Riigieelarve toob pensionitõusu ja paremad teed

26.09.2011Arvamus
Riigieelarve toob pensionitõusu ja paremad teed

Valitus on kinnitanud 2012. aasta riigieelarve ning riigikogu hakkab seda lähiajal arutama. Seega on sobiv aega välja tuua olulisemad valdkonnad, kuhu riik järgmisel aastal maksumaksja raha suunab. Riigikokku jõudev eelarve on läbi aegade suurim, kuid sellegi poolest on see kriisist taastumise eelarve. Järgmise aasta riigieelarve kulude mahuks on 6,57 miljardit eurot ning prognoositavaks tulude mahuks 6,1 miljardit eurot. Eeldatav eelarve puudujääk ulatub 2,1 protsendini SKP-st. Eelarve puudujääki ei kata riik aga laenamisega, vaid kasutab selleks oma reserve. Vaatamata eelarve puudujäägile ja Euroopas möllavale võlakriisile on tulevase aasta eelarves kokku lepitud mitmeid otsuseid, mis tõstavad inimeste elujärge ning parandavad elukeskkonda.

Esiteks tõusevad järgmise aasta 1. aprillist pensionid 4,4% võrra. Seega tõuseb keskmine vanaduspension 13 euro võrra kuus. Pensionitõus on selgelt põhjendatud üldise elukalliduse kasvuga. Eakate inimeste kulud toidukorvile ja esmatarbekaupadele on viimasel aastal tublisti kasvanud ning pensionitõusuga tagab riik pensionäride parema toimetuleku. Samuti andis valitsus majanduskriisi ajal lubaduse taastada 2012. aastal teise pensionisamba maksed. Seda lubadust me ka täidame ning järgmisel aastal taastab riik täielikult maksed kohustuslikku kogumispensionifondi. Ühtlasi suureneb ka meditsiinisüsteemi rahastamine, mis parandab arstiabi kvaliteeti ja kättesaadavust üle kogu riigi. Kokku suurenevad sotsiaalvaldkonna kulud järgmisel aastal 10% ulatuses 190 miljoni euroni.

Teise olulise valdkonnana toon välja riiklikud investeeringud Eesti teede olukorra parandamiseks. Kohalikud omavalitsused saavad majandusministeeriumi eelarvest järgmisel aastal teede korrashoiuks 17,8 miljonit eurot, mis on üle viie miljoni euro võrra enam kui tänavu. Riigimaanteede rekonstrueerimiseks on 2012. aastal ette nähtud 71 miljonit eurot. Arvestades auto- ja bussitranspordi suurt osakaalu meie igapäevases elukorralduses, on see eelarveline prioriteet igati mõistetav.

Elusid päästab õnnetustest hoidumine. Lisaraha vajadus sisejulgeoleku ja turvalisuste tagamisel on kõigile selge. Teadvustades päästevaldkonna teravat eelarve probleemi on järgmise aasta eelarves Päästeameti personalikuludeks ette nähtud summat suurendatud 2,1 miljonit euro võrra. Tänu sellele tõuseb elupäästevõimekusega päästekomandode arv praeguselt 34-lt vähemalt 63 komandoni.

Juhiksin siiski tähelepanu sellele, et päästjaid vajame me siis kui õnnetus on juhtunud ning inim-ja varalised kahjud juba tekkinud. Tagajärgedega tegelemisega ei hoia me ära uusi õnnetusjuhtumeid, vaid vähendame üksnes võimaliku kahju ulatust. Seetõttu on siseministeerium võtnud oma eesmärgiks õnnetuste ära hoidmise. Õnnetusjuhtumite ning inimeste riskikäitumise vähendamiseks on eraldatud ennetustöö tarvis 62 % rohkem raha kui käesoleval aastal.

Inimeste riskikäitumine ja igapäevane eluga hakkama saamine on otseses seoses ka haridusega. Hea meel on tõdeda, et hariduse valdkonna kulud suurenevad 65 miljonit eurot ehk 12 protsenti. Kõrghariduse riikliku koolitustellimuse rahaline maht suureneb 6,2 miljoni euro võrra. Ühtlasi suunatakse saastekvootide müügist saadud rahast 72 miljonit eurot koolihoonete ja õpilaskodude renoveerimiseks.


Eesti säilitab Euroopa väikseima võlakoormuse. Kindlasti on Eestis veel palju valdkondi, mis vajaksid lisaraha. Poliitikutele on need vajadused üldjuhul teada ning riigikogus seisab eest tuline debatt. Järgmisel aastal on jätkuvalt ametnike palgakulud külmutatud ning kindlasti vajaksid paljud riigiasutused oma funktsioonide täitmiseks täiendavat raha. Rahanduskomisjoni esimehena loodan, et eelarve aruteludes ei unustata meid ümbritseva majanduskeskkonna habrast seisundit ning peetakse meeles, et iga rahalise nõudmise taga peaks olema ka viide võimalikule tuluallikale.

 

IRL seisab riigikogus selle eest, et eelarvesse ei jõuaks riigile ülejõukäivad lubadused, mis omakorda tooksid kaasa maksukoormuse või riigivõla suurenemise. Me peame jälgima, et Eesti riigi tulud ja kulud jõuaksid võimalikult ruttu taas tasakaalu. Riigieelarve tasakaalu ei ole praeguse üle-Euroopalise võlakriisi ajal võimalik ületähtsustada. Järgmise aasta riigieelarve jääb kindlaks konservatiivsele eelarvepoliitikaleja lähtub eesmärgist jõuda valitsussektori ülejäägini 2013. aastal . Riigieelarve kohaselt jääb 2012. aastal Eesti võlakoormus tõenäoliselt Euroopa Liidu madalaimaks.