanid neljaks ning kümneks aastaks, mis muu hulgas näevad ette Scoutspataljoni mehhaniseerimist. Samuti suurendatakse Kaitseliidu eelarvet. Toetus Kaitseliidule kasvab alates 2018. aastast igal aastal ligi 0,9 miljoni võrra, jõudes 2021. aastaks 36 miljonini. Lisaks on aastatel 2018-2021 Kaitseliidu ettevalmistatavateks maakaitsega seotud hangeteks planeeritud kokku umbes 60 miljonit.

Liitlaste kasvava kohaloleku ning Eesti enda sõjalise võime kasvu tingimustes on ministeeriumi teatel kriitilise tähtsusega piisava suurusega harjutusalade olemasolu. Peale kaitseväe keskpolügooni arendamise nähakse ette ka Klooga ja Nursipalu harjutusala väljaehitamist. Samuti jätkatakse investeerimist Kaitseliidu taristusse ja lasketiirudesse.

Selleks et tagada riigikaitseks vajalik arv inimesi, nähakse kaitseministeeriumi teatel ette vahendid tegevväelaste arvu kasvatamiseks ja tegevväelaste palga konkurentsivõime säilitamiseks, samuti reservväelaste toetuste tõstmiseks vähemalt 25 protsendi võrra. Ajateenijate arv peaks praeguselt 3230-lt kasvama 3500-le aastas. Kaitseliitlaste veel tõhusamaks rakendamiseks sõjalises kaitses luuakse ministeeriumi teatel planeerimisperioodi lõpuks viis uut maakaitsekompaniid.

Kaks miljonit eurot on ette nähtud noorte isamaalise hariduse programmi elluviimiseks ning lisaraha leitakse sellekski, et parandada naiste võimalusi kaitseväeteenistuses osaleda.

Esimest korda Eesti ajaloos koostatav kaitseinvesteeringute programm on mõeldud kriitiliste vajaduste rahuldamiseks, peamiselt suurekaliibrilise laskemoona soetamiseks. Karin Kangro

Kultuuriministeerium saab raha muinsuskaitsereformiks

Valitsuskabinetis andis eelarvestrateegiaga raha kultuuritöötajate palgatõusuks, aga ka huvitegevuse toetussüsteemi kehtestamiseks ning kauaoodatud muinsuskaitsereformiks.

Kui sel aastal tõusis riigilt palka saava kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär 942 euroni kuus ehk 13,5 protsenti, siis kultuuriminister Indrek Saare (SDE) sõnul on palgatõus prioriteet ka eelarvestrateegias. Aastatel 2018-2021 on kultuuritöötajate palkadeks tema sõnul ette nähtud 52 miljonit eurot lisaraha, mis võimaldab liikuda kõrgharidusega kultuuritöötajatele lubatud miinimumi tõstmise tempos.
«Töötasu alamäära jõuline tõstmine peab jätkuma, et aastaks 2020 prognoositav keskmine palgatase kätte saada. See on eesmärk, mille oleme kultuuritöötajatega kokku leppinud alusdokumendis «Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020»,» ütles Saar ja lisas, et motivatsiooni hoidmiseks tuleb tegeleda ka nende riigilt palka saavate kõrgharidusega kultuuritöötajatega, kelle palk on juba praegu alammäärast kõrgem, samuti tugiteenuseid pakkuvate töötajatega.

Huvitegevust toetatakse nelja ja poole aasta jooksul veel 66 miljoni euroga, mis on Saare sõnul suureks abiks peredele, kelle lastele võib huvitegevus jääda muidu kättesaamatuks luksuseks. Huvitegevuse toetussüsteem rakendub 1. septembril.

Muinsuskaitsereformiks, mis algab valitsuse otsuse järgi 2019. aastal, on eelarvestrateegias ette nähtud 1,4 miljonit aastas ehk kokku 4,2 miljonit eurot.

Kultuuriministeerium selgitas, et kultuuriväärtuste hoidmine on riigi põhiseaduslik ülesanne, kuid umbes veerand Eesti ehitismälestistest on halvas või avariilises olukorras. Olukorra parandamiseks soovib ministeerium minna kontrollivalt muinsuskaitselt üle kaasavale muinsuskaitsele.