Valitsemisprogramm 2015-2019

ISAMAA JA RES PUBLICA LIIDU PROGRAMM RIIGIKOGU VALIMISTEKS

Sisukord

 

SISSEJUHATUS

MAJANDUS, MAKSUD JA SISSETULEKUD

MAKSUD

MAJANDUS

HARIDUS ja TEADUS

PEREKOND

SOTSIAALPOLIITIKA ja inimvara kaitse

EAKAD JA PENSION

TERVIS

KULTUUR

EESTLASTE HOIDMISEST

LOODUSKESKKOND

PÕLLUMAJANDUS ja Eesti toit

TARISTU ja TRANSPORT

ENERGEETIKA

TURVALISUS JA ÕIGUSKAITSE

RIIGIREFORM

REGIONAALPOLIITIKA

VÄLISPOLIITIKA – Eesti ja maailm

RIIGIKAITSE

 

 

SISSEJUHATUS
IRL on konservatiivne isamaaline erakond, kes lähtub avatud rahvusluse põhimõtetest. IRL seisab selle eest, et Eesti on ja jääb rahvusriigiks nagu on kirjas põhiseaduses. Me kanname erilist hoolt eesti keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest.

IRL on alati seisnud Eesti rahvusliku julgeoleku eest. Rahvusliku julgeoleku tagamiseks tuleb lähematel aastatel suurendada meie inimeste majanduslikku julgeolekut. Kui riik tagab inimesele võimalused väärikaks toimetulekuks ja eneseteostuseks, hoolib ka inimene oma riigist. Me usume, et Eesti inimeste loova tööga sünnib Eesti, mis on jõukam ja vabam ning kus head ideed leiavad kasvamiseks viljaka pinnase.

Järgmisel neljal aastal on Eesti riigi juhtimisel põhiküsimuseks Eesti inimeste sissetulekute tõus ning vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamine. Me usume, et tavalised Eesti inimesed vajavad tegelikku kaitset ja reaalseid lahendusi, et elu läheks paremaks, väljaränne väheneks ja meie peredes kasvaks rohkem lapsi.

Me tahame ehitada Eestit, kus maksud on meie tööinimestele ja ettevõtjatele jõukohased ja maksusüsteem toetab palkade ja majanduse kasvu. Sellepärast vähendame inimeste palgalt makstavaid makse. Kõigepealt alandame makse madala palga saajatel, sest neil on praegu kõige raskem. Sellest sammust võidavad üksikvanemad, perekonnad, töötavad tudengid, pensionärid, puuetega inimesed, FIE-d ja paljud maapiirkondade inimesed.

Me tahame ehitada Eestit, kus hea haridus tagab hea palgaga töö. Eelmistel valimistel lubas IRL tasuta kõrgharidust ja see lubadus on täidetud. Hea hariduse osa on aga ka oskus tulla toime päris töökohal. Selleks et noored leiaksid korraliku palgaga töö Eestis, rakendame tööle õpipoisisüsteemi, mis teeb tulevikus tööpraktika võimalikuks igale ametit õppivale noorele. Samamoodi otsime me teisi lahendusi, mis aitavad töö kaotanud ja tööd otsivad inimesed kiiremini tööle tagasi. Meie eesmärk on luua rohkem tasuvaid töökohti Eesti ettevõtetes, mitte välismaal.

Me soovime, et Eesti riik töötab tõhusalt, ettevõtteid on lihtne pidada ja arendada ning meie maksud ei suurene. Sellepärast vähendame bürokraatiat, viime läbi riigireformi ja loome haldusreformiga sellise omavalitsussüsteemi, kus omavalitsused on huvitatud ettevõtete arengust ja parematest töökohtadest.

Majandust edendades ja palka tõstes ei tohi ära unustada ka nõrgemaid. Me suuname õigetele rööbastele jõuga läbi surutud töövõimereformi ja loome üksikemade kaitseks riikliku elatisraha fondi, mis tagab 25 000 lapsele elatisraha ka siis, kui teine vanem seda ei maksa, sest meie rahvaarv hakkab kasvama alles siis, kui vanemaks olemist väärtustatakse ja emad saavad kindla tundega tulevikku vaadata.

Me soovime ehitada vaba ja kaitstud Eestit. Sellepärast tõstame Eesti kaitsevõimet ja kindlustame koostöös NATO liitlastega püsivalt meie julgeolekut. Me toetame NATO baase Eestis, kuni seda nõuab julgeolekuolukord meie naabruses ja peame vajalikuks kaitsetahte ja kaitsevõime suurendamist Kaitseliidu ja teiste vabatahtlike organisatsioonide kaudu.

Need on asjad, mis tuleb kõigepealt ära teha selleks, et meie Eesti oleks vaba, et meie pered saaksid jõukamaks, et Eestis kasvaks rohkem lapsi ja et Eesti oleks meile kõigile parim paik elamiseks.

Peale nimetatud sammude tuleb erinevates eluvaldkondades järgmise nelja aastaga ära teha veel palju muud. Selleks oleme koos ekspertidega kokku pannud meie uue valimisprogrammi ja esitame ta avalikuks aruteluks, et minna 2015. aasta Riigikogu valimistele vastu Eesti jaoks parima teekaardiga.
MAJANDUS, MAKSUD JA SISSETULEKUD
I MAKSUD
Maksunduse põhimõtted

 

IRL hoiab maksunduses seni kasulikke põhimõtteid, kuid proovib töötajaid ja tööandjaid kaasates leida ka lahendusi Eesti maksusüsteemi kitsaskohtadele. Eelkõige otsime võimalusi kõrgete tööjõumaksude langetamiseks, sest need pärsivad uute töökohtade loomist ja ettevõtlusaktiivsust.

IRL lähtub maksunduses järgmistest põhimõtetest.

• Võtame sihiks, et kavandatavate muudatuste tulemusena Eesti maksukoormus tervikuna ei kasvaks (võrreldes 2010.–2014. aastate keskmisega). Kui avalikud kohustused ületavad maksulaekumiste taset, vähendatakse kohustusi.

• Eesti peab olema maksude maksmiseks soodsam paik kui meie peamised kaubanduspartnerid ja Euroopa Liidu (EL) maad. Peame püsima maksukonkurentsis naabritega, eeskätt Soome, Rootsi ja Lätiga, kes on erinevate maksumuudatustega oma konkurentsivõimet parandanud. Leiame, et Eesti majanduse konkurentsivõimet tuleb hinnata perspektiivikate majandussektorite lõikes ning oleme valmis kaaluma maksuerandite tegemist meie majanduse jaoks olulistes sektorites, seda eriti juhul, kui teiste riikide maksupoliitika seab ohtu Eesti ettevõtete konkurentsivõime või maksutulu laekumise Eestis.

• Pensioni- ja ravikindlustussüsteemi ülalpidamisel osalevad ühiskonnaliikmed kuni kokkulepitud ülempiirini solidaarselt, sõltumata sissetulekute liigist. Otseseid makse ei koguta inimestelt ja peredelt, kelle varaline seis ja sissetulekud on toimetulekuks ebapiisavad.

• Vähendame makse sissetulekutelt ja suurendame makse tarbimiselt, raiskamiselt ning reostuselt. Keskkonnatasude osas on vaja tagada põhjendatud ja stabiilne maksukeskkond. Keskkonnatasud peavad olema seotud keskkonnakahjude kõrvaldamisega ning prognoositavad.

• Oleme vastu automaksu kehtestamisele. Säilitame koduomanike maamaksuvabastuse ning laiendame koduomanike maamaksuvabastust samadel tingimustel ühisomandis ja liitsihtotstarbega maa omanikele.

 

Majandust elavdavad maksumuudatused

 

Maksuvabastus madalapalgalistele

Muudame tulumaksu reegleid nii, et kuni 500 eurot kuus teeniv töötaja on tulumaksust vabastatud ja 500–846 eurot teenivatel töötajatel on tänasest suurem maksuvaba tulu. Madalapalgaliste maksuvabastus jätab madalapalgalistele töötajatele senisest rohkem teenitud tulu kätte. Madalapalgaliste maksuvabastuse rakendamisega ei kaotata ega piirata ühtegi muud seadusega lubatud tulust mahaarvamist.

Selle asemel et tõsta kõigi inimeste maksuvaba miinimumi mõne euro võrra, tuleb vähendada eelkõige madalamat palka saavate inimeste maksukoormust ja vähendada madalat palka saavates peredes kasvavate laste vaesust. Eeskujuks võib siin olla näiteks USA-s rakendatav Earned Income Tax Credit süsteem, mis on suunatud madalapalgalistele, suurendades nende sissetulekuid ja motiveerides inimesi toetuste asemel tööga teenitud tulust elama.

Tegemist on maksundusliku meetmega madalapalgaliste inimeste maksukoormuse vähendamiseks. Sellist sammu on Eestile soovitanud nii Euroopa Komisjon, Rahvusvaheline Valuutafond kui ka OECD ja sellel on kaks peamist eesmärki:

• see suurendab vähe teenivate töötajate sissetulekut ja parandab nende perekondade toimetulekut. IRL peab õigeks, et riik ei koguks maksu toimetulekuraskustes inimestelt, kellele teisalt peab sotsiaaltoetusi jagama. Meie ettepanek soosib inimeste ise hakkama saamist. Tahame, et palgatööd tegev inimene elaks oma palgast väärikalt ära ega peaks sõltuma sotsiaaltoetustest;

• see tõstab inimeste motivatsiooni töötada ning aitab vähendada töötust. IRL-i ettepanek aitab suurendada tööjõupakkumist, et Eesti majanduse areng ei seiskuks olukorras, kus peagi ületab pensionile jääjate arv uute tööturule sisenejate oma.

IRL on endiselt vastu astmelisele tulumaksule, sest sellega tahetakse rohkem teenivaid inimesi maksustada progresseeruvalt kõrgema maksumääraga. See pärsib inimeste motivatsiooni rohkem teenida, sest mida rohkem inimene teenib, seda suurema osa oma tulust peab ta ära andma. Maksuvabastus madalapalgalistele töötajatele vähendab madala sissetulekuga töötajate maksukoormust, ent ei suurenda kellegi teise maksukoormust. See aitab neid, kes kõige enam abi vajavad.

 

Tööjõumaksude langetamine
• Senised katsed leida lahendus tööjõumaksude langetamiseks pole andnud tulemusi. IRL leiab, et tööjõumaksude vähendamise osas toimiva lahenduse leidmiseks on vajalik tööandjate ja töövõtjate vaheline kokkulepe. Käivitame protsessi selle leidmiseks ja viime koostöös ettevõtjate esindusorganisatsioonidega läbi maksusüsteemi auditi, et selgitada välja ja kaaluda läbi võimalused tööjõumaksude alandamiseks üldist maksukoormust suurendamata.

• Seame kõrgepalgaliste, nn tarkade töökohtade loomise soodustamiseks sotsiaalmaksule lae. Eesti keskmisest palgast kolm korda suurema palgaga töötaja palgalt tasutav sotsiaalmaks ei tohi Eestis olla kõrgem kui Soomes, Lätis või Suurbritannias.

 

Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet parandavad muudatused

 

Eesti ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks peame tarvilikuks järgmisi maksumuudatusi.

• Kaotame tulumaksu kinnipidamise litsentsitasudelt, sest see muudab kallimaks investeeringud kõrgtehnoloogilistesse seadmetesse ja protsessidesse.

• Kaotame dividendide topeltmaksustamise alla 10% osaluse korral, kuna see muudab ebasoodsamaks investeerimistegevuse ja Eestisse peakorterite loomise. Otsime lahendusi, mis motiveeriksid Eestis teenitud kasumit dividendidena välja maksma Eestis, mitte mujal.

• Vaatame üle maksusüsteemi elemendid, mis vähendavad Eesti ettevõtete konkurentsivõimet teenuste eksportimisel, sh välislähetuse päevaraha suurus ja maksmise reeglid (kaalume riigiti diferentseerimise võimalust).

 

Eesti ettevõtlust soosivad maksumuudatused

 

Väikeettevõtluse arendamiseks ning regionaalarengu toetamiseks peame tarvilikuks järgmisi maksumuudatusi.

• Seoses tööjõu liikuvusega anname tööandjatele võimaluse maksuvabalt hüvitada nende töötajate sõidukulud, kes peavad igapäevaselt liikuma pikki vahemaid (nt ühest maakonnast teise).

• Selleks et hoida rohkem töökohti Eestis, suurendada siseriiklikku tööhõivet ja tööturu mobiilsust, kaalume kaugelt tööl käivate inimeste (kes ei ööbi tööpäeviti kodus) majutamise maksuvaba hüvitamise võimaldamist selleks, et Eesti tööandjad ei oleks halvemas seisus Soome tööandjatest, kes saavad neid kulutusi maksuvabalt teha.

• Kaalume Eesti-sisese lähetuse päevaraha maksmise võimaluse taastamist, sest ka Eesti-siseste üle kuue tunni kestvate lähetuste puhul tekivad töötajatel täiendavad kulud.

• Lisame käibemaksuseadusesse sätted, mis lihtsustavad väikeettevõtja maksuarvestust ja aitavad vältida maksundusega seotud likviidsusprobleeme.

• Rakendame justiitsministeeriumi juures tegutsenud FIE-de õigusliku reeglistiku analüüsi töögruppi koostatud ettepanekuid FIE-de maksustamisel praegu esinevate probleemide lahendamiseks.

 

Maksumuudatused põlevkivitööstuse arendamiseks ja põlevkivist saadava riigi tulu suurendamiseks

 

Suurendame riigitulu, mida Eesti riik saab põlevkivi kasutamisest. Selleks tuleb põlevkivitöötlejatele tagada prognoositav ja investeeringute tegemist soodustav maksukeskkond.

• Tuleb läbi kaaluda ja ette valmistada põlevkivisektori ettevõtteid puudutavate maksumuudatuste pakett, mis hõlmab ressursi- ja keskkonnatasusid ning nn naftamaksu sisseviimist, mis seob riigitulu ja sektori ettevõtete maksukoormuse põlevkivist valmistatavate vedelkütuste hinnaga maailmaturul. Keskkonnatasud tuleb siduda keskkonnakahjude kõrvaldamise kuludega ning rakendada viisil, et oleks motiveeritud keskkonnasäästlikumasse tehnoloogiasse investeerimine.

• Maksumuudatuste ettevalmistamise ja rakendamise ajaks tuleb keskkonnatasud külmutada.

 

Maksusüsteemi korrastavad muudatused

 

1) Piirame laenu nime all dividendide maksmist ehk laenude andmist Eestis asuvatelt tütarettevõtetelt välismaistele emafirmadele maksude vältimise eesmärgil. Sel moel sisuliselt toimuv ärist kasumi väljavõtmine peab olema maksustatud sarnaselt dividendi maksmisega.

2) Vaatame üle maksu tasumisega viivitamisel tasumisele kuuluva maksuintressi arvutamise ja tasumise reeglid (sh maksuintressi ettevõtlusega mitteseotud kuluna käsitlemise põhjendatuse), et vältida põhjendamatult kõrgeid intresse näiteks olukorras, kus seadusekuuleka maksumaksja maksuvõla tasumine on ajatatud.

3) Maksude sissenõudmisel peab riik toimima efektiivselt ja pöörama tähelepanu sellele, et makse ausalt tasuvad maksumaksjad ei kannataks maksupetturite ebaausa konkurentsi tõttu. Maksupettuste tõkestamiseks ja ennetamiseks kaalume järgmisi abinõusid:

• riigisiseste tehingute pöördmaksustamise laiendamine;

• vedelkütuste müügil kehtivate tagatise nõuetega sarnaste tagatisnõuete kehtestamine ka teistes probleemsetes sektorites;

• täiendavad abinõud vedelkütuse maksupettuste vähendamiseks.

 

 

II MAJANDUS
Vaba ettevõtlus – rahvusliku majanduse alus

 

Eesti jõukuse kasvatamiseks tuleb keskenduda sellele, mis on tänapäeva majanduses tähtis. IRL-i majanduspoliitiline käsitus rajaneb vabal ettevõtlusel.

Võtmeküsimus on see, kuidas hoida ühiskonnas avatud vaimu ning positiivset suhtumist ettevõtjatesse, ka noorema põlvkonna hulgas. Me suhtume ettevõtjatesse kui riigi heaolu tagajatesse ning vahel riigi poolt osaks saanud üleolev suhtumine ei ole õigustatud. Me hindame kõrgelt neid ettevõtjaid, kes investeerivad oma vahendeid töökohtade loomisega seotud ettevõtlusse Eestis. Teiseks soovime kaasa aidata Eesti ettevõtjate investeeringutele väljaspool Eestit, vaadeldes viimast eelkõige kui kapitali investeeringutega kaasnevat teadmiste eksporti. Kolmandaks peame me tarvilikuks hoida sidet eestlastega, kes on asunud elama välismaale, kuid soovivad aidata nõu ja jõuga kaasa Eesti arengule.

Tööjõu vaba liikumisega kaasneval riikidevahelisel konkurentsil on tuntav mõju majanduse kasvuväljavaadetele tulevikus. Osalt on eestlaste välismaale siirdumine paratamatu ja vabas ühiskonnas loomulik. Selle suure ulatuse tõttu viimasel kümnendil on üks meie suurimaid väljakutseid parandada oma positsioone riikidevahelises konkurentsis, et Eesti oleks koht, kuhu soovitakse tulla, mitte koht, kust lahkutakse.

Üleilmse finants- ja majanduskriisi järgselt otsivad paljud riigid võimalusi, kuidas oma majandus paremini käima tõmmata. IRL peab Eesti majandusele uue hoo andmiseks tarvilikuks järgmisi suundi.

• Vähendame ettevõtjaid koormavaid regulatsioone ja riigi ootamatutest otsustest tingitud ebasoodsaid mõjusid majandusele. Riik peab olema majanduskeskkonnas kindluse andja, mitte ebakindluse allikas. See eeldab, et riik ise on oma eelarvepoliitikas vastutustundlik ja konservatiivne.

• Rakendame majandust elavdavaid maksumuudatusi, mis motiveerivad inimesi rohkem tööle asuma ning lihtsustavad ettevõtlusega tegelemist (vt peatükk MAKSUD).

• Me suuname ettevõtlusprogrammid eelkõige kõrge kasvupotentsiaaliga sektoritesse, millega tegelemiseks on Eestis head eeldused oskustega inimeste, huvitatud ettevõtete või loodusvarade näol.

IRL näeb rahvusliku majandusliku edenemise vundamendina vaba ettevõtlust, kus riigi peamine roll on tagada kõigile osapooltele soodne õiguslik ja maksukeskkond ning õiguskindlus tehtud investeeringute suhtes. Ühtlasi on riigi ülesandeks kasvatada Eesti üldist rahvusvahelist konkurentsivõimet, sh lähtudes meie kohast erinevates asjakohastes edetabelites – võideldes osundatud nõrkustega ja tugevdades meie eduvaldkondi.

Riigi võimalused majanduskasvu edendamiseks ei ammendu seejuures passiivse, regulatiivse rolliga. IRL on seisukohal, et riigil tuleb aktiivsemalt otsida võimalusi majanduse edendamiseks – eelkõige kõrvaldades (Eesti turu väiksusest tingitud) turutõrkeid ja panustades eelistatult nendesse valdkondadesse, kus on võimalik kiirendada turupõhiseid arenguid ja seeläbi kasvatada meie konkurentsivõimet.

Täiendava arengutõuke andmiseks toetab IRL järgmisi proaktiivseid majanduspoliitilisi samme.

• Käivitada koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega valdkondlikke riiklikke programme, sh ja eriti teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni programme, suunates sinna ka täiendavaid eelarvelisi vahendeid.

• Soodustada rahvusliku kapitali kontsentratsiooni eelkõige rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise eesmärgil.

• Muuta välisteenistuse üheks peamiseks ülesandeks Eesti ettevõtete ekspordi toetamine ja uute turgude avamine, eelkõige suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete huvides.

• Otsida aktiivselt välisinvestoreid Eesti majandusarengu jaoks olulistes valdkondades, olles sealjuures valmis erikokkulepeteks ja kontsessioonideks, eelkõige juhtudel, kui sel on oluline nn spill-over efekt täiendava tööhõive loomise kaudu.

• Kujundada kvalifitseeritud tööjõu pakkumist läbi kutse- ja kõrghariduse struktureerimise kasvusuutlike valdkondade tarbeks.

• Leppida kokku rahvusliku majanduse jaoks olulistes ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelistes majandusvaldkondades (nutikas spetsialiseerumine).

• Eelistada Eesti loodusvaradel tuginevat ettevõtlust, toetades erinevate, sh seadusandlike meetmetega nende suuremat väärindamist.

• Soodustada riigi äriühingute aktiivseid ettevõtmisi väljaspool Eestit, juhul kui need põhinevad erilisel oskusteabel ja/või rahvuslikul intellektuaalomandil.

• Riik toetab aktiivselt avalikus sektoris kasutusele võetud nüüdisaegseid teenuseid, eelkõige e-riigi, e-tervise jt lähedastes valdkondades, luues selleks koostöös erasektoriga sobivad struktuurid.

 

Eesti ettevõtluskeskkond

 

Eesti peab olema avatud ideedele ja inimestele. Meie eesmärk on olla avatud rahvusriik ka äri ajamise osas – mida rohkem kultuurikontakte Eestil ja eestlastel tekib, seda edukamad saame olla rahvusvahelises konkurentsis.

1) Seame eesmärgiks parandada Eesti positsioone majanduskeskkonda peegeldavates riikide edetabelites, sest oleme neis pingeridades jäänud seisu, kus olime juba 1990-ndate lõpus. Peale Eesti parema tutvustamise maailmas annab see selge, süsteemse ja mõõdetava tegevusplaani Eesti majandusliku atraktiivsuse tõstmiseks. Täpsemalt:

• Eesti on majandusvabaduse indeksi (Heritage Foundation) edetabelis 11. kohal. Jõukohane, aga samas ambitsioonikas on saavutada koht esikümne keskel. Siin tuleks eelistada riigi regulatsioonide vähendamist, nende ettevõtjatele mugavamaks tegemist, kohtu- ja muude õigusmenetluste lihtsustamist. Eesti riigi väiksust arvestades on vajalik loov, innovaatiline ja väikeriigile kohane lähenemine.

• Eesti on Maailmapanga äritegemise lihtsuse edetabelis 22. kohal. Jõukohane, aga samas ambitsioonikas on jõuda esikümne piirile. Selleks tuleks ettevõtjaid ja investoreid puudutavate lubade ja avaliku võimu otsustusprotsesse radikaalselt lihtsustada ja tähtaegu lühendada, kohtumenetlust tõhustada ning investorite jaoks olulistele infrastruktuurile ja põhiteenustele ligipääsu kiirendada.

• Eesti on Maailma Majandusfoorumi (WEF) riikide konkurentsivõime edetabelis 32. kohal. Jõukohane, aga samas ambitsioonikas on saavutada koht teise kümne esimeses pooles. Selleks on esmatähtis parem ligipääs kiirele internetiühendusele, finantsturgude arendamine kapitali kättesaadavuse parandamiseks, Eesti ettevõtete ja ülikoolide koostöös keerulisemate toodete ja teenuste arendamine ning nende patentidega kaitsmine, samuti CO2 emissioonide vähendamine ja taastuvenergia tootmise laiendamine.

• Eesti on Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeksi paremusjärjestuses 28. kohal. Sihiks tuleb võtta teistele põhjamaadele järele jõuda, lähem eesmärk peaks aga olema pingerea teise kümnesse jõuda. Selleks on vaja efektiivsemalt takistada avalike vahendite kasutamist erahuvides, tagada poliitika ja ärihuvide selge eristatus, pakkuda korruptsioonist teavitajatele kaitset ja jätkata sihikindlat teavitustööd.

2) Arendame Eesti ärikeskkonda, lähtudes põhimõttest, et Eesti peab olema atraktiivne paik väikeettevõtlusega alustamiseks ja tegelemiseks. Väikeettevõtted, sh start-up ettevõtted, on nii majanduskasvu kui ka uute töökohtade loomise vedurid. Väikeettevõtted on paindlikud ning laiapõhjaline väikeettevõtlus on majanduskriisidest vähem mõjutatav ja kiiremini kohanev kui majandus, milles domineerivad üksikud suurettevõtted.

3) Vähem bürokraatiat, rohkem usaldust! Kuna riigiaparaadil on kõikjal kalduvus muutuda liialt bürokraatlikuks, on aeg-ajalt tarvilik teha revisjon, et ettevõtlust tarbetult koormav bürokraatia kaotada. Kogume uue valitsuse esimese kuue kuu jooksul kokku kogu avaliku sektori bürokraatia vähendamise ettepanekud ja viime need järgmise 12 kuu jooksul ellu, jälgides nende täitmist valitsuse tasandil.

4) Äriga seotud avalik teave ja teenused peavad olema lihtsalt kättesaadavad nii kodumaistele kui ka rahvusvahelistele ettevõtjatele. Kogu Eestis äritegevuseks vajalik põhiteave peab olema kättesaadav ka inglise keeles. Algatame äriseadustiku uue tervikteksti koostamise. 1995. aasta sügisel jõustunud äriseadustikust on paljude hilisemate muudatustega tänaseks saanud keeruline ja raskesti jälgitavate ristviidetega tekst, mis vajab ettevõtluse hõlbustamiseks uut, selgemat ja lihtsamat redaktsiooni. Selle ettevalmistamisel tuleb üle vaadata seniste ettevõtlusvormide praktika, lisades sinna vajadusel paindlikkust.

5) Eesti peab jätkuvalt olema muutustele ning uutele võimalustele avatud riik, mis võtab maailmas esimeste hulgas kasutusele uusi infotehnoloogilisi, tehnilisi ja õiguslikke võimalusi. Et see nii oleks, peab meie haridussüsteem sõltumata õpitavast erialast pakkuma igale kõrg- või kutsehariduse omandajale infoajastul edukaks toimetulekuks tarvilikke IT-teadmisi ja -oskusi. Samuti peame soodustama insener-tehniliste erialade õppimist. Eesti peab senisest kiiremini võtma üle Euroopa Liidu õigusega loodavaid uusi, ettevõtetele EL-i siseturul täiendavaid võimalusi loovaid regulatsioone.

6) Investeerime äritegevust soodustavasse IT-, transpordi- ning energeetikataristusse ning transpordiühendustesse. Läbimõeldud energiapoliitikaga aitame kaasa sellele, et Eesti energeetikasektor oleks regioonis konkurentsivõimeline. Toetame kiirete internetiühenduste ja neljarealiste maanteede väljaehitamist. Seisame selle eest, et Euroopa ühtse lennundusturu reeglite raames oleks võimalik rakendada riigi meetmeid Eestile tarvilike lennuühenduste tagamiseks, sest lennuühenduste vähesus on jätkuvalt üks suurimaid rahvusvahelist konkurentsivõimet pärssivaid tegureid.

7) Tallinnast peab saama Eesti majanduse vedur. Tallinnasse ja selle ümbrusesse on koondunud suur osa Eesti majandustegevusest. Seepärast on tähtis, et Tallinna juhitaks korruptsioonivabalt ja professionaalselt. Tänane korrumpeerunud linnavõim on kahjulik kogu Eestile, sest see takistab ettevõtluse arengut ja inimeste elatustaseme tõusu. Selline linn pole tänapäevane ega atraktiivne ei meie enda noorte ega ka mujalt pärit tippspetsialistide jaoks, keda vajavad meie ettevõtted.Seisame nii riigi kui linna tasandil selle eest, et Tallinnast saaks arengupiduri asemel selle vedur.

 

Tööturg ja haridus

 

Eestis on kvaliteetne alus- ja põhiharidus ning lapsed paistavad rahvusvahelistes testides silma oma põhjalike teadmistega, kuid me ei ole samavõrd edukad ettevõtlusega tegelemiseks heade hariduslike eelduste loomises ja hariduse seostamises tööjõuturu vajadustega. IRL peab seetõttu tarvilikuks järgmisi samme.

1) Peame püüdlema selle poole, et igal tööeas inimesel oleks erialane haridus. Kolmandikul Eesti tööjõulisest elanikkonnast ehk 32 protsendil 20–64-aastastest inimestest puudus 2012. aastal erialane haridus. Eesti tööjõulise elanikkonna erialase hariduse parandamiseks jätkame kutseharidussüsteemi kaasajastamisega, riigigümnaasiumide loomise ning tasuta kõrghariduse andmisega.

2) Ettevõtlusõppe pakkumine gümnaasiumis ja põhikoolis peab laienema ning see peab olema kõrge kvaliteediga kättesaadav igale õpilasele. Majandus- ja ettevõtlusõpe annab noortele põhiteadmised majanduslikest ning ühiskondlikest protsessidest, aitab mõista ettevõtlust kui karjäärivalikut ja oma võimalusi ettevõtjana tegutsemiseks.

3) Noored peavad olema paremini ettevalmistatud finantsotsuste tegemiseks. Finantskirjaoskuse arendamiseks tuleb koolides matemaatika õpetamisel senisest rohkem kasutada ülesandeid, mille sisuks on igapäevaelus ja ettevõtluses tarvilik finantsmatemaatika.

4) Selleks et haridussüsteem pakuks haridust, mis haakub paremini tööturu vajadustega:

• toetame ettevõtete ja kõrgkoolide ning kutseõppeasutuste vahelisi koostööleppeid, mille eesmärk on tehniliste ja insenerierialade tudengite arvu suurendamine ning selgete praktika- ja karjäärivõimaluste ja stipendiumide kaudu tudengite motiveerimine nende erialade eelistamiseks;

• suurendame kutseõppe osakaalu;

• toetame kõrghariduse riigipoolses rahastamises rohkem selliseid erialasid, mille järele on globaalselt suurem nõudlus.

5) Rohkem praktikavõimalusi nii kutseõppes kui ka ülikoolihariduses. Paljudel ülikoolide erialadel puudub kohustuslik praktika, mis võimaldaks noortel rakendada oma teadmisi ja seeläbi omandada paremini õppematerjali. Samuti pole piisav praktikate pikkus, sest ühe-kahe nädalaga ei ole võimalik mõista eriala või ameti sisu ega rakendada omandatud teadmisi täies mahus. Seetõttu peame tarvilikuks, et ülikoolide õppekavades suureneks praktika osakaal. Selleks tuleb kaaluda kohustusliku õppeprogrammi lühendamist kuni 20% ja seeläbi vabaneva raha kasutamist praktika rahastamiseks.

6) Kooli lõpetanutel on nende väheseid kogemusi ja oskusi arvestades sageli liiga kõrged palganõudmised ja ootused, mis takistavad töökoha leidmist. Et toetada tööharjumuse tekkimist, tuleb üle vaadata alaealiste töötamist reguleerivad õigusaktid ja laiendada alaealiste töötamise võimalusi.

 

Paremad kasvutingimused ettevõtetele
1) Eesti ettevõtetele kasvuvõimaluste andmiseks tuleb astuda samme selleks, et lisaks pankade pakutavale laenukapitalile saaksid Eesti ettevõtted parema ligipääsu ka muudele rahastamisviisidele (era- ja riskikapital, suurematel ettevõtetel võimalus kaasata kapitali avalikkuselt börsi kaudu aktsiaid või võlakirju emiteerides). Selleks tuleb:

• suurendada erinevate finantsinstrumentide pakkumist Eesti väärtpaberiturul (sh suuremate riigi äriühingute aktsiate ja/või võlakirjade turule toomise kaudu);

• soodustada seda, et Eesti pensionifondid investeeriksid tänasest suuremas mahus Eesti majandusse. Loomulikult tuleb pensionivarade investeerimisel tagada hajutatus, ent paralleelselt investeerimistoodete valiku suurenemisega Eesti turul võiks kasvada ka Eesti inimeste säästude investeerimine Eesti majandusse.

2) Parandame kapitali kättesaadavust kasvuettevõtetele. Eelistame ettevõtluse toetamisel panustada erinevatele finantsinstrumentidele (nt tagatised ja tagatud laenud), kuna toetused moonutavad konkurentsisituatsiooni. Suurendame Eesti kasvuettevõtete finantseerimise võimalusi KredEx-i kaudu, laiendades KredEx-i kapitalipakkumise programmi.

3) Eesti arengu jaoks oluliste välisinvesteeringute Eestisse meelitamiseks rakendame sihitud väärtuspakkumiste poliitikat. See tähendab kontaktide sisseseadmist, info vahetamist ning läbirääkimiste pidamist suurkorporatsioonide ja kiiresti kasvavate ettevõtetega, nende arendus või muude üksuste Eestisse paigutamiseks. Valitsusele tuleb luua võimalus otsustuskorras selleks vajalikke pakkumiste tegemiseks (nt võimalus ajutiselt vähendada uutel töökohtadelt sotsiaalmaksu tasumise kohustust).

4) Seame välisdiplomaatia rohkem majandusarengu teenistusse. Välismajanduse arendamine ja äridiplomaatia peavad olema saatkondade töös tähtsal kohal. Samuti on tarvilik riigi tasandil koordineeritud koostöö välismaal elavate eestlastega, kes soovivad Eesti arengule kaasa aidata ning kelle teadmistest ja kontaktidest võib olla abi ettevõtetele, kes soovivad laiendada oma tegevust välisturgudele. Aktiivseid inimesi, kes aitavad kaasa majandussuhete arendamisele, võiks nimetada Eesti ärikonsuliteks.

5) Soodustamaks ettevõtete ja teadlaste koostööd ning teadusasutuste suuremat panustamist turulähedasse toote- ja tehnoloogiaarendusse, rahastame ülikoolide teadustööd osaliselt ettevõtjate kaudu ehk eraldame innovatsiooni toetamiseks mõeldud raha ettevõtjatele, kes tellivad teadusasutustelt teenuseid. Võtmevaldkondades teadmistepõhiseks edasiliikumiseks on kriitilise tähtsusega inseneride, tehnoloogide, teadlaste ja innovatsiooni panustavate ettevõtjate olemasolu ning nende eesmärgistatud koostöö. Toetame loodusteaduste, tehnika- ja tehnoloogiahariduse ühiste eesmärkide seadmiseks era-, avaliku- ja kolmanda sektori kokkuleppena tehnoloogiapakti sõlmimist. Tehnoloogiapakt koondab eesmärgid ja tegevused kolmel tasandil:

• kuidas tuua rohkem noori tehnoloogiavaldkonna erialadele õppima;

• pakutava hariduse tööjõuturu vajadustega parem sidumine kõigil haridustasemetel;

• tööturul olijate ümber- ja täiendõppevõimaluste loomine, et alustada või jätkata tööd tehnoloogiasektoris.

6) Arendame edasi ettevõtjatele tarvilikke nõustamisteenuseid, nagu ekspordinõustamistugi välisturgudele sisenemisel. Tagame, et igas maakonnas oleks ettevõtluse vastu huvi tundvatel inimestel võimalus saada kvaliteetset ettevõtlusnõustamist.

 

Suure kasvupotentsiaaliga valdkonnad
Peame tarvilikuks, et riik ei takistaks (näiteks ootamatute maksutõusude kaudu), vaid ergutaks nende majandussektorite arengut, milles tegutsemiseks on Eestis head eeldused ning kus on välja kujunenud tugevad ettevõtted. Aja jooksul need sektorid muutuvad, ent praegu näeme Eesti majanduse lähemate aastate võtmevaldkondadena järgnevalt nimetatud sektoreid.

 

Efektiivne ressursikasutus (maavarad, mets, rohumaad)

Eesti maavarad, mets ja põllumaad on oluline vara, mille targa kasutamisega saab luua majanduslikku lisaväärtust. Peame Eesti loodusressursside efektiivsemaks kasutamiseks tarvilikuks järgmisi samme.

1) Riigi ressursside haldamine peab läbimõeldult panustama Eesti majanduse väärtusloomesse. Selleks tuleb luua riigi ressursside kasutamise kava ja tuua ressursside (sh maavarad, mets) majandamine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Riik peab majanduslikult olulist vara mõistlike ajavahemike järel hindama, selle kasutusotstarbe järgi tsoneerima ning tegema selleks vajalikke uuringuid.Praegu on nii mets kui ka maavarad keskkonnaministeeriumi valitsemisel, kelle põhiülesandeks peab olema ja jääma keskkonnahoid ja -kaitse.

2) Ressursside kasutuslubade andmine peab toimuma läbi enampakkumiste. Ressursimaks peab katma ressursside uurimiseks, hindamiseks ja kasutusse andmiseks tehtud kulutusi.Ressursside kaevandamise ja kasutamise eest rakendatavad keskkonnatasud peavad kajastama keskkonnale tekitatud kahju hüvitamist. Tänane ressursi- ja keskkonnatasude süsteem on pigem eelarvepoliitiline ega taga muutlikkuse tõttu pikaajaliste investeeringute tegemiseks tarvilikku selgust ja kindlust.

3) Riigi ressursside kasutamisest peab Eesti ühiskond saama maksimaalset võimalikku tulu, tagades samas ressursse kasutavatele ettevõtetele mõistliku tootluse ning stabiilse ärikeskkonna. Üks peamisi probleeme riigitulu rakendamisel on toodete hindade volatiilsus maailmaturul (nt põlevkiviõli puhul naftahinna kõikumine suures ulatuses). Seetõttu tuleb analüüsida võimalust siduda riigitulu vastava lõpptoote turuhinnaga.

4) Loome tingimused selleks, et Eesti põlevkivi töötlevad ettevõtted jätkaksid investeerimist suurema lisaväärtusega ning väiksema keskkonnamõju ja CO2 heitmetega tootmisse (põlevkiviõli tootmise laiendamine ning selle järeltöötlus, põlevkiviõli ja elektri koostootmine). Selleks tuleb tagada kindlus tarvilike kaevemahtude osas ja luua stabiilne ning prognoositav maksukeskkond, sh keskkonnatasud. Käsitleme Põhja- ja Baltimaade ühist elektriturgu Eesti jaoks tarviliku ekspordivõimalusena. Eesti peab säilitama võimekuse toota turul konkurentsivõimelist elektrit ning jätkama oma elektritootmise moderniseerimist.

5) Toetame Eesti metsanduse ja puidutööstuse väärtusloome kasvatamist. Peame hoolt kandma Eesti metsade potentsiaali kasutamise eest, et puit ei mädaneks metsa ära, vaid jõuaks erinevate toodetena turule. Puidu töötlemine peab olema Eestis kasvav tööstusharu ja üks olulisi rahastatava tehnoloogilise innovatsiooni valdkondi. Tuleb jätkata teadusuuringud ja -koostööd puidukeemia alal ning puitmajade ehituse arendamist (spetsialistide koolitamine, teadustegevus, riiklik tugi eksporditurundusele), samuti puidu kasutamist energeetikas.

6) Suuname põllumajanduse arendamiseks kavandatud toetused suurima ekspordipotentsiaaliga sektoritesse. Eesti viljakad rohumaad annavad võimaluse edasi arendada eelkõige piima ja piimatoodete, aga ka muude toiduainete tootmist ning kasvatada nende eksporti.

 

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) targalt kasutades on võimalik suurendada heaolu nii täiendava majanduskasvu, ressursside efektiivsema ja säästliku kasutamise, kui ka erinevate teenuste kasutusmugavuse ja kättesaadavuse parandamise kaudu.

1) IKT sektori kasvatamiseks ning teistes majandussektorites IKT lahenduste laiemaks kasutusvõtuks tuleb hariduse ja ümberõppe kaudu suurendada IKT pädevusega töötajate (nii IKT spetsialistid, IKT kompetentsiga muude erialade spetsialistid, e-äri spetsialistid) hulka.

2) Toome e-residentide ja e-teenusete abil Eestisse uusi ettevõtteid ja töökohti. Riik peab kiiresti alustama Eesti e-teenustel ja ID-kaardil tugineva majandusruumi aktiivset pakkumist teiste riikide ettevõtjatele. Nii saame müüa Eestit kui tänapäevast ja mugavat ettevõtluskeskkonda ning siduda Eestiga inimesi, kes võivad tulevikus tuua Eestisse uusi ettevõtteid ja paremaid töökohti.

3) Lisaks meie enda IKT sektori arendamisele peame ära kasutama juba võidetud eelised IKT teenuste arendamisel, et tuua Eestisse valdkonna otseinvesteeringuid mujalt maailmast. Meie eesmärk on kutsuda Eestisse rohkem IKT valdkonna ettevõtete peakontoreid ning võtmemeeskondi, et luua Eesti majandusele lisandväärtust. Tarvidusel suurendame sisserände piirarvu, et Eestisse saaks elama asuda rohkem IKT valdkonna  spetsialiste ning nende peresid

4) Eesti peab ajakohastama IKT sektori ja e-äri ning e-teenustega seotud seadusi järgmistes valdkondades:

• autoriõigus tuleb nii Eestis kui ka Euroopa Liidu tasandil moodsa tehnoloogia ning äriprotsessidega vastavusse viia;

•  peame riigina kujundama selge õigusliku seisukoha krüptoraha kohta, et Eesti ettevõtetel ja eraisikutel oleks sellega kokkupuutumisel tagatud õiguskindlus ja selgus, sealhulgas maksustamise aspektist. Loome võimaluse kasutada krüptoraha Eestis maksevahendina.

.

5) Loome tingimused, et Eesti kujuneks Euroopa Liidu praktilise innovatsiooni keskuseks:

• toome esimesena Euroopas oma teedele isesõitvad autod, valmistades selleks ette sobiva juriidilise keskkonna;

• arendame edasi teenuseid, mis on suunatud e-residentidele, suurendades potentsiaalsete Eesti internetiteenuste tarbijate hulka mitu korda.

6) Analüüsime võimalusi, et saaks tõsta Eesti veebipoodide usaldusväärsust ja konkurentsivõimet Euroopa Liidus piiriüleses kauplemises.

 

Terviseteenuste eksport
Toetame tervise- ja heaoluteenuste ekspordi läbimõeldud ja sammsammulist arendamist. Eestis on pädevad arstid ja meditsiinitöötajad ning ravi, hooldust ja heaoluteenuseid pakkuvad ettevõtted ning seeläbi olemas arvestatav tervise- ja heaoluteenuste ekspordipotentsiaal. Leiame, et selle kasutamine on nii meie meditsiinisüsteemi kui ka majandusarengu huvides ning toetame selle tegevussuuna väljaarendamist erasektori ja riigi koostöös.

 

Turism
1) Peame turismiteenuseid arvestatava kasvupotentsiaaliga valdkonnaks, mille süstemaatiline arendamine aitab Eesti majandust mitmekülgsemaks muuta. Erasektor ja riik peavad tegema koostööd Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks meie jaoks olulistel sihtturgudel, samuti erinevate turismitoodete ja -teenuste vahel sünergia tekitamiseks. Samuti peame läbimõeldult arendama turismi hooajalisust tasakaalustavaid turismitooteid ja -teenuseid ning koos Eesti elanike jõukuse kasvuga populariseerima siseturismi.

2) Toetame äriturismi arendamiseks suure hübriid-konverentsikeskuse ehitamist Eestisse. Kui tavaturismi tase Eestis sarnaneb Helsingi ja Stockholmi omaga, siis äriturismis oleme neist maha jäänud. Samas jätab äriturist külastatavasse riiki keskmiselt 2,5 korda rohkem raha kui tavaturist. Valdav enamus ärituristidest saabub Eestisse lennukiga, mistõttu on oluline Eesti lennuühenduste parandamine.

 

Logistika ja transport
1) Geograafilisest asukohast, väljaarendatud transporditaristust (sh sadamad, erinevate kaupade vastuvõtmiseks sobivad terminalid, maanteed, raudteed ja lennuväljad) ning olemasolevast transpordi- ja logistikaalasest oskusteabest tulenevalt on transpordi- ja logistikaäri Eesti jaoks üks loomulikke tegevusalasid, mida tuleks pikemat perspektiivi silmas pidades edasi arendada ka ajal, mil poliitiline olukord seda ei soosi.

2) Seetõttu peame tarvilikuks järgmisi tegevusi:

• Eesti maanteetranspordi ja –kaubavedude konkurentsivõime tõstmiseks kaalume investeeringuid põhimaanteede ja sildade ehitusse, mis võimaldaks tõsta veoautode massipiirangut. Samuti analüüsime sellega seoses raskeveokite teekasutuse maksustamist tingimusel, et sellest laekuv tulu suunatakse teede korrashoidu. Teeme politseile võimalikuks raskeveokimaksu tasumise kontrollimise liiklusjärelevalve käigus;

• kaalume Eesti kui mereriigi laevandussektori arendamiseks ning teise laevaregistri käivitamiseks tarvilikke muudatusi maksunduses ja õiguskeskkonnas;

• analüüsime koostöös transpordi- ja logistikaettevõtetega maksudega seotud ja muid regulatiivseid muudatusi, mis aitaksid kaasa uute Eestit läbivate kaubavoogude leidmisele ja tasakaalustaksid Venemaalt lähtuva transiidi mahtude vähenemist ja kõikumist.

 

Riigi äriühingute arendamine
Lahutame kasumi teenimisele suunatud riigi äriühingud poliitikast ja paneme neid juhtima vaid professionaalid. Eestis ollakse harjunud mõtlema, et kuna riik erastas 1990-ndatel enamiku ettevõtteid, siis pole tänaseks riigi omandusse jäänud äriühingutel suurt majanduslikku tähtsust. Tegelikult kujutavad riigi äriühingud ka praegu meie majanduses arvestatavat jõudu. Nende omakapital on 2,7 miljardit eurot, kulumieelne ärikasum pool miljardit eurot ja neis töötab üle 17 000 inimese.

Kasumi teenimisele suunatud riigi äriühingud tuleb koondada osaluste valitsemise üksuse alla, mis hakkab täitma aktsiate valitseja rolli ja nimetama nõukogu liikmeid, jälgides hoolikalt sõltumatuse ja professionaalsuse kriteeriumide täitmist.
HARIDUS ja TEADUS
Eesti pikaajalise arengu tagatiseks on elukestva õppe mõtteviisi juurdumine, hea haridus ja Eesti huve teeniv teadustegevus. Selle eesmärgi saavutamiseks seisame selle eest, et haridusvaldkonna osakaal avaliku sektori kuludest püsiks jätkuvalt vahemikus 6–7% SKP-st ning hariduskulude osakaal riigieelarves ei kahaneks.

Peame kõige olulisemaks liikumist uue õpikäsitluse suunas, mis asetab rõhu võtmepädevuste ja probleemilahendusoskuse arendamisele kõikidel haridustasemetel ning elukestva õppe printsiibi juurutamisele. Ühtlasi peavad haridus ja teadus olema tihedamalt seotud Eesti üldise arengu ja väljakutsetega.

Lähtume hariduskäsitluses inimese vaba eneseteostuse printsiibist, kus igaühel on õigus haridusvalikule ja samas vastutus tehtud valiku eest.

Vastu võetud haridus- ja teadusstrateegia tuleb ellu viia. Selleks:

• käivitame viivitamatult „Elukestva õppe strateegias 2020” ette nähtud tegevusprogrammid ja tagame nende tegevuspõhise rahastamise riigieelarvest;

• muudame „Huvitava kooli” algatuse järk-järgult laiapõhjaliseks ja kõikehõlmavaks kooliuuendusliikumiseks, mis kaasaks ühiskonna erinevaid huvigruppe;

• vaatame üle teaduse rahastamismudeli, suurendades võrdselt motivatsiooni teaduse tipptaseme poole pürgimiseks ja erasektori uuringuvajaduste rahuldamiseks. Selgemalt tuleb eristada projektipõhist ja institutsionaalset rahastamist, suurendades viimase osakaalu;

• muudame üldist rõhuasetust ressursside jaotuses, suurendades eelkõige kulutusi kõigi haridus- ja teadustöötajate palgataseme tõstmiseks ning vähendades investeeringute osakaalu ja optimeerides majanduskulude taset.

 

Kõigile peab olema kättesaadav alusharidus, kodulähedane põhikool ja tugev gümnaasium. Selleks:

• lähendame lastehoiu ja koolieelsete lasteasutuste korraldust ning tagame alushariduse nõuete täitmise ka lasteasutustes mittekäivatele lastele;

• kindlustame riigipoolse investeeringutoega kohalikele omavalitsustele lasteaiakoha kõigile soovijaile;

• tugevdame riigi järelevalvet ja tagame koostöös kohalike omavalitsustega põhihariduse ühtlase taseme kõigis põhikoolides, vältides hariduslikku kihistumist ja väärtustades kodulähedast põhikooli;

• vähendame õppekavade üldmahtu ja suurendame valikuvõimalusi gümnaasiumi õppekavades;

• seisame tasuta üldhariduse eest ja oleme vastu hiiliva õppemaksu kehtestamisele avalikes üldhariduskoolides erinevate „vabatahtlike” annetuste sildi all;

• laiendame eesti keele õpet lasteaedades ja tagame venekeelsetes põhikoolides kõigi lõpetajate riigikeele oskuse B2 tasemel, käivitades selleks vastava üleriikliku tugiprogrammi;

• riigigümnaasiumide arendamisega tuleb edasi minna, pöörates paralleelselt tähelepanu õppe kvaliteedi ja nõudlikkuse tõstmisele kõikides gümnaasiumides, sealhulgas gümnaasiumidesse õppima asumisel;

• muudame Eesti koolid kiusamisvabaks – tagame riikliku rahastuse tõenduspõhiste kiusamisvastaste meetmete rakendamiseks lasteaedades, põhikoolides ja gümnaasiumides;

• pöörame tähelepanu algklasside õpetajatele IT-alase täiendhariduse andmisele, et edaspidi saaks algklassides võimalikuks programmeerimise õpetamine.

 

Tööturule suunatud kutse- ja kõrgharidus. Selleks:

• süvendame koostööd gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste vahel, et suurendada mõlema võimalusi õpilastele valikute pakkumisel;

• muudame kõik kutse- ja kõrgharidusprogrammid tööturupädevustele suunatuks, suurendades selleks praktika osakaalu õppekavades. Täiendavad vahendid kutse- ja kõrghariduse arendamiseks tuleb eraldada eelkõige praktikavajaduste katteks. Käivitame õpipoisikoolituse programmi, mille eesmärk on, et iga kutseõppur ja tudeng saaks õppeaja jooksul osaleda vähemalt ühel erialasel praktikal Eestis, mis viib ta kokku võimalike tulevaste tööandjatega;

• kõrgkoolide riiklikul rahastamisel arvestame rohkem õpetamise kvaliteeti, sh tööturu tagasisidet;

• ühitame tööturu kvalifikatsiooninõuded ja haridussüsteemi õppekavade õpiväljundid ning tagame selleks vajaliku valdkondliku koostöö, tuginedes moodustatavatele kutsenõukogudele.

 

Kvaliteetne ja Eesti huvidele vastav teadus. Selleks:

• tugevdame riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh prioriteetide määratlemisel ning uurimistöö suunamisel ühiskonna väljakutsete lahendamisele;

• toetame täiendavalt ülikoolide ja ettevõtete koostööd, sh suurendades selleks ülikoolide baasrahastamise taset;

• tugevdame kõrgkoolide rahvusvahelist koostööd ja tööjaotust.

 

Tugev ja motiveeritud õpetajaskond ning vastutustundlik juhtimine. Selleks:

• tuginedes tööjõukulude osakaalu suurenemisele hariduskuludes, jätkame õpetajate palgataseme ennakkasvuga riigi keskmise suhtes, kuni see moodustab 120% riigi keskmisest tasemest.;

• tulemusrahastamise ja järelevalvega tagame koolijuhtide suurema vastutuse koolide õppetöö tulemuslikkuse ja koolide üldseisundi eest;

• käivitame tasemeõppest väljalangevuse kahandamise programmi ning muudame selle alusel väljalangevusnäitajad kooli tulemuslikkuse indikaatoriteks.

 

 

PEREKOND
Perepoliitika on tuleviku proovikivi

IRL-i  eesmärk on kindlustada Eesti rahva kestmine. IRL on seisukohal, et abielu on mehe ja naise vaheline liit. IRL ei toeta abielu mõiste laiendamist. IRL on seisukohal, et abielu mehe ja naise vahel on põhiseaduse tasemel väärtus. Kõik meie poliitilised otsused, alates haridusest kuni majanduspoliitikani, peavad lähtuma just laste ja perede huvidest. Seetõttu jätkame ka arutelu perevalimiste üle ühiskonnas, et tagada valimistel kõikide kodanike esindatus parimal ja demokraatlikumal moel.

Elujärje parandamiseks pingutame väljarände pidurdamiseks. Hoolime inimeste tervisest ning lastega peredest, suurendades seeläbi sündimust. Perepoliitika meetmed ei anna tulemust nelja aastaga. Peredes tekitavad ebakindlust ka poliitilised ümberotsustamised ning erakondade omavaheline pidev kemplemine. Seetõttu seisab IRL perepoliitikas erakondadevaheliste kokkulepete eest ning peame oluliseks ka teaduslikele analüüsidele ning eesti kultuuriruumi eripäradele tuginemist.

Rahvastiku kahanemine mõjutab arenenud lääneriike, ent eriti teravad on selle mõjud olnud kommunistlikust režiimist vabanenud maades, kus demograafilistele muutustele lisandusid üleminekuaja sotsiaalsed ja majanduslikud pinged. Seetõttu on ka Eestis sünnitamisikka jõudnud või jõudmas väikesearvuline põlvkond. Viimase rahvastikuloenduse andmetel on viimase kümne aasta jooksul lastega leibkondade osakaal Eesti ühiskonnas vähenenud 34%-lt 25%-ni. See tähendab, et eesti rahva püsimajäämise eest hoolitseb ja vastutab järjest väiksem osa meie rahvast. See kõik pole ainult rahva püsimise, vaid ka edaspidise igapäevaeluga hakkamasaamise küsimus.

Järgmised kümme aastat on Eesti rahva jaoks murrangulise tähtsusega, sest just siis teeb oma perekondlikud otsused väikesearvuline, taasiseseisvumisraskustes sündinud põlvkond. Lähema kümne aasta jooksul tuleb meil vastata küsimusele: kas tahame olla rahva ja rahvusena tugev ja jõukas või hääbuv Euroopa ääremaa? Elanikkonna vähenemisest võib saada Eesti kui riigi püsimise proovikivi. Sellest võib, kuigi ei tarvitse kujuneda oht meie tulevikule.

Teiste riikide positiivsetest näidetest teame, et asju saab muuta. Prantsusmaa suutis kümne aastaga pöörata oma põliselanike sündimuse positiivseks. Peale rahalise toetuse said pered kindlustunnet veelgi olulisemast: lapsevanemate võimalustest oma päevateenistusega majanduslikult toime tulla ja lastega peredele mõeldud terviklikust teenuste paketist. Seoses lapse sünniga kasvanud perekonna majanduslikud kulutused vähendati miinimumini. Kindlustunne mitte kaotada lapse sünni tõttu pere elatustaset peab saama Eesti vastutustundliku perepoliitika nurgakiviks.

Küsitluste järgi soovivad nii Eesti mehed kui ka naised vähemalt kaks korda rohkem lapsi, kui neil tegelikult on. Järgnevad pereprogrammi teemad ongi toodud nende tõkete kaupa, mis takistavad unistuste täitumist.

 

Diskrimineeriv suhtumine tööturul
Veel enne, kui naine lapsesaamiseni jõuab, võib ta kogeda diskrimineerivat suhtumist tööturul ja ühiskondlikku survet lapsesaamist selle problemaatilisuse tõttu edasi lükata. IRL-i eesmärk on kõrvaldada sellised põhjendamatud takistused ja hirmud, et iga naine saaks ise vabalt otsustada, millal ta soovib peret luua – ilma et tal tuleks karta diskrimineerimist tööturul. Samuti peame oluliseks sooliselt diskrimineerivate stereotüüpide vähendamist.

 

Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2014. aasta kevadel valminud Praxise analüüs näitab, et töö- ja pereelu edukam ühitamine ning isade osaluse suurendamine väikelaste hooldamisel ei ole vanemapuhkuste süsteemi oluliste kohandusteta võimalik. Tööandjate hirm on tingitud liiga jäigast vanemahüvitise süsteemist, mis võtab fertiilses eas naistelt ebaloomulikul moel võimaluse ühitada töö- ja pereelu. Senised rangus- ja kasinusmeetmed vanemahüvitise puhul on ülearused, sest pärsivad perede iseotsustusõigust ja naiste võrdsetel alustel hakkamasaamist tööturul.

Nende takistuste kõrvaldamiseks:

• viime põhikooli õppekavasse sisse suhtlemisõpetuse, mis aitab tõsta ühiskondlikku teadlikkust ;

• reserveerime vanemahüvitisest kaks kuud kasutamiseks vaid ühele vanemale;

• lubame vanemahüvitisega katta lapse hooldamiseks kuluvat aega ka siis, kui vanem osaajaga töötab;

• võimaldame kasutada vanemahüvitist kuni lapse nelja-aastaseks saamiseni;

• täpsustame töötervishoiu ja tööohutuse seaduses imetamiseks vajalikke olusid;

• lubame kombineerida soovi korral lapsehoolduspuhkust ja vanemahüvitist.

 

Tööturul kogevad diskrimineerimist väiksemate laste vanemad, peamiselt emad. Sageli ongi keeruline ühitada töö- ja pereelu, ent see ei pea nii olema. Kuna töökäsi jääb vähemaks, tuleb just ärgitada noori terveid inimesi panustama samaaegselt nii lapse kasvatamisse kui ka eneseteostusesse. Lapsevanemad on tööotsingutel kehvemas olukorras ka oma väiksema mobiilsuse tõttu. Nende takistuste ületamiseks:

• kindlustame kohalikele omavalitsustele antava riigipoolse investeeringutoega lasteaiakoha kõigile soovijaile ja näeme seadusega ette hüvitise maksmise kohustuse juhul, kui omavalitsus ei ole taganud lasteaiakohta;

• toome töötute vanemate paremaks abistamiseks kuni 8-aastase lapse vanemateni samad toetusmeetmed, mis kehtivad kuni 24-aastastele noortele (võrdsustame väiksemate laste vanemad noortega tööturutoetuste osas);

• muudame haige lapse hooldamise hüvitamise selgemini kättesaadavaks ka vanavanematele või pere teistele abilistele;

•tõstame esile ja tunnustame peresõbralikke ettevõtteid.

 

Palgalõhed
Eesti emade töötasu iga lapse pealt on väiksem kui sama tööd tegevatel lasteta inimestel. See seab paljud pered raske valiku ette – elatise teenimiseks tuleb teha üha rohkem tööd, et lapsi üleval pidada. Toimub ebanormaalne polariseerumine: lasteta pered teenivad üha rohkem ja saavad üha kõrgemat pensioni, lastega pered teenivad üha vähem ja peavad katma üha suuremaid kulutusi. Mõni ime siis, et lastele eelistatakse isiklikku majanduslikku toimetulekut.

Lastevanemate kulutused lapsele on aasta-aastalt kasvanud. Huvihariduse kättesaadavus on polariseerunud. Olümpiakomitee andmetel on näiteks laste treeningutele peredes tehtavad kulutused kasvanud üle 30 korra.

Kõige raskemas olukorras on paljulapselised pered, üksikvanemaga pered ja erivajadustega lastega pered. Laste vaesust vähendavad kõige tõhusamalt paljulapselistele peredele suunatud toetused.

• Alates kolmandast lapsest defineerime perekonna lasterikkaks ja tõstame eelisjärjekorras lasterikaste perede toetusi.

• Suurendame IRL-i algatatud lasterikaste perede kodutoetuse programmi rahastust ja anname ka eluaseme soetamisel abi vajavatele kolmelapselistele peredele võimaluse saada lasterikaste perede kodutoetust.

• Perekond peab hakkama saama ka siis, kui üks pereliige ära läheb. Lahutuse korral on lastega peredes kohustuslik lepitusmenetlus, kui toetavas vanemluses vabatahtlikult kokku ei lepita. Vähendame elatisrahade juhtumeid (selle asemel toetav, kokkuleppiv vanemlus).

• Kui lapsele elatise maksmiseks kohustatud vanem elatist õigeaegselt ei maksa, teeb seda riik, nõudes hiljem summa vanemalt sisse.

• Iga koolipäev peab sisaldama aega liikumiseks, et hoida laste tervist ja vähendada vanemate kulutusi laste treeningutele.

• Taastame vanemapensioni.

 

Erivajadusega lapsed ei saa piisavalt kiiresti abi
Mida varem erivajadusega laps toetust ja abi saab, seda tervem ja toimetulevam täiskasvanu temast kasvab ning seda kuluefektiivsemad on kõik abimeetmed. Paraku ei pööra kõik vanemad sellele tähelepanu, samuti puudub Eestis süsteemne koolieelne, piisavalt varajane läbivaatus, et tagada lapse kooliminekuks ettevalmistatud kool ja õpetaja ning vajadusel ka tugiisik vastavalt lapse erivajadustele. Pärast vanemahüvitist on hüppeliselt kasvanud arvele võetud abivajavate laste arv, küündides kokkuvõttes juba pooleni ühel kalendriaastal sündinutest (6300). Me peame suutma päästa need lapsed, aidata neid võimalikult vara.

Et laste erivajadusi varem märgata ja lapsi kiiremini aidata:

• seome peretoetuste väljamaksmise perearsti külastamisega hiljemalt 6. elukuuks;

• seome lapsetoetuse väljamaksmise 4–5-aastase lapse meditsiinilise ülevaatusega;

• anname kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatele õiguse selgelt põhjendatud juhtudel asendada lastetoetuse rahaline väljamakse teenuste ja kaupadega lapsele. Nii tagame, et lapsele mõeldu igal juhul ikka temani jõuab;

• tuleb erivajadusega laste rehabilitatsiooniteenuseid paremini korraldada: vajalik on varasem märkamine ja lastele rehabilitatsiooniplaani koostamine hiljemalt kuue kuuga. Raske puudega lapse vanema ülalpidamiskohustus teise vanema poolt lahuselu korral kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

 

Turvalisus kodus ja koolis
Vägivald ja kiusamine koolis ja kodus võivad valusalt puudutada igat perekonda. Riigi ülesanne on aidata luua keskkond, kus pereliikmeid süstemaatiliselt ei kiusataks, ning pakkuda nõrgematele tuge. Lastekaitseseadus peaks paremini ja selgemini reguleerima perevägivalla teemat. Tähtis on lastekaitsetöötajate harimine ning perevägivalla ohvrite toetamisega tegelevate MTÜ-de parem kaasamine.

• Toome lapse ja last kasvatava(d) vanema(d) perekonnaõiguses esmajärjekorras kaitstavaks pooleks.
SOTSIAALPOLIITIKA ja inimvara kaitse
Iseseisvuse taastamisest alates on Eestis jäetud muude tähtsate väljakutsete kõrval hooldamata oma inimvara. Hooleta jäetud inimestest on aga saanud pidur nii majandusele kui ka riigi jätkusuutlikkusele. Peame pöörama näo otsustavalt inimeste poole, et asuda tasa tegema kaotatud aega. Seda saab teha üksnes koos inimeste endiga ja igaüht kaasates. Peame üles ehitama väikeriigile sobiliku, uuendusliku ja ühiskonna iseregulatsioonimehhanismile panustava laiapõhjalise sotsiaalpoliitika, mis tunnustab kõikide inimeste omaalgatust, loomupärast väärikust, võrdsete võimaluste põhimõtet ning põhiõigusi.

 

Inimeste sotsiaalne kaitse
Eestis on väga palju puuetega inimesi, töövõimetuspensionäre, kehva tervisega ja vaesuses elavaid inimesi ning sotsiaalsesse tõrjutusse sattunuid. Lisaks suureneb rahvastikus eakate osakaal, samamoodi nagu kogu arenenud maailmas. Napib tööealist elanikkonda, kes peab ülal pidama üha suurenevat toimetulekuraskustes inimeste hulka. Seepärast ei saa rajada Eesti tulevikku lootusele, et esmalt tuleb rikkaks saada ja siis asuda pakkuma kalleid, Põhja-Euroopa tüüpi sotsiaalteenuseid üha suuremale hulgale abivajajatele. Vaja on teha otsustav pööre ning hakata looma eeldusi ja arendama sotsiaalpoliitiliste meetmetega tingimusi, et inimesed saaksid Eestis paremini hakkama.

Meie eesmärk on luua ühiskonnakorraldus, mille kaudu ennetataks sotsiaalprobleemide teket ja soositaks inimeste iseseisvust. Erivajadustega inimesed tuleb kaasata kogukondadesse võrdsete võimalustega ühiskonnaliikmetena. Vähendada tuleb palgavaesust, lastega perede ja üksikvanemate vaesusriski. Eakatele tuleb tagada võimalus elada väljateenitud pensionist iseseisvalt kuni oma elupäevade lõpuni.

1) Selleks arendame elukeskkonna ligipääsetavust nii füüsilises kui ka infole ligipääsu mõttes. Puuetega inimesed peavad pääsema liikuma, et osaleda kultuuri-, spordi- ja ühiskonnaelus, käia tööl ning ajada asju teenindusvõrgus ja riigiasutustes.Kõigile (sealhulgas nägemis- või kuulmispuudega inimestele) peab olema tagatud riigi-, omavalitsuste ja kultuuriasutuste info ligipääsetavus. Ühiskondlik teave peab olema lihtsamas keeles ning avalik info sobival kujul kättesaadav ka intellektipuudega inimestele.

2) Lahendame riigi ja omavalitsuste vahelise ebakõla sotsiaalteenuste pakkumisel ning asume arendama nüüdisaegseid ja tõhusaid, uue põlvkonna sotsiaal- ja tugiteenuseid, mis aitaksid inimestel ise oma elu juhtida. Üheks võimaluseks seda teha on nn isiklike eelarvete sisseseadmisega sotsiaalteenuste eest maksmiseks.

3) Kõikidel, ka erivajadustega inimestel, on õigus elada kogu elukaare jooksul oma kodus, normaalses ja inimlikus keskkonnas. Selleks asume rakendama nn iseseisva elu kontseptsiooni: suurte hooldekodude ja hooldushaiglate arendamise asemel seatakse prioriteediks isiklike abistajate süsteem ja koduhoolduse arendamine. Sotsiaalsüsteemi osana tuleb intellektipuudega täisealistele rajada väiksemaid grupikodusid ja -kortereid nende senise elukoha lähedal. Nii saab neile tagada turvalise ja juhendatud iseseisva elu, kuid ka suhete säilimise perega. Kõrvalabivajadusega puuetega täiskasvanute jaoks on vaja arendada tugiteenindusega majutusüksusi eelkõige tõmbekeskustes, kus on olemas hea ligipääs töötamis- ja õppimisvõimalustele, aga ka kultuurielule ja vaba aja sisustamise võimalustele. Sellega toetatakse puuetega noorte iseseisvat elu pärast kooli või ülikooli lõpetamist. Samuti tuleb laiendada kodude kohandamist, kui perekonda lisandub puudega inimene.

4) Muudame puuetega inimestele makstavat puudetoetuse süsteemi. Praegune mõnekümneeurone toetus tuleb muuta tõepäraseks erivajadustest tulenevate lisakulutuste kompenseerimise süsteemiks, mis võimaldaks inimestel tasuda vajalike teenuste eest.

5) Korrigeerime töövõimereformi seadustega muudetud rehabilitatsioonisüsteemi mõjusid nii, et rehabilitatsiooniteenuse õiguseta jäävatele inimestele oleksid vajadusel tagatud muud taastumist ja toimetulekut toetavad teenused, nagu taastusravi või hoolekandeteenused. Praeguse seaduse kohaselt võivad paljud puuetega inimesed jääda igasuguste rehabilitatsiooniteenusteta.

6) Vaatame põhjalikult üle praeguse raiskava, ebavõrdse ja kohati ebainimliku sotsiaalsüsteemi, kus puudega inimese hooldamist perekonnas toetatakse oluliselt vähem, kui kulub riigil hoolduse korraldamiseks asutuses. See erinevus võib olla isegi enam kui kümnekordne (näiteks puudega lapse toetus). Võtame eesmärgiks suurendada deinstitutsionaliseeritud laste- ja ka tava- ning erihoolduse osakaalu, viies läbi ka vastava rahastamise reformi.

7) Vabastame omastehooldajad mõistlike, kulusäästlike ja humaansete lahenduste pakkumise kaudu ning soodustame nende naasmist tööturule ja peatame omastehooldajate juurdevoolu.

8) Toetame algatusi, mis panustavad eakate, puuetega inimeste või teiste erivajadustega inimeste  hoolekande ja rehabilitatsiooni kogukonnatöösse, sotsiaalsesse ettevõtlusse.

9) Toetame tugeval kodanikuühiskonnal rajaneva ning sõltumatu eakate, puuetega inimeste ja patsientide eestkostetegevuse arenemist ning riigi sisulist koostööd vastavate organisatsioonidega.

 

Abivajaduse ja sotsiaalsete probleemide ennetamine

 

Sotsiaalabile kuluvaid ressursse saab säästlikumalt kasutada ning inimlikku häda ja viletsust vähendada, kui panna rõhku ennetustööle. Selle aluseks on sotsiaal-, tervishoiu- ja haridussüsteemi läbimõeldud koostöö.

1) Võtame eesmärgiks meditsiinikorralduse ja seadusandlusega aidata kaasa sünnitusabi kvaliteedi parandamisele, suunates riigi tähelepanu perekesksele vastsündinumeditsiinile (sealhulgas rinnaga toitmise soodustamisele), mis aitab muu hulgas tagada enneaegsete ja riskibeebide ning nende perede parema elukvaliteedi.

2) Loome koostöös perearstide, eriarstide ja alushariduse spetsialistidega laste erivajaduste varajase märkamise ja õigeaegse sekkumise süsteemi, mis hõlmaks kõiki väikelapsi, koolieelikuid ning algklassiõpilasi.

3) Suurendame vanemlust toetavate teenuste (perekoolitused, perenõustamine, tugiisik) kättesaadavust, et hoida ära perede lagunemist ning laste hoolitsuseta jäämist.

4) Muudame erivajadustega laste perede toetamise süsteemi (hoiuteenuse ja intervallhoiu kättesaadavus jne) nii, et see oleks terviklik, paindlik, tõhus ja jätkusuutlik ning tagaks puuetega laste vanematele võimaluse jätkata lapse hooldamise kõrval normaalset pereelu ja töötamist. Praegused projektipõhised tugiteenused tuleb muuta järjekindlateks.

5) Tagame erivajadustega lastele võimaluse käia lasteaias (vajadusel koos sellega invatranspordi) ning ühtlustame varajase sekkumise sihte alus- ja põhihariduses. Tagame haridussüsteemis erivajadusega lastele, kes seda vajavad, tugispetsialistide kättesaadavuse, sõlmides riigi ja omavalitsuste vahel toimiva kokkuleppe nende töö rahastamise põhimõtetes.

6) Korrigeerime kaasava hariduse kontseptsiooni nüüdisaegsetest rahvusvahelistest põhimõtetest lähtudes. Haridusliku erivajadusega lastele luuakse sobivad õppekohad kodukoolis, piirkonna koolide koostöös või vajadusel erikoolis, mis siiski on seotud ühtsesse süsteemi ja kus prioriteediks on kõikide laste kaasatus ühiskonnaellu.

7) Puuetega noortel peab olema võimalus osa saada huviharidusest ja noorsootööst. See täiendab kooliharidust ning tagab nende parema lõimumise ühiskonda. Riik peab vajadusel kohalikku omavalitsust nende võimaluste pakkumisel toetama.

8) Seame prioriteedi puuetega noorte sujuvale siirdumisele üldharidussüsteemist kutseõppesse ja haridustee lõppemise järel tööturule. Selleks asume arendama paindlikke rakendusvõimalusi, kaasates kombineeritud sotsiaaltööd ja mitmesuguseid sotsiaalse ettevõtluse vorme.

9) Töötavate inimeste tööturult väljalangemise takistamiseks tõhustame õigeaegse ravi-, taastusravi ja tugiteenuste saamise võimalusi ning töötame välja töötervishoiusüsteemi, mille lahutamatu osa on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadus.

 

Erivajadustega inimeste tööhõive
Töövõimereformi kava ja seadusi tuleb korrigeerida ja täiendada, et järgnevatel aastatel saaks ka tegelikkuses (mitte vaid paberil) saavutada reformi käivitamisel seatud eesmärke. Keskendume puuetega inimeste võimalustele elada väärikalt ja ühiskonda kaasatult. Selle üheks osaks on luua neile töötamise võimaldamiseks vajalik keskkond, eeldused ja tingimused.

1) Korrigeerime töövõimereformi rahastuspõhimõtteid, koostame pädeva kulutulususe analüüsi ja pikaajalise plaani reformiga alustatu rahastamise ülevõtmise kohta pärast Euroopa Liidu rahastuse lõppemist aastast 2021.

2) Kulutulususe analüüsist lähtudes seame reformi enam kui 100 000 inimese suuruse sihtgrupi raames prioriteedid ning töötame välja asjakohased meetmed nende inimeste tööhõive toetamiseks. Toetame omastehooldajate tööle naasmist ja juba töötavate puuetega inimeste tööl püsimist, puuetega noorte sujuvat siirdumist koolist tööle. Et luua töökohti vähenenud konkurentsivõimega erivajadustega inimestele (vaimse tervise häired, intellektipuue), toetame sotsiaaltöö põhimõtetega kombineeritud sotsiaalse ettevõtluse teket, millest saaks hüppelaud erivajadustega inimeste rehabilitatsiooniks ja iseseisvumiseks.

3) Reformi rakendumisel panustame positiivsele, see tähendab inimeste omaalgatusele ega raiska ressursse bürokraatiale ja ülepaisutatud kontrollimehhanismi haldamisele.

4) Rakendame tõhusaid seadusandlikke ja maksupoliitilisi hoobasid, mis tagavad tööandjatele kohustuse ning ka võimalused ja motivatsiooni erivajadustega ja vähenenud töövõimega töötajate rakendamiseks ning nende jaoks vajalike kohanduste tegemiseks.

5) Analüüsime töövõimekaoga inimeste hoogsa lisandumise põhjuseid ja võtame kasutusele asjakohaseid meetmeid, et töövõimetuse teket pidurdada.

 

Vanemliku hooleta lapsed
Ükski lastekodu ei ole piisavalt hea kasvukeskkond väikestele inimestele. Seepärast toetame igal võimalikul moel vanemlust, pakkudes probleemidesse sattunud vanematele ja peredele teenuseid (perekoolitused, perenõustamine, tugiisik), mis hoiaksid ära perede lagunemist ning laste hoolitsuseta jäämist. Tõhustame alaealiste emade kriisinõustamise ja toetamise süsteemi koos võimalusega luua kontakt tugiperega või vajadusel hooldusperega.

Suurendame kõigi võimalustega perepõhise asendushoolduse osatähtsust. See tähendab, et iga ajutiselt või püsivalt asendus(kodu)hooldust vajava lapse jaoks peaks esimene valik olema lapsendamine või hooldusperes kasvamise võimalus. Samas tuleb arendada ka asenduskodus hooldamise teenust seni, kuni lastekodud on siiski vajalikud.1) Parandame asenduskodude kasvatajate töötingimusi. Taastame perevanema tööaja, et ta saaks seaduslikult teha 24-tunniseid vahetusi.

2) Et asendushooldusel olevatel lastel oleks võimalik sujuvamalt ellu astuda, kahekordistame elluastumistoetust. Koos sellega muudame aga süsteemi nii, et toetusest oleks ka rohkem kasu.

3) Muudame asendushoolduse paindlikumaks. Viime hooldusperede ja neile pakutavate tugiteenuste rahastamise võrreldavatele alustele asenduskodu teenusega (praegu on hooldusperedele makstav tasu mitu korda väiksem lastekodu pearahast). Pöörame hooldusperede nõustamisele ja toetamisele senisest palju rohkem tähelepanu.

4) Koostöös kodanikuühendustega arendame välja lapsendatud, hooldusperedes ja asenduskoduses kasvavaid lapsi toetava tugiteenuste süsteemi.

Eakad ja pension
Vanema sugupõlve kogemused on rikkalik pärand, mida tuleb osata vääriliselt hinnata nii perekonnas kui ka ühiskonnas tervikuna. Eakate inimeste elutarkust peaksime paremini kasutama ja nende kogemustest õppust võtma. Me võiksime võtta eeskuju ka põhjamaade kogemusest ning seadustada kohalike omavalitsuste juures eakate nõukojad.

1) Muudame pensioni aastaindeksi arvestust ja arvestame praeguse keskmise palga pealt saadava koefitsiendi ümber nii, et see on miinimumpalka saanud inimestel 1 ning sealt edasi kasvab vastavalt palga suurusele.

2) Muudame kuni 500 euro suuruse pensioni tulumaksuvabaks ja tagame pensionide kasvu samas tempos majanduskasvu ja palkade kasvuga ning leiame seadusega lahendid, mis tagaksid pensionifondide suurema vastutuse.

3) Rakendame madalapalgaliste maksuvabastust ka töötavatele pensionäridele.

4) Taastame emapensioni. See on laste arvuga seotud pensionilisa ja võrdsustab erinevate põlvkondade emade lisapensioni. Praegune pensionilisa väärtustab ainult enne 1991. aastat sündinud lapsi, mis on IRL-i hinnangul ebaõiglane.

5) Panustame väärikasse vanadusse. Alustame vanadekodude asemel eakatele mõeldud toetatud elamisüksuste (tugi- ja hooldusteenustega eakate majad jms) arendamist, kuhu pensionärid võiksid liigse bürokraatiata soetada osakuid või rendipindu, kui nende tervis ei võimalda enam elada päris iseseisvalt. Selline lahendus on ennast õigustanud paljudes riikides, sest pakub samaaegselt privaatsust ja seltskonda ning seal on teenuste osutamine kvaliteetsem ja individuaalsest koduhooldusest odavam.

6) Arvestame toimetulekutoetuste süsteemi korrastamisel üksi elavate pensionäride vajadustega.

7) Toetame algatusi, mis panustavad aktiivse vananemise toetamisse kogukonnatööga sotsiaalse ettevõtluse, eneseabi ja heategevuse arendamise kaudu.

8) Aitame kaasa elukestva õppe võimaluste laialdasemale kasutamisele, et eakad saaksid soovi korral ümber kvalifitseeruda ning tööelus osaleda.
TERVIS
IRL peab lähiaastate sotsiaalse kaitse teemade hulgas üheks olulisimaks tervishoiu valdkonna tugevdamist. IRL-i veendumusel tuleb järgmisel valitsuskoalitsioonil teha selgeid otsuseid Eesti elanike tervise parandamiseks, sest haigused maksavad tervishoiusüsteemi kaudu kinni kõik maksumaksjad.

 

Lisaks sellele, et tervena elatud aastad tähendavad meie elukvaliteedi tõusu, tähendab eluea tõus ka seda, et rahvastik vananeb ja me peame olema ühiskonnana oma elukvaliteedi säilitamiseks valmis ja võimelised osalema senisest kauem aktiivses tööelus. Seetõttu tuleb ressursid eelisjärjekorras suunata tervise hoidmisele – tervetele inimestele ja tervise säilitamiseks krooniliste haigustega inimestele. Ka puude ja töövõimetuse teke on sageli seotud just tervishoiuteenuste kvaliteediga.

 

Samuti on meie tervishoiusüsteem jõudnud avatud konkurentsi tingimustesse. Paremate tingimuste otsingul liiguvad üle riigipiiride nii arstid kui patsiendid ja selle olukorraga tuleb kohaneda ja sellest tulenevad võimalused ära kasutada.

 

Patsiendi reaalse valikuvabaduse tagamiseks ja raviteenuste kulude kontrolli all hoidmiseks peame vajalikuks piirata tervishoiusüsteemis monopolide teket ja soodustame konkurentsi teenusepakkujate vahel.

 

Haiguste ennetamisel muutub järjest olulisemaks ka tervisekäitumine ja inimese isiklik panustamine oma tervise hoidmisse. Selleks peame tähtsaks terviklikke ennetavaid samme, mis aitaksid vähendada tervisekahjusid ja suurendaksid inimeste teadlikkust oma tervise eest hoolitsemisel. Seetõttu soovime suurendada inimeste isiklikku motivatsiooni panustada terviseennetusse, tervishoidu ja raviks efektiivsemate lahenduste leidmisse. Soovime kasvatada inimeste osalust ja otsustusvabadust oma tervist puudutavate otsuste langetamisel ja kujundada tervishoiusüsteemi sellest lähtuvalt.

 

EFEKTIIVNE JA KVALITEEDILE ORIENTEERITUD TERVISHOIUSÜSTEEM

 

Tervishoidu arendades peab meditsiinisüsteemis fookuse seadma kokkuhoiu asemel  tõhususele, mis võimaldab kokku hoida pikas perspektiivis. Pidev surve suurendada meedikute palka ja teenuste hinda jätab muidu vähe võimalusi parandada arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti. Samuti tuleb hakata mõistma, et arstiabi- ja sotsiaalsüsteemi kulutused on seotud: ühelt kokkuhoidmise tagajärjel võib suureneda teine.

 

Seetõttu tuleb astuda järgmised sammud:

 

Haigekassa süsteem tuleb reorganiseerida selliselt, et meditsiiniteenuste eest tasumine muutub kulupõhiseks ning raha ja arved hakkavad patsientidega kaasas käima. Praegune haiglatele juba ette eraldatavatel raviraha limiitidel põhinev süsteem on aegunud.
Meditsiiniteenuste turg tuleb avada lisaks nn haiglavõrgu haiglatele teistele teenusepakkujatele, kes tagavad kvaliteetse meditsiiniteenuse.
Tervishoiusüsteemi konkurentsi ja täiendavate vahendite toomiseks otsime võimalusi rakendada isiklike tervisekontode süsteemi. Isiklikule tervisekontole saaks tulevikus suunata osa tasutud ravikindlustusmaksust tingimusel, et kokkulepitud ulatuses panustab sinna ka inimene ise või tööandja. Süsteemi paremaks käivitumiseks võib kaaluda maksusoodustusi kontole panustavatele ettevõtetele. Kontole laekunud raha oleks võimalik kokkulepitud ulatuses kasutada nii terviseennetuseks kui ka raviteenuste eest tasumiseks.
Muudame ülevaate tervishoiuteenustest ja hindadest läbipaistvaks ning anname igale inimesele võimaluse näha temale osutatud teenuseid ja nende eest tasutud haigekassa kulusid e-tervise süsteemis.
Viime lõpuni haiglavõrgu korrastamise, mis on pooleli jäänud. Samal ajal tagame esmatasandi arstiabi (perearstiabi) arendamise, kõrge kvaliteedi ja hea kättesaadavuse inimeste elukohtade lähedal. Nii pere- kui ka eriarstiabi peab lähtuma inimeste vajadustest, mitte olemasolevate struktuuride huvidest.
Täiustame arstiabi kvaliteedisüsteemi, mis tagab ravivigade ja raviasutuste töökorralduses esinevate probleemide põhjaliku analüüsi, et neid oleks võimalik lahendada ja edaspidi vigu vältida. Süsteemist võidavad eelkõige meedikud ise, aga ka patsiendid, kelle usaldus meditsiini vastu kasvaks ja kaitstus suureneks.
Toetame patsientide esindusühingu tegevust pikaajalise baaslepinguga ministeeriumi partnerorganisatsioonina, et tagada patsientidele väljastpoolt tervishoiusüsteemi võimalus saada nii abi kui ka nõu. Toetame erinevate patsiendiühingute koondumist suuremateks organisatsioonideks, et oma kogemusele toetudes ning rahvusvahelist kogemust abiks võttes leida lahendused konkreetsete haigustega patsientide toetuseks.
Seame meditsiinisüsteemis senisest kõrgemale kohale taastus- ja järelravi kui meditsiini- ja sotsiaalsüsteemi summaarseid kulutusi vähendavad terviseteenused.

 

Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagab motiveeritud spetsialist

1) Vähendame tervishoiutöötajate riske tööalaseks läbipõlemiseks, tagades mõistlikud tööajad ja tulemuspõhise tasu.

2) Tervishoiutöötajate Eestisse jäämise tagamiseks rakendame õppijatele vabatahtlikud erialastipendiumid, mille kasutamisel on lõpetaja seotud määratud ajaks Eesti riigiga.

3) Tõstame õdede õppes vastuvõtu mahtu.

4) Leiame haiglatele praktikantidega tegelemiseks lisarahastuse.

 

Kvaliteetne abi esmatasandi tervisekeskustes

 

Toetame esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse edasist parandamist ja suuremat orienteerimist tulemuspõhisele rahastamisele. Selleks loome eeldused esmatasandi teenuste osutajate (eelkõige perearstide ja apteekrite) paremaks koostööks.

 

1) Toetame apteegiteenuse muutmist tervishoiusüsteemi osaks ning integreerimist esmatasandi tervishoiusüsteemi.

2) Jätkame esmatasandi teenuste osutajate toetamist nende koondumiseks ja ressursside ning tehniliste abivahendite tõhusamaks kasutamiseks. Seejuures vaatame läbi nimistute pidamise otstarbekuse ja laiendame teenuspõhist rahastamist.

3) Patsientide vastuvõtutingimuste parandamiseks toetame esmatasandi tervisekeskusi (ETK), mis vastavad tänapäevastele ruumi- ja andmevahetusnõuetele ning kus töötavad võimalusel peale perearsti ja pereõe ka füsioterapeudid, ämmaemandad, koduõed, patronaažõed, elustiili nõustajad ja kliinilised psühholoogid.

 

Hammaste tervis

 

Otsused lähtuda hambaravi osas täiskasvanud patsientide puhul eelkõige omavastutuse põhimõttest, on olnud sisuliselt õiged, sest hammaste tervis sõltub eelkõige tervisekäitumisest. Samal ajal on see pannud suure hulga inimesi olukorda, kus nende elukvaliteeti ja töövõimalusi takistavad lagunenud hambad, sest inimestel pole olnud majanduslikke võimalusi hammaste eest hoolitsemiseks. Selle probleemi lahendamiseks loome ajutise hambaravi kriisiprogrammi inimestele, kellel ei ole viimase 20 aasta jooksul olnud piisavalt sissetulekuid oma hammaste eest hoolitsemiseks. Programmi eesmärk on tagada hammaste korrastamine, lähtudes kokkulepitud standarditest ja riigi rahalistest võimalustest.

 

Tervislike eluviiside edendamine

 

1) Toetame liikumisharrastust.Jätkame investeerimist harrastusspordi taristu arendamiseks.

2) Kooliharidus peab kaasa aitama tervete eluviiside ja liikumisharrastuse levikule. Iga koolipäev peab sisaldama liikumist, et vähendada vanemate koormust treeningute eest tasumisel ja hoida laste tervist

3) Peame vajalikuks pakkuda tuge ülekaalulistele lastele ja täiskasvanutele, kasutades uudseid tehnilisi lahendusi tervisekäitumise jälgimiseks.

4) Peame vajalikuks pöörata täiendavat tähelepanu laste ja noorte vaimsele tervisele. Suunates raha riskikäitumise ennetamisesse, saame vähendada maksumaksja koormust töövõimetuse arvelt. Koolides tuleb rakendada juhtumipõhist lähenemist, integreerides lapsevanema, kooliõe, perearsti, kooli psühholoogi ja kooli erivajadustega laste spetsialisti.

5) E-tervise konto peab aitama oma tervise seisundit jälgida ja võimaldama saada vajalikku nõu. Loome e-tervise süsteemis sobivad infotehnoloogilised võimalused oma terviseandmete haldamiseks ja operatiivseks tervisenõustamiseks.

6) Kaalume Tervisespordikoolide taastamist pilootprojektina

 

Alkoholikahjude vähendamine ja alkoholismi ravi

 

2013. aastal tarbiti Eestis iga rohkem kui 15-aastase isiku kohta 11,8 liitrit absoluutset alkoholi. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põhjustab üle 6 liitri absoluutalkoholi tarbimine aastas   tõsist kahju rahva tervisele. Euroopa Komisjon tellimusel valminud raporti järgi on alkoholiga seotud kahjud umbes 10 korda suuremad kui laekunud alkoholiaktsiis.

Seame eesmärgiks vähendada alkoholitarbimist ja sellest tulenevaid tervisekahjusid, kusjuures erilise tähelepanu all on alaealiste alkoholitarvitamise tõkestamine. Tuleb välja arendada ravi- ning rehabilitatsiooniteenused. Selleks:

1) Piirame alkoholi kättesaadavust

piirame alkoholi müüki jaekaubanduses – alkoholi võib eksponeerida vaid eraldi müügialal;

kaalume jaemüügikohtade vähendamise võimalusi;

tõhustame järelevalvet alaealistele alkoholimüügi osas – seadustame lapsevanemate nõusolekul nn testostud. Samuti muudame rangemaks karistusi alaealistele alkoholi kättesaadavaks tegemise eest;

algatame arutelu alkoholi ostmise ja tarbimise eapiiri tõstmise kohta;

toetame algatusi alkoholivabade päevade ja perioodide populariseerimisel;

toetame põhimõtet, et avaliku sektori asutuste korraldatud ametlikud üritused võiksid üldiselt toimuda ilma tasuta pakutava alkoholita.

2) Piirame alkohoolsete jookide müügiedendust

lubame alkoholireklaamides esitada üksnes neutraalset teavet toote põhiliste omaduste kohta ja keelustame alkoholi turustamiseks nn elustiilireklaamid;

piirame alkoholi reklaamimise võimalusi, sealhulgas keelustame alkoholi ja alkoholitootjate välireklaami.

3) Muudame alkoholi hinna- ja maksupoliitikat

Teadusuuringud on näidanud, et hind mõjutab alkoholi tarbimist rohkem kui ükski teine meede, seda eelkõige noorte seas.

Tõstame igal aastal alkoholiaktsiisi määras, mis tagab, et alkoholi hind kasvab kiiremini kui Eesti keskmine palk. Alkoholiaktsiisi olulise tõusu või teiste alkoholi hinda tõstvate meetmete rakendamisel suuname samal ajal lisavahendeid salaturu vastu võitlemisse.

Töötame välja maksumeetmed noortele suunatud lahjade magusate jookide kõrgemalt maksustamiseks.

4) Arendame välja ravi- ja rehabilitatsiooniteenused sõltlastele

Kättesaadavuse ja reklaami piiramise kõrval asume välja arendama ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid sõltlastele.

Alkoholismi ravi peab olema sõltlastele ja nende peredele rahaliselt jõukohane ja vajalikud teenused tuleb lülitada Haigekassa teenuste nimekirja.

Sõltlastele tuleb luua kättesaadavad võimalused raviks, vajadusel ka sundraviks, sh ise määratavaks sundraviks. Tuleb luua erirežiimil järelravi üksused, nagu on paljudes Euroopa riikides, ning jälgimis- ja tugisüsteem edaspidiseks, kui alkohoolik ravilt väljub.

Samuti on vajalikud hooldekodud juba dementsuse staadiumis inimestele, mis säästaks arvukalt perekondasid.

 

Suitsetamiskahjude vähendamine

 

Suitsemise ja sellega seonduvate haiguste vähendamiseks on Eestis ette võetud mitmed samme. Avalikes ruumides ei ole lubatud suitsetada ja tubakareklaam on keelatud. Kuid tubakasõltuvuse vähendamiseks on vaja teha täiendavaid pingutusi. Teadusuuringud näitavad, et hind mõjutab suitsetamise sagedust kõige tugevamalt.

Seame eesmärgiks vähendada veelgi elanikkonna tubakasõltuvust, eelkõige noorte seas. Selleks:

* tõstame igal aastal tubakaaktsiisi määras, mis tagab tubakatoodete hinna kiirema kasvu, kui kasvab Eesti keskmine palk;

* piirame tubakatoodete müüki jaekaubanduses – neid võib eksponeerida vaid eraldi müügialal;

* reguleerime rangemalt e-sigareti suitsetamist ja piirame nende kasutamist avalikus ruumis.

 

IT peab toetama nii patsienti kui ka tervishoiusüsteemi

 

Ravi ja terviseennetuse kvaliteedi parandamiseks tuleb luua patsiendikeskne andmete logistika lähtudes põhimõttest, et terviseandmed on patsiendi omad, tervishoiutöötajad on volitatud andmete kasutajad.

 

Esmatasandi tervishoiutöötajatel peab olema võimalik koos patsiendiga analüüsida patsiendi sisestatud andmeid (veresuhkur, vererõhk, liikumispäevik, toitumispäevik, meeleoluskaala jne). Tsentraalselt tuleb luua standardid andmete osas, et patsient saaks oma andmeid sisestada ja tekiks patsienditugi, mis aitaks teha valikuid tervishoiuteenuste osas või saada automaatvastuseid ilma tervishoiuressursse kasutamata.

Tervise- ja toimetulekuvajaduste hindamise tulemusena peab olema võimalik määratleda vajalikud sotsiaalhoolekande teenused, mis aitavad naasta tööle või parandada igapäevast toimetulekut. Teenuste vajaduse ja olenevalt teenuste osakaalust peab kas tervishoiutöötaja – perearst oma meeskonnaga – või sotsiaaltöötaja oma meeskonnaga jääma juhtumikorraldajaks.

 

Selleks:

1) alustame tervishoiuasutuste infotehnoloogiliste lahenduste ühtlustamisega ressursside kokkuhoiu eesmärgil ja suurendame e-Tervise rolli inimeste tervisealasel teavitamisel;

2) loome uusi telemeditsiinilisi instrumente, et hinnata tervisevajadusi. Patsiendiportaali tuleb koondada kontrollitud info, mis praegu asub tervise arengu instituudi, terviseameti, sotsiaalministeeriumi, reumaliidu jt kodulehtedel. Patsiendiportaali arenduses tuleb edendada mobiilsete lahenduste kasutamist oma terviseseisundi jälgimiseks.

 

3) Inimeste tervist puudutavate otsuste kvaliteedi tõstmiseks arendame edasi sotsiaaltoetuste ja –teenuste  infosüsteemi STAR selliselt, et seda saaks kasutada nii tervishoiu- kui ka sotsiaaltöötajad.
KULTUUR
Kultuuris peitub rahvuse järjepidevus, mille võti on kultuurisüsteemi avatus muutustele. Eesti kultuur on osa maailmakultuurist. Seetõttu peame oluliseks rahvusvahelistumist ja rahvusvahelist koostööd.

IRL väärtustab omamaist kultuuri ja tunnustab kunstiinimeste loomingulist tööd ning teab, et kultuuriprotsessis osalevad kõik ühiskonna liikmeid, kas loojate või loomingust osasaajatena. Mitmekesine kultuurielu mõjutab olulisel määral Eesti elanike heaolu, siinse elukeskkonna kvaliteeti ja riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet. Me usume, et rikas kultuur ja riigi majandusedu toetavad teineteist ning on isegi teineteise eeldusteks.

Isamaa ja Res Publica Liidu soov on luua paremad tingimused rahvusliku kultuuri edenemiseks ja õitsenguks, loomemajanduse edenemiseks ning võimalused kodanike loovuse vabaks arenguks, sest põhiseaduse kohaselt peab Eesti riik tagama Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Peame oluliseks, et Eesti loovisikud leiaksid maksimaalset rakendust Eestis.

IRL leiab, et mitmel alal on vaja analüüsida ja ajakohasemaks muuta nii institutsioonide töökorraldust kui ka rahastamist. Kultuurikoda, loomeliidud, arenduskeskused, erialakojad, haridusasutused, kodanikuühiskond jne on institutsioonid, kelle arvamus on IRL-i jaoks oluline.

Lähiaastate kultuuripoliitika peab lähtuma nende valdkondade vajadustest, mille tegevust see korraldab ning arvestama kultuuripoliitika põhialustes kuni aastani 2020 kavandatut. Koostöö valdkonna esindajate, ekspertide ja kultuuriministeeriumi vahel peab olema arengu- ja tegevuskavade koostamise põhimõtteliseks aluseks. Kultuuriministeeriumi ülesanne on olla altpoolt tulevate valdkonnapõhiste algatuste administratiivne tugistruktuur.

 

Loovisikute sissetulekud ja sotsiaalsed garantiid

 

IRL usub, et kultuuritöötajate töötasu peab olema Eesti tööturul konkurentsivõimeline, mis kindlustab spetsialistide järelkasvu. Selleks:

• võtame eesmärgiks, et õpitud erialal töötavad kõrgharidusega kultuuritöötajad peavad saama vähemalt Eesti keskmist palka;

• tagame vabakutselistele loovisikutele tervisekindlustuse ja rahvapensioni sõltumata sissetulekute regulaarsusest tingimusel, et loovisik maksab aasta või mitmeaastase perioodi jooksul tööjõumaksud vähemalt üldise alammäära ulatuses;

• rakendame põhimõtte, et riik tasub kõigilt riiklikelt stipendiumidelt (sh kultuurkapitali stipendiumidelt) ka sotsiaalsete garantiide (ravikindlustus, rahvapension) saamiseks vajalikus ulatuses tööjõumaksud ja suurendame vastavas ulatuses kultuurkapitali vahendeid.

 

Süsteemne Eesti kultuuri tutvustamine välismaal

 

Eesti kultuuri tutvustamine on kompleksne ja valdkondlikke piire ületav tegevus, mis haakub nii diplomaatia, elulaadi, hariduse, maaturunduse, turismi, uute initsiatiivide, digiteerimise ja rahvusvahelise koostööga. Peale kunstiteoste ekspordi tuleb oluliselt rohkem tähelepanu pöörata ka loovisikute mobiilsusele – Eesti lavastajad, tantsutrupid, kunstnikud ja kirjanikud peavad saama võimalusi elada ja töötada välismaal.Selleks:

• suuname rohkem raha sinna, kus meie kultuur on esindatud rahvusvahelises erialases kontekstis ja toetama Eesti kollektiivide esinemist rahvusvahelistel professionaalsetel foorumitel, nagu filmifestivalid, teatri- ja koorifestivalid, rahvusvahelised näitused;

• arendame välja residentuuriprogrammid Eestis ja toetame eesti loovisikute resideerimist välismaal.

 

Loomemajandus

 

Näeme loomemajandust kultuurimaastiku loomuliku osana, mis aitab loovisikutel oma visioone realiseerida. Selleks:

• hoiame loomemajandust riiklikult prioriteetsete majandusvaldkondade hulgas;

• loojaid toetava produktsiooni-, turundus- ja ekspordialase kompetentsi tõstmiseks toetame valdkondlikke kompetentsi- ja arenduskeskusi;

• rahvusvahelise turundus- ja produktsioonikompetentsi kaasamiseks ja kultuuri rahvusvahelistumise tugevdamiseks arendame koos erialaliitude ja arenduskeskustega riigi (ja EL-i vahendite) toel loometööks vajalikku tehnilist infrastruktuuri;

• toetame loomemajanduse ettevõtete rahvusvahelistumist ning tudengite praktiseerimist välismaal.

 

Stabiilsem ja eri allikaid kaasav rahastamine

 

Kultuuri rahastamine peab olema läbipaistev, lähtudes ennekõike tegevuse sisust, mitte omandivormist. Näeme kultuurivaldkonna ühe arengueeldusena ühelt poolt mitmekesist ja teiselt poolt stabiilset rahastamist. Selleks:

• toetame eraraha kaasamist kultuurivaldkonda, tunnustades kultuurisõbralikke ettevõtjaid ja eraisikuid ning soodustades riigi ja eraettevõtjate koostöös elluviidavaid algatusi. Kehtestame maksuvabastuse kultuurisponsoritele ja eraettevõtete makstavatele loomestipendiumidele;.

• piirame projektipõhise rahastamise puhul loovisikuid koormavat tarbetut bürokraatiat;

• arendame rahastamismudeleid, mis annavad võimaluse kavandada tegevust ette pikemalt kui aasta. Loome kultuuripoliitiliselt ja regionaalselt olulistele kultuuriorganisatsioonidele pikaajalise rahastamise süsteemi, mis annab kulutuuriasutustele suurema kindlustunde.

 

Arhitektuur

Linnaruum ja avalikud hooned on oluline osa meie elukeskkonnast. Arhitektuur on aga väga püsiv ning ebaõnnestunud lahendused jäävad kestma. Läbimõeldud ja sobituv arhitektuur tõstab aga seevastu mitmete põlvede elukvaliteeti. Seetõttu peavad otsused olema põhjalikud ja mitmekordselt läbi kaalutud. Selle saavutamiseks:

• täpsustame arhitektuurikonkursside nõudeid, et saavutada mitte üksnes soodsa hinnaga, vaid ka kvaliteetne tulemus. Kaasame oluliste avaliku sektori hoonete projektide konkursikomisjonidesse eksperdid ning kohalikud huvigrupid;

• kaalume riigis arhitektuuripoliitika koordineerimiseks riigiarhitekti ametikoha loomist.

 

Disain

Näeme disainivaldkonda rahvusliku tööstuse lisaväärtuse  loomise olulise allika ja kaasaegse elukeskkonna arendajana.

 

• Ettevõtlusprogrammid tootearenduse ja ekspordi toetamiseks peavad kaasa aitama Eesti disaini arendamisele ja levitamisele.

• Disainihariduse kvaliteedi tõstmiseks tagame õppe rahvusvahelisuse, praktikavõimalused ettevõtetes ning ühisõppekavad ja -projektid disaini- ja tehnoloogiaharidust andvate ülikoolide vahel. Kaasame ettevõtjate esindajad õppekavade koostamisse  .

 

Etenduskunstid

• Toetame algupärase dramaturgia tellimist ja lavale toomist.

• Peame oluliseks riiklike etendusasutuste kõrval ka eraalgatuslike etendusasutuste toimimist ja jälgime, et rahastamismudelid arvestaksid ka uute tulijatega.

• Laiendame teatrikeskuse Vaba Lava tegevusmudelit, kus eraettevõtja ehitab vajalikud ruumid, riik subsideerib vajadusel renti ja sisuga täidavad selle loovisikud ja vabakond.

 

Film ja audiovisuaalsed kunstid

Digitaliseerunud maailmas on audiovisuaalsel tehnoloogial tuginevad kultuurivaldkonnad kultuurilise järjepidevuse tagamisel võtmetähendusega.

• Kaalume filmivaldkonda toodud välisinvesteeringute osalise tagastamise süsteemi loomist, võttes aluseks Eestis tehtud töödelt tasutud maksud (i.k. cash rebate).

• Jätkame audiovisuaalse pärandi ja filmipärandi digiteerimist, luues vajaliku kompetentsikeskuse koos seadmetega, ja anname tulemused võimalusel vabakasutusse. Vastavat kompetentsi on edaspidi võimalik eksportida ja kasutada muudes valdkondades, mis kasutavad uut meediat. Tagame tulemuste kättesaadavuse ja võimalused kasutada seda edaspidi õppetöös ja uute teoste tootmiseks.

• Digiteeritud pärandi kasutamise tagamiseks kaalume enne 1991. aastat valminud filmipärandi vabakasutusse andmist koos autorihüvitusfondi loomisega.

• Peame oluliseks BFM-i koostööd valdkondlike ülikoolidega ja toetame audiovisuaalsete vahendite arendamist ja rakendamist uutel otstarvetel haridusest meditsiinini.

• Võtame eesmärgiks vähemalt ühe kvaliteet-draamasarja tootmise aastas.

 

Helikunst

Muusika on valdkond, mis on rahvusvaheliselt kõige nähtavam ning toob seeläbi Eesti riigile kõige enam au ja kuulsust. Mitte üheski teises valdkonnas pole selliseid ülemaailmselt tunnustatud tippe ja eeskujusid nagu Arvo Pärt või perekond Järvid.

Eesti muusikakultuuri edasise läbilöögivõime tagamiseks:

• kindlustame muusikakoolide kaudu õpilaste tehniliste oskuste väljaarendamiseks klassikalise baashariduse ja suurendame vahendeid pillifondi uuendamiseks;

• toetame muusikakoolides pärimusmuusika kui rahvuse muusikalise emakeele õpet;

• toetame muusikakoolides loovust ja vaba musitseerimist arendavat jazz- ja rütmimuusika õpet;

• toetame pillipanga loomist, mis soetab, haldab ja rendib välja kvaliteetseid muusikainstrumente;

• suurendame muusikaõpetajate riiklikku koolitustellimust Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias;

• toetame kodumaise muusika eksporti ja hoolitseme, et meie tippmuusikud ja heliloojad oleksid maailmas nähtavad;

• panustame rahvusvahelise mainega ja Eestit kui turismi sihtkohta propageerivate festivalide arengusse;

• toetame teatri- ja muusikaakadeemia saali rajamist.

 

Kunst
• Toetame galeriide kui peamiste Eesti kunstiturgu ja eksporti toetavate institutsioonide tehnilist võimekust ja rahvusvahelistumist.

• Renoveerime koostöös kunstnike liidu ja Tallinna Kunstihoone fondiga kunstihoone kaasaegseks ja esinduslikuks kunstikeskuseks.

• Suurendame kultuuriministeeriumi toetusi kunstielu põhitegevuste finantseerimiseks, jättes kultuurkapitalile projektipõhise ja loometöö rahastamise.

 

Kultuurimeedia

Riiklikult toetatud kultuuriajakirjandus loob võimalused eesti kultuuri mitmekülgseks arenguks ja erinevates valdkondades toimuvate protsesside põhjalikuks tutvustamiseks ning soodustab kultuurikriitika kaudu valdkondade enesepeegeldust ja avalikku diskussiooni ühiskonnas. Kultuurivaldkonda kaasates soovime uuesti sõnastada kultuurimeedia eesmärgid, SA Kultuurilehe ja riigi poolt väiksemate või üldse mitte toetust saavate väljaannete rolli meediamaastikul. Selleks:

• toetame lisaks SA Kultuurileht väljaannetele ka eraalgatuslikku kultuurimeediat;

• loome kriitikustipendiumi.

 

Kultuuriväärtuste kaitseEesti on maailmas üks rikkamaid riike kultuuripärandi ja muuseumide osas ühe inimese kohta.

• Eesti kultuuripärandi paremaks kaitsmiseks ja laiemaks teadvustamiseks toetame muuseumide ja muinsuskaitsevaldkonna tihedamat koostööd ja ekspertkeskuste tekkimist üle Eesti. Toetame kultuuripärandi kaitse moderniseerimist ja edendamist senisest suuremas koostöös omanikega.

• Väikerahva püsimisele ja identiteedile on kultuuripärand määrava tähtsusega. Pärandi riiklik kaitse peaks peegeldama Eesti kultuurilist eneseteadvust ja enesekonstruktsiooni. Kultuurimälestiste nimekirja tuleb täiendada Eestile omase kultuuripärandi esiletõstmise osas, nagu looduslikud pühapaigad, rehielamud jm.• Analüüsime mälestiste registrit, ajakohastame 20. sajandi pärandi kaitse, vaatame üle kultuurimälestiseks tunnistamise kriteeriumid, samuti võimalused objekte kaitse alt välja arvata.

• Kasvatame mälestiste avariirestaureerimise eelarve vähemalt kahekordseks (võrreldes 2015. aastaga) ja töötame välja restaureerimistoetuste süsteemi.

• Teeme vajalikud ettevalmistused Faro konventsiooniga (muinsuskaitse raamkonventsioon) ühinemiseks.

 

 

Raamatukogud ja kirjandus

• Toetame raamatukogude kujunemist paindlikeks ja mitmefunktsioonilisteks keskusteks, mis elavdavad kohalikku elu.

• Toetame raamatukogude valiku mitmekesistamist elukestvat õpet toetava uuema eesti- ja võõrkeelse erialakirjandusega nii trükistena kui ka e-raamatutena.

• Toetame koolide ja raamatukogude tegevust kodumaise kirjanduse tutvustamisel.

 

Rahvakultuur

• Toetame vaimse kultuuripärandi kogumist, säilitamist ja kättesaadavaks tegemist riigi kesksete mäluasutuste kaudu.

• Toetame valdkondlikke tugistruktuure ja olulisemate rahvakultuurisündmuste korraldajaid.

• Toetame laulu- ja tantsupidude traditsiooni jätkumist ning arengut.

• Näeme rahvakultuuril ja pärimusel tuginevat loomet ühe olulise ekspordipotentsiaaliga valdkonnana.

 

Rahvusringhääling

Rahvusringhäälingu poliitilise sõltumatuse, Eesti meediamaastiku sisulise kvaliteedi ning ERR-i eelarvelise planeerimise parandamiseks tuleb rahvusringhäälingu rahastamine viia pikaajalisele alusele. Selleks:

• juurutame ERR-i rahastamise pikaajalise kava, mis on iga-aastase eelarve raamistuseks;

• toetame venekeelse telekanali loomisel tihedat koostööd teiste huvitatud riikide ja ringhäälingutega;

• toetame kodumaise tippkultuuri (muusika, teatri, filmi, animatsiooni, kaasaegse kunsti ja tantsu) jõudmist laiema vaatajas- ja kuulajaskonnani läbi avalik-õigusliku meedia.

 

Sport
IRL peab spordi edendamisel eelkõige tähtsaks järgmist:

• seame spordialaliitude riigieelarvest rahastamisele selged ja üldsuse jaoks arusaadavad prioriteedid;

• soosime liikumisharrastuse levikut kõigis vanuserühmades, iseäranis tuleb aga hoolt kanda selle eest, et lapsi ja noori innustataks järgima tervislikke eluviise ning regulaarselt liikuma. Iga koolipäev peab sisaldama liikumist;

• seisame selle eest, et spordis järgitaks ausa mängu reegleid. Selgus ja põhimõttekindlus dopingureeglite järgimisel on Eesti spordi maine seisukohalt kriitilise tähtsusega;• analüüsime töötajate tervise ja spordiga seotud kulude erisoodustusmaksu alt vabastamist seadusega määratavas mahus;

• tõhustame noorsportlaste ja harrastussportlaste tervisekontrolli. Korrastame noortespordisüsteemi luues eraldi riikliku strateegia noortespordile, mis hõlmab ka noortetreenerite tasustamist.
EESTLUS
Iga rahvus on rikkus kogu maailma jaoks. Iga rahva kultuur väärib hoidmist ja kaitsmist. Eestluse hoidmise vastutus lasub eelkõige meil endil. Tahame, et eestlaste arv kasvaks ning et rohkem inimesi määratleks end eestlasena.

Lähtuda tuleks kõige tähtsamast: Eesti iseseisvus ei ole iseenesestmõistetav ega püsiv! Et iseseisvust säilitada ja selle üle uhke olla, tuleb pjedestaalile tõsta rahvuslus ja hoida seal mitte ainult laulupidude ajal, vaid ka laulupidude vahelisel ajal. Rahvuslus ei tähenda ainult rahvariideid või oma keele elus hoidmist – maast madalast tuleks kasvatada ka iseseisvusmeelsust. Eesti ja eestluse üle uhke olemise kinnistamine peaks algama kodust ja perest: rahvuspühade tähistamisest, Eesti ajaloo tundmisest, lipupäevadel lipu heiskamisest.

Rahvusluse alustugi on perekond: need, kes kas või kordki aastas kogunevad tähistama oma sugulastega ajas ja elus tähtsaid päevi, on kindlasti kodanikena oma isamaale lojaalsemad kui need, kes peresuhetest ei hooli.

Austus iseenda kultuuri ja identiteedi vastu muudab meid sallivaks ja mõistvaks ka teiste kultuuride vastu. Eesti on kodu kõigile siin elavatele rahvustele. Toetame erinevate Eestimaa vähemusrahvuste kultuurilist tegevust ja oma juurte teadvustamist niisamuti, nagu eestlased peavad oluliseks oma kultuurilist tegevust ja juuri.

Peame oluliseks lõimumise jätkamist osana haridusprogrammist ja kultuuriprogrammidena ning arendame venekeelse auditooriumi võimalusi saada neutraalset teavet Eestis toimuva kohta.

 

Eestlased kogu maailmas
Peame harjuma pidama ka Torontot, Helsingit, Stockholmi ja veel mitmeid teisi linnu veidi suuremaks või veidi väiksemaks, kuid igatahes arvestatavateks eesti linnadeks, ülemaailmse eestlaskonna keskusteks, mis on meie võrgustikuga ühendatud nii emotsionaalselt kui ka tänapäevaste sidevahenditega.

Eestile on tekkinud arvestatav uusemigrantide hulk. See, kellelt on Eesti ära võetud – kas sunniviisiliselt või ka tööotsingute tõttu vabatahtlikult –, peaks saama lihtsamalt ja sidusamalt olla kõigest hoolimata oma kodumaa patrioot. Paljud tuleksid tagasi kohe, kui Eestis makstaks kõrgemat palka ja valitseks ühiskondlik hoiak, et oleme õnnelikud iga tagasipöörduja üle. Kahjuks on sellise hoiaku tekitamine Eestil seni käinud üle jõu. Väga vale on eestlasi üle maailma selle eest hurjutada, et nad kodust lahkunud on, vastupidi – meie inimestele tuleb kogu aeg saata signaale, et neid oodatakse Eestis!

Meie muudame riiklikku suhtumist – alustades sellest, et iga eestlane ongi kultuurikandjana väärtus. See ei tähenda, et teiste kultuuride esindajad oleks kuidagi vähemväärtuslikud. Eesti keelt ja Eestile ainuomast on aga meie kõige tähtsam kohustus alles ja elus hoida.

• Koostame uue eestluse toetamise programmi maailmas, mis hõlmab tagasipöördumise soodustamist ning kohanemisprogramm naasvate eestlaste abikaasadele.

• Korraldame Riigikogus regulaarselt riiklikult tähtsa küsimuse arutelu eesti rahva kestmise ja eestluse arengu kohta.

• Asutame regulaarselt koguneva maailma eestlaste esinduskogu, mis tuleb kokku Riigikogus. Esinduskogu esitab oma ettepanekud riigiasutustele maailmas elavate eestlaste praktiliste probleemide, tagasipöördumise hõlbustamise ning eestluse võimaluste kasutamise kohta maailmas. Võtame eeskuju Soome tegevusest ülemaailmse soomluse sidustamisel.

• Meie ettepanek on luua ka uus traditsioon: 24. veebruari pöördumine Eesti Vabariigi valitsuse poolt teistes riikides elavate eestlaste poole. Samuti peame oluliseks, et presidendi vabariigi aastapäeva kõnes sisalduks alati pöördumine eestlaste poole kogu maailmas. Soovime jõuda selleni, et väljaspool kodumaad elavad eestlased, kes uues esinduskogus aktiivselt kaasa ei löö, vähemalt seda kõnet ja pöördumist jälgiksid. Selleks peaks olema tagatud otseülekanne internetis ning valitsuse iga-aastase pöördumise kättesaadavus ka kirjalikult ja tõlgituna.

• Võib juhtuda, et elu pillutab lapse vanemaid eri riikidesse. Eesti kultuuriruumis sündinud lapsel, kelle üks vanem on teisest riigist, peab olema määratletud õigus eestikeelses kultuuriruumis kasvamiseks, juhul kui vanemad lahutavad või elavad eri riikides.

Eesti keele ja kultuuri hoidmiseks ja arendamiseks
• Toetame rahvusteaduste programmi Eesti ülikoolides, pöörates tähelepanu ka uute väljundite otsimisele.

• Eestikeelne kultuuriruum peab laienema. Toetame eesti keele tehnoloogiliste kasutamisvõimaluste arendamist. IRL ei pea mõistlikuks leevendada keeleseadust. Soodustame eesti keele õppe võimalusi nii Eestis kui eesti lastele maailmas.Välismaal elavatel eesti lastel peab olema võimalus saada Eesti riigilt eesti keele ja kirjanduse õpikuid ja tööraamatuid.

• Töötame välja eesti keele õppeks ja alahoidmiseks mõeldud tasuta kättesaadavate digiõppematerjalide paketid, pidades silmas erinevaid sihtrühmi: eesti keelt emakeelena kõnelejaid, teise emakeelega inimesi, kakskeelsete perede lapsi, eesti diasporaasid. Pakume tuge eesti keele õpetajatele väljaspool Eestit (nõustamine ja metoodikalaagrid Eestis).

• Kättesaadav peab olema tugispetsialisti teenus lastele, kellel on raskusi eesti keele õppega lasteaias ja/või põhikoolis.

• Koostöös rahvusringhäälingu ja ülikoolidega anname välja tänapäevased eesti keele digiaabitsad.

• Senisest suurem tähelepanu eesti keele arengukavale ja selle uuendamisele.

• Pöörame tähelepanu riigiasutuste ilusa ja kantseliidivaba emakeele kasutamisele. Suurem nõudlikkus eurotõlkidele.

• Eestikeelse teaduskeele arendamiseks algatame eristipendiumi doktoritöödele, mis on kaitstud eesti keeles.

• Laulu- ja tantsupeol osalemine peab olema kõikidele lastele tasuta.

• Eestile ainuomast ja põlist tõugu koduloomad  tuleb võtta eritoetuste ja -hoole alla. Need on näiteks Eesti tõugu hobune, nudipäised (valgepealised) lambad, maatõugu lehmad. Toetame Eesti hagija nomineerimist ametlikuks koeratõuks.

• Eestile omast arhitektuuri on kultuuripärandina arvel kaduvväike osa, võrreldes sellega, kui massiivselt me kaitseme näiteks baltisaksa või Vene tsaaririigi institutsioonide pärandit, mis on küll enamasti eestlaste ehitatud. Toetada tuleb ka Eesti rahvakultuurile iseloomulike hoonete kordategemist (näiteks rehielamud, postijaamad, kõrtsid, saunad).

 

Mälupoliitika
• Toetame ajalooliste pühapaikade programmi rahastamist riigieelarvest eesmärgiga hiied ja teised pühapaigad tähistada ning korrastada.

• Rajame Hirveparki ülemaalise kommunismiohvrite memoriaali ning hukatud kaadriohvitseride mälestusmärgi.

• Jätkame tegevust kommunismiohvrite mälestuse jäädvustamisel ning rahvusvahelise õigusliku hinnangu andmisel kommunismi kuritegudele. Kommunismi kuriteod tuleb võrdsustada natsismi kuritegudega.

• Toetame represseeritute toetuse vabastamist kuludokumentide esitamise kohustusest.

 
LOODUSKESKKOND
Tehnoloogia arenedes on loodus üha enam taandunud inimese tarbimisvajadusi rahuldavaks keskkonnaks, mis on kaasa toonud globaalsed probleemid – liigirikkuse vähenemise, elupaikade hävimise, kalavarude kahanemise, puhta joogivee varude ja muldade viljakuse vähenemise, keskkonna saastatuse ja elamiskõlbmatuks muutumise.Looduskaitse peab põhinema palju enam ökosüsteemidel tervikuna ja võtma arvesse inimese osa nende kujunemisel ning protsesside kulgemisel, et säiliks elustiku liigirikkus.

Looduskeskkonna hoidmiseks teeme järgmist.

• Looduskaitse peab liikuma paberilt loodusesse koostöös kohalike kogukondadega. Loodust ei kaitse direktiivid ega seadused, vaid inimesed oma teadmiste, tegevuse ja suhtumisega. Parim looduskaitsja on teadlik kohalik kogukond. Looduslikud pühapaigad on Eesti maastike, kultuuri ja identiteedi olemuslik osa. Paljude pühapaikade asukohti teavad veel vaid kohalikud vanad inimesed, sest ajalugu on eestlasi pillutanud ja suurtootmine maastikke muutnud. Tänastel kogukondadel ja laiemal üldsusel on õigus teada, kus asuvad looduslikud pühapaigad, seetõttu tuleb need üles otsida ja tulevaste põlvede jaoks kaardistada.

• Loodusharidus peab olema üks elukestva õppe osa, et inimesed oskaksid looduses käituda ning keskkonnakahjude märkamiseks ja ärahoidmiseks avalikes huvides tegutseda. Looduskaitsjate ja kohalike kogukondade vahel tuleb luua usalduslikud ja mõistvad suhted, mis väärtustavad niisuguseid eluviise, kus on tasakaalus hea elukvaliteet ja bioloogiliselt mitmekesine looduskeskkond.

• Looduskaitses tuleb loobuda silmakirjalikkusest. Kunagi kaitse alla võetud pärandkultuurmaastikud, mis on võsastunud ja liigirikkuse minetanud, tuleb anda tagasi põllu- või metsamajanduslikku kasutusse. Maa, mis võiks kanda vilja või metsa, ei peaks kandma võsa. Viljakas haritav maa on loodusvara, mida tuleb kasutada mõistlikult.

• Elupaiku, mis vajavad säilimiseks inimtegevust, karjatamist ja/või niitmist, peab riik kaitse alla võtma üksnes sellises mahus, mida ta suudab tegelikult säilitada. Riik peab avalikes huvides kaitse alla võetud maade omanikele õiglaselt hüvitama majandustegevuse piirangutest tulenevad kahjud või ostma maa riigile õiglase hinna eest.

• Metsade majandamisel peab lähtuma säästliku ja jätkusuutliku majandamise printsiibist, seistes hea Eesti metsade genofondi säilimise eest. Tuleb luua eelised kohalikku päritolu ja kohaliku lähtekohaga metsauuendusmaterjali kasutamiseks.

• Jahinduse korraldus peab tagama elujõuliste ulukipõlvkondade kestmise. Jahindust tuleb korraldada nii, et säiliksid parimad väljakujunenud traditsioonid.

• Kalavarude kestvaks kasutamiseks tuleb nende populatsioonid hoida maksimaalse saagikuse tasemel. Kalavarude kaitse peab põhinema mereökosüsteemil, võttes väljapüügi kõrval arvesse ka teisi mõjutegureid, sealhulgas kormorani- ja hülgepopulatsioone. Kalavarude loomulikuks taastumiseks tuleb kõrvaldada jõgedelt paisud, mis takistavad kalade pääsemist kudealadele, sealhulgas Sindi pais Pärnu jõelt. Tuleb loobuda hüdroenergeetika arendamisest jõgedel, mis on kaladele sobivad kudealad.

• Eesti riik peab tegema koostöös Venemaaga senisest suuremaid pingutusi Peipsi järve kesise keskkonnaseisundi parandamiseks, et saavutada parem veekvaliteet ja kalavarude kasv ning vähendada sinivetikate vohamisest tingitud ohtu elustikule.

• Loodusvarade – kalavarude, metsa, põllumaa, ulukite, vee – kasutamine peab toimuma parimate tavade kohaselt, säästlikult, mõistlikult ja õiglaselt.

• Riik peab jätkuvalt panustama taastuva energia tootmisse, sest hajutatud taastuvenergiatootmisega me suurendame energiajulgeolekut, vähendame keskkonnakahjusid ja kasutame majanduslikult tõhusamalt energiaressursse – päikest, tuult ja maasoojust ning juurde kasvavat biomassi (puitu ja rohttaimi) –, mida ei ole võimalik kasutada suurema lisandväärtusega kaupade loomiseks. Biomassi võimalikult efektiivseks kasutamiseks tuleb panustada elektri ja sooja koostootmisse. Tuuleenergia senisest laialdasemaks arendamiseks tuleb kehtestada keskkonnatasu kohalikele kogukondadele tuulikutest tulenevate häiringute hüvitamiseks. Energia mikrotootmine peab muutuma tavatarbija jaoks järjest lihtsamaks ja soodsamaks, tuleb vähendada bürokraatiat võrguga liitumisel ja tuua seadusandlusesse energiaühistu mõiste ning tegevust soodustavad tegurid.

• Riik peab jätkuvalt püüdlema energia säästlikuma kasutamise suunas, luues ja viies ellu programme kodude, avalike hoonete, tehnorajatiste ning transpordi energiasäästlikumaks muutmiseks.

• Riik peab loodusressursside kasutamisel lähtuma rohemajanduse põhimõtetest ehk pidama majandusprotsesside korraldamisel silmas inimeste heaolu ja sotsiaalset õiglust, vähendama keskkonnariske ja survet loodusvaradele. Tuleb rõhutada majanduse kvalitatiivse arengu vajadust ja suures osas hakkama saada taastuvate ja sisemaiste ressursside abil. Tuleb lõimida majandus- ja keskkonnapoliitika, mis hõlmab mitmesuguste meetmete – maksud, toetused, investeeringud, väliskulud – arvestamist riigi ressursikasutuse kujundamisel.

• Riik peab ressursside kasutusel järgima ringmajanduse põhimõtet, mis tähendab, et kord loodusest ammutatud ressursse tuleb kasutada korduvalt uuesti. Tooted tuleb koguda kokku nende kasutuse lõpus, materjalid eraldada ning kasutada uute toodete loomiseks. Jäätmeid, mida taaskasutada ei saa, kuid mis sobivad põletamiseks, ei tohi ladestada, vaid neid tuleb kasutada koostootmisjaamades soojuse ja elektri tootmiseks. Reoveepuhastusjaamadesse tuleb ehitada võimekus toota biogaasi.

• Vähem jäätmeid! Eestis ei ole kunagi varem tekitatud niipalju jäätmeid kui täna. Tootmises ja kodutarbimises tekib praegu miljoneid tonne jäätmeid. Muudame seadusandlust nõnda, et jäätmetekitaja vastutab täies mahus jäätmete võimaliku taaskasutamise või ohutu likvideerimise eest. Olmejäätmete käitlemisel lõpetame koduomanike jaoks kehtiva sunnismaisuse käitleja ja käitlusviiside valikul. Igaüks peab saama ise valida parima käitleja ja parima võimaluse jäätmete taaskasutamiseks või lõppkäitlemiseks. Jäätmete taaskasutamise ja lõppkäitlemise teenuse pakkumine koduomanikele peab toimuma avatud konkurentsi tingimustes.

• Riik peab järjekindlalt uurima maailma parimal teaduslikul tasemel oma loodusvarasid – nii metsa- ja põllumaa kasutust kui ka põlevkivi ja fosforiidi varusid ning kõiki teisi Eesti maavarasid. Loodusvarad on Eesti rahvuslik rikkus ning me peame suutma neid kasutada parimal teadaoleval moel ja vähendama keskkonnakahjusid tõhusaimal võimalikul moel. Eestimaa on kodu, mis meid toidab ja katab, meil on vastutus seda maad hoida ja me peame teadma, kuidas seda teha.
PÕLLUMAJANDUS ja Eesti toit
Põllumajandus ja toidutootmine

 

Põllumajandust ja toidutööstust tuleb arendada selleks, et Eesti toit oleks puhas, kõrge kvaliteediga ning et sellel oleks kindel koht meie toidulaual. Kvaliteetne toit võib olla kõrge lisandväärtusega ekspordiartikkel, seetõttu peame Eesti toidutööstust arendama ka selle ekspordipotentsiaali silmas pidades. Arukas põllumajanduslik tegevus säilitab viljaka põllumajandusmaa, loob töökohti, aitab kaasa maapiirkondade taristu arengule ja asustuse säilimisele.

Peame põllumajanduse ja toidutootmise vallas oluliseks järgmist.

•  Suurendame maaelu arengukava riigipoolset kaasrahastamist, suunates täiendavad vahendid eelkõige põllumajandustootjate ja toidutööstuste konkurentsivõime tõstmiseks ning finantsinstrumentide (täiendavad tagatised) kasutusala laiendamiseks.

• Toetame Eesti riigieelarvest aktiivsetele põllumajandustootjatele üleminekutoetuste (täiendavad otsetoetused ehk top-up) maksmist, et võrdsustada konkurentsitingimusi ja suurendada põllumeeste võimekust maaelu arengukava investeeringutoetuste taotlemisel.

• Tühistame füüsiliste isikute põllumajandustoetuste ja saamata jäänud tulu hüvitamise tulumaksuga maksustamise ja tagame sellega nende võrdse kohtlemise FIE-de ja äriühingutega.

• Oleme seisukohal, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika peab jääma ühiseks ja ühiseelarvest rahastatavaks, et välistada ülemäärane ja konkurentsi moonutav riigiabi. Põllumajandustoetuste ja konkurentsitingimuste võrdsustamine Euroopa Liidus peab jätkuma. Otsetoetuste osakaalu Euroopa Liidus tuleb vähendada ning maaelu arengukava, investeeringu- ja teadus-arendustegevuse toetuste osakaal peab kasvama. Pikas perspektiivis peame vähendama põllumajandustootmise toetussõltuvust, mis tähendab tagastamatu abi järkjärgulist asendamist tagastatava abiga (finantsinstrumentide, sooduslaenude, garantiidega jne).

• Lähiaastatel tuleb põhitähelepanu suunata Eesti põllumajandustoodete väärindamisele ja lisandväärtusega toodete ekspordile. Põllumajanduse ja toidutööstuse efektiivsuse ning seeläbi ka konkurentsivõime suurendamiseks tuleb asendusinvesteeringute asemel toetada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, suurema lisandväärtusega tootearendusi ja väärindatud toodete üha suuremat ekspordile orienteeritust. Siinjuures peame eelisjärjekorras toetama ja edendama ühistulist koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja lisandväärtusega toodete turustamisel.

• Põllumajandus ja toidutööstus on järjest teaduspõhisemad tootmisvaldkonnad. Täppisviljelus, tõu- ja sordiaretus, kliimamuutuste mõju toidutootmisele ja põllumajanduse mõju looduskeskkonnale, kaasaegne tootearendus toidutööstuses, teadmised kloonimisest ja geneetiliselt muundatud organismidest nõuavad ka tänapäevase tehnoloogia kasutamist ning tööjõu kõrget teadlikkust ja professionaalsust. Konkurentsis püsimiseks tuleb Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) raames senisest enam soodustada teadlaste ja tootjate koostööd ning toetada teadussaavutuste rakendamist toidutootmises. Teadus- ja arenduskeskuste tegevus ning põllumajanduslikud rakendusuuringud peavad olema rohkem suunatud praktilisele majandusele ning erasektor olema koostööprojektides oluline panustaja. Tootjate ja töötlejate roll põllumajandusteaduse ja nõuandeteenistuse korraldamisel peab suurenema.

• Toetame keskkonnasõbraliku, ökoloogiliselt puhta mahetootmise arendamist koos töötlemise ja turustamise ning ekspordivõimaluste väljaarendamisega.

• Efektiivse ja ekspordivõimelise põllumajandustootmise kõrval on tähtis ka põllumajanduse mitmekesistamine, kodumaise aianduse ja talutootmise ning lühikeste tarneahelate ja otseturustuse edendamine.

• Toetame talude kui Eesti traditsiooniliste põllumajandustootmisüksuste arengut. Soovime vältida põllumajandusmaa ja tootmise kontsentreerumist sellisel määral, et see hakkaks ohustama keskkonda. Samuti tuleb vältida põllumajandusmaa koondumist väliskapitali ja kinnisvarafirmade kätte, kelle eesmärk ei ole aktiivne toidutootmine.

• Toetame noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist ning talude üleandmist vanematelt järglastele.

• Maa on põllumajanduses peamine tootmisvahend. Viljaka põllumajandusmaa säilitamine Eestis vajab seadusega kaitsmist (sarnaselt metsamaaga). Töötame välja vastavad seaduse täiendused. Põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist peab motiveerima üldise põllumajanduse turukorralduse ning põllumajandustoetuste kaudu. Me ei toeta toetusõiguste süsteemile üleminekut.

 

Maaettevõtluse ja kohalike algatuste edendamine

 

Lisaks toidutootmisele on äärmiselt tähtis ka muu maaettevõtluse edendamine. Peame oluliseks maaelu arengukava toetusi mitte liialt killustada, vaid suunata need eelkõige kohaliku ettevõtluse edendamiseks, et säilitada ja luua uusi töökohti.

• Toetame maaelu mitmekesistamise meetme kaudu sellise maaettevõtluse edendamist, millega säilitatakse või luuakse uusi konkurentsivõimelise palgaga töökohti.

• Toetame Leader tegevusgruppide tööd ja nende iseotsustamisõigust kohalike eelistuste määratlemisel ja konkreetsete toetustaotluste menetlemisel. Peame Leader tegevuste hulgas tähtsaimaks kohaliku ettevõtluse arendamist. Samas on oluline ka kohalike ühistegelike algatuste, sh kohaliku kultuurielu ja sportimise toetamine.

• Toetame liikumise Kodukant tegevusi.

 

Metsandus

 

Lai ja teadlik omanike ring on Eesti demokraatia ja omariikluse üks aluseid. IRL peab oluliseks eraomandit, et omanikke oleks palju ja et nende omand oleks kestlik. Eestis on umbes 90 000 erametsaomanikku. Erametsadest varutakse aastas umbes 6–8 miljonit tihumeetrit puitu, pakkudes sellega tööd kogu väärtusahelas paarikümnele tuhandele inimesele. Umbes viiendik erametsadest on kaitse all, täites sellega neile pandud keskkonnakaitse funktsiooni.

Laia omanike ringi säilitamiseks, raiemahu ja töökohtade tagamiseks ning looduskaitseliste väärtuste kaitsmiseks erametsas on vaja teha järgmist.

• Vaatame üle riigi seatavate looduskaitseliste piirangute kehtestamise tingimused ja nende hüvitamise. Kuna tegu on metsa majandamist oluliselt piiravate kitsendustega, tuleb tagada maaomanike võrdne kohtlemine ja asjakohane hüvitis. Senine praktika on tekitanud vastandumist looduskaitsele ja sundinud omanikke kahtlema Eesti kui õigusriigi toimimises.

• Muudame seadusi nõnda, et maaomanikud hakkavad oma maal asuvate tehnorajatiste talumise eest saama õiglast hüvitist. Õiguskantsleri avalduse alusel hindas riigikohus 2012. aastal tehnovõrkude talumise tasu õiguspärasust ning jõudis seisukohale, et siin on rikutud põhiseadust ja tasu arvutamise põhimõtteid tuleb muuta.

• Jätkame erametsaomanikke koondavate metsaühistute riigipoolset toetamist, andes samas halduslepingute alusel osa metsandusega seotud riigi funktsioone (metsateatiste kontroll, raielankide ja metsauuenduse ülevaatus, metsakahjustuste hindamine, looduskaitseliste tööde teostamine) metsaühistutele. Väikeste metsaomandite tõhus ja parimat praktikat järgiv majandamine eeldab omanike omavahelist koostööd ja metsandusspetsialistide kaasamist. Selle parimaks lahenduseks on ühistuline koostöö.

• Koostame uue jahinduse arengukava, mis arvestab õigusruumis toimunud muudatusi ning jahikultuuri ja maamajanduse arenguvajadusi.

 

Kalandus

 

Eesti on mereriik ja kalandusel on siin väga pikad traditsioonid. Soovime arendada kalandust selliselt, et kaluritel oleks aastaringselt tööd ja kohalik kalatööstus suudaks pakkuda meie tarbijatele kvaliteetset toodangut ning töödeldud kalatooteid ka üha enam eksportida. Kalanduse eduka arengu nurgakivideks on ühistuline koostöö.

• Peame tähtsaks rannakalanduse, sealhulgas siseveekogude kalanduse arendamist ja kalanduspiirkondade tegevuste toetamist. Peame vajalikuks tagada kalanduspiirkondadele iseotsustamisõigus EL-i toetuste kohalike prioriteetide määratlemisel ja konkreetsete toetustaotluste menetlemisel.

• Toetame Eesti kalatööstuse arendamist. Kala jahutamise ja külmutamise osas on Eesti ettevõtted astunud suure sammu edasi, nüüd on aeg panustada töötlevasse tööstusesse.

• Aitame kaasa Eesti vesiviljeluse potentsiaali kasutuselevõtmisele.

• Tuleb jätkata kalalaevastiku uuendamist ja moderniseerimist, säilitades samas tasakaalu püügivõimsuste ja -ressursi vahel (tuleb vältida ülepüüdmist).
TARISTU ja TRANSPORT
Põhitaristu arendamine ja korrashoid on riigi pikaajaline ja järjepidev ülesanne, mis mõjutab nii elukvaliteeti kui ka majanduse arengut. Eesti riik peab järjepidevalt ja arukalt investeerima tänapäevasesse infrastruktuuri. Lähiaastatel tuleb tähelepanu suunata turvalistele maanteedele, kiirele internetiühendusele ning ärisidemete ja turismi edendamiseks tarvilikele lennuühendustele.

IRL-i transpordipoliitika eesmärk on arendada liikumisvõimalusi, mis suurendavad inimeste heaolu ja majanduse konkurentsivõimet. Eestis on suur roll eratranspordil – meie inimesed ja ettevõtted teevad igal aastal arvestatavaid kulutusi transpordile. Riigi põhiroll transpordi korraldamisel peab olema kaasaaitav, mitte plaanimajanduslikult ettekirjutav. Seetõttu oleme vastu automaksule ning äärmuslikele transpordivisioonidele, millega võetakse inimestelt valikuvabadus. Erinevatel liikumisviisidel on oma eelised ning puudused, valik nende vahel peab valdavalt olema kasutajate teha.

Tähtis on ka erinevate liikumisviiside omavaheline sidumine infotehnoloogilisi võimalusi kasutades, et tekitada tarbijasõbralik ning mugav liikumiskeskkond.

1) Viime ellu Eesti ühendamise plaani, et areneks kogu Eesti, mitte ainult Tallinn. Viie aastaga tuleb investeerida veel 600 miljonit eurot moodsate ühenduste loomiseks. Tallinna-Tartu maantee tuleb ehitada neljarealiseks esmalt Kose-Mäo teelõigul ning seejärel kogu ulatuses. Tallinna-Pärnu-Ikla maantee tuleb ehitada neljarealiseks esmalt Tallinnast Pärnuni ja seejärel kogu ulatuses.

2) IRL peab Eesti teedevõrgu arendamisel tarvilikuks järgmisi samme:

• tagame teede stabiilse rahastamise, mis võimaldab Eesti teedevõrgu seisukorda järk-järgult parandada ning jätkata tarvilike investeeringutega. Seetõttu seome kütuseaktsiisi kasutamise uuesti teedeehituse ja -hooldusega ning viime ellu aastani 2020 koostatud teehoiukava, milles on arvestatud 75% kütuseaktsiisist laekuvate vahendite kasutamisega teede korrashoiuks;

• toetame Tallinna olulisemate liiklussõlmede väljaehitamist ja Tallinna ringtee rekonstrueerimist. Tallinna kui Eesti pealinna tänavad ei tohi olla häbiplekk. Paneme nii Tallinnas kui ka mujal Eestis paremini tööle riikliku järelevalve tee seisundinõuete täitmise üle ja vaatame üle sanktsioonid;

• jätkame kruusateede mustkatte alla viimise programmi;

• Eesti maanteetranspordi ja –kaubavedude konkurentsivõime tõstmiseks investeerime põhimaanteedesse ja sildadesse, mis võimaldaks tõsta veoautode massipiirangut. Analüüsime sellega seoses raskeveokite teekasutuse maksustamist tingimusel, et sellest laekuv tulu suunatakse teede korrashoidu.

3) Soodustame uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutamist transpordis ehk intelligentseid transpordisüsteeme, mis aitavad erinevaid liikumisviise paremini ühendada ja muuta transporti kasutajasõbralikumaks ja efektiivsemaks. Suuname osa igal aastal transpordi rahastamiseks kasutatavast rahast efektiivsust suurendavatesse lahendustesse. Teeme ära õiguslikud ettevalmistused, et Eesti oleks esimeste riikide hulgas, kus on võimalik kasutusele võtta isejuhtivaid autosid.

4) Seome omavahel maakasutuse ja transpordi planeerimise. Uusarenduste kavandamisel tuleb arvesse võtta ühendusvõimalusi. Planeeringute juures peab arvestama ligipääsetavust, et vähendada sundliikumist ja tühisõite.

5) Kiire internetiühendus peab olema Eestis laialt kättesaadav. Seetõttu tuleb jätkata Estwin sidevõrgu arendamist ja reguleerida sageduslubade väljaandmist jm riigipoolseid tingimusi nii, et uued kommunikatsioontehnoloogiad ja -teenused jõuaksid Eesti tarbijateni kiiresti ja võimalikult taskukohase hinnaga.

6) Astume edasisi samme liiklusohutuse parandamiseks.Eesti on teinud edusamme ja saavutanud eesmärgi, mis seati 10 aasta eest aastaks 2015. Aastaks 2020 tuleb erinevaid liiklusohutusabinõusid, tänapäevast tehnoloogiat ja teavitustööd kasutades jõuda niikaugele, et oluliselt väheneks liikluses hukkunute arv. Peame võtma kaugemaks sihiks, et Eesti ei kaotaks liikluses ühtegi inimelu.

7) IRL on vastu automaksule. Leiame, et auto pole enamasti mitte luksusese, vaid tarvilik transpordivahend. Seetõttu ei toeta me mootori võimsuse, CO2 heitmete ega muude näitajate alusel kogutava automaksu kehtestamist.

8) Tagame ühistranspordi rahastamisel stabiilsuse. Transpordidotatsioonid saavad kasvada sarnases tempos riigi tulude ning piletituluga. Kvaliteetse ja reisijate vajadustest lähtuva ühistransporditeenuse pakkumiseks on tavaliselt vajalik ka piletitulu kogumine. Omavalitsusreformi tulemusena tekkivatel suurematel omavalitsustel peab olema määrav roll tänase maakondliku ühistranspordi korraldamisel. Anname selleks ettenähtud eelarve edaspidi omavalitsuste kasutada.

9) Võtame võimalikult suurel määral kasutusele uute reisirongide potentsiaali. IRL-i eestvõttel on rekonstrueeritud suur osa Eesti raudteevõrgust, ehitatud uued platvormid ja liinidele toodud tänapäevased rongid. Lähiaastatel peab põhitähelepanu kuuluma uute rongide võimaluste maksimaalsele ärakasutamisele. Selleks tuleb siduda rongitransport paremini teiste liikumisviisidega, parandades juurdepääsuvõimalusi rongipeatustele ja kohandades sõiduplaane reisijate vajadustele paremini vastavaks. Samuti tuleb uuendada raudtee infrastruktuuri rahastamismudelit ning leida võimalus Haapsalu raudtee taastamiseks.

10) Pöörame tähelepanu kohaliku liikumise mugavamaks muutmisele, sest see mõjutab mitte ainult liikumisvõimalusi, vaid Eesti erinevate paikade elukeskkonna kvaliteeti ja atraktiivsust laiemalt. Suuname selleks Euroopa regionaalarengu fondi vahendeid ning arvestame üleriigilise tähtsusega investeeringute puhul ka seda, kuidas need aitavad kaasa kohalikule liikumisele.

11) Rahvusvaheliste ühenduste lähiaastate prioriteediks on ühendused lähinaabritega, samuti tuleb seista selle eest, et oleks tagatud lennuühendused Eesti jaoks oluliste kaubanduspartneritega. Liigume koos Läti, Leedu ja Poolaga edasi Rail Balticu projektiga ning rajame Ülemistele mitmeotstarbelise reisiterminali. Ida–läänesuunalise mahukaupade veo vähenemise tingimustes on kõrgema lisandväärtusega kaupade transpordi ja käitlemise suurendamine transpordi- ja logistikaettevõtete jaoks väljakutse, millele riik peab mõistlike regulatsioonide abil kaasa aitama.

12) Jätkame Saaremaa ja Hiiumaa ning teiste saartega laevaühenduse korraldamist nõnda, et laevad on riigi omanduses ning nende opereerimiseks korraldatakse konkursid.
ENERGEETIKA
Energeetika on üks Eesti majanduse võtmevaldkondi – meil on potentsiaal toota rohkem energiat kui me ise tarbime. Võtame sihiks, et Eesti oleks energeetiliselt isemajandav. See tähendab võimet olla tarvidusel suuteline oma energiavajadust ise katma ning võimet osaleda aktiivselt energiakaubanduses.

Energia tähtsuse tõttu igapäevaelus ja majanduses peab riigi energiapoliitika esimene siht olema energia varustuskindlus. Teiseks on tähtis efektiivne energiakasutus, et toodetud või imporditud energia ei läheks raisku. Eesti energiasektoril on arvestatav tootmise ja ekspordi kasvatamise arenguvaru, mille realiseerimiseks on vaja investeeringuid soodustavat maksukeskkonda. Samuti tuleb tähtsustada tehnika- ja inseneriharidust ning teadus- ja arendustegevust energeetika vallas.

1) Energia varustuskindlus. Eesti energiatootmise portfell peab liikuma mitmekesisuse ning tehnoloogia- ja energiaallikaneutraalsuse suunas. Tarbijatele tagab parima hinna erinevate tootjate ja tarnijate vaheline konkurents elektri- ja gaasiturgudel. Peame tarvilikuks veeldatud maagaasi terminali rajamist Eestisse. Turumuutustele reageerimiseks tuleb investoritele luua operatiivsed investeerimisvõimalused. Riik saab erinevate tehnoloogiate ja energiaallikate kasutuselevõtule kaasa aidata lihtsustatud planeerimisvõimaluste pakkumise kaudu. Sel moel saab riik soodustada energia uute tootmis- ja tarnimisvõimsuste loomist (nt gaasi vastuvõtuterminal, õlitehased ja rafineerimistehased, elektrijaamad, sh tulevikus tuumaelektrijaam ja suured maismaa- ja avamere tuulepargid).

2) Tagame Eestis elektri tootmisvõimekuse, mis on piisav Eesti tipukoormusvajaduse katmiseks. Eesti elektri varustuskindluse peab tulevikus tagama kombinatsioon kodumaistest Euroopa Liidu siseturul konkurentsivõimelistest tootmisvõimsustest ja tugevatest ühendustest teiste Euroopa Liidu liikmesriikide elektrivõrkude ja -turuga. Eesti teaduspotentsiaali kaasates tuleb elektritootmiseks võimalikult suures ulatuses kasutusse võtta ka väheväärtuslikud põlevkivitööstuse kõrvalsaadused (põlevkiviõli tootmisel tekkiv uttegaas, poolkoks).

3) Eesti energeetika alustalaks oleva põlevkivi puhul tuleb keskenduda maksimaalse lisandväärtuse loomisele.Samas tuleb otsida ja hoida mõistlikku tasakaalu elektri- ja õlitootmise vahel, et maandada riske, mis tulenevad elektrituru ja vedelkütuste turu erinevatest toimemehhanismidest ja hinnakõikumistest neil turgudel. Uued efektiivsemad põlevkivi kaevandamise meetodid, jääkide kasutuselevõtmine ja põlevkivisektori vähenevad keskkonnaheitmed võimaldavad Eesti energeetikasektori olulisemast maavarast saada Eesti riigile rohkem kasu, samuti muuta meie elukeskkonda puhtamaks.Põlevkivitööstuse loodud lisandväärtus moodustab 2015. aastal ligikaudu 4% kogu Eesti lisandväärtusest. Tagades stabiilse investeerimiskeskkonna, võiks järgneva 10 aastaga põlevkivitööstuse lisandväärtus tõusta ligi 7%-ni. Selleks:

• vaatame üle põlevkivi kasutamise maksustamise (sh keskkonnatasud). Riigi tulu õlitootmise valdkonnas peab arvesse võtma nafta hinda maailmaturul. Muudame riigile kuuluvate maavarade maksustamist nõnda, et edaspidi oleks selgelt eristatud tasud, mida riik käsitleb ressursiomaniku tuluna, ja keskkonnatasud, mida kogutakse põlevkivisektori poolt tekitatud keskkonnakahju hüvitamiseks;

• põlevkivi kasutamise puhul tuleb administratiivse aasta kaevandusmahu asemel hinnata põlevkivi tööstusharu keskkonnakoormust ja võimaldada aastast põlevkivikaevandust riiklikult määratud keskkonnakoormuse ulatuses;

• arendame energiatehnoloogiaid ja nende eksporti. Eesti ekspordivõimalused energeetika vallas ei piirdu vaid toodetud energia ja energiakandjate eksportimisega, peame kasutama võimalusi ka energiatehnoloogiate arendamiseks ja ekspordiks. Toetame nii põlevkivitehnoloogiate kui taastuvenergiatehnoloogiate arendamist, sh soosime uute tootmisvõimsuste (õlitootmine, elektrijaamad, sh tuulepargid) rajamisel lahendusi, mis võimaldavad Eestil saada tööstussektori väärtusahelast laiemat kasu kui üksnes tootmisvõimsuste opereerimine ning loovad energiatehnoloogiate arendamise ja tootmisega seoses Eestisse uusi töökohti.

4) Aastaks 2025 tuleb Baltimaade elektrisüsteem lülitada sünkroontöösse Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga. Aastaks 2020. tuleb rajada kolmas elektriühendus Lätiga koos Lääne-Eestit läbiva 330 kV elektriliiniga. Eesti ja Venemaa vahelisele piirile rajatavad konverterjaamad tuleb lülitada üleeuroopaliste taristuprojektide nimekirja.

5) Jätkame soojussektori reformiga. Aastal 2030 võiks Eesti jõuda selleni, et 80% tarbitavast soojusest toodetakse biokütustest ja turbast, mis on kodumaised energiaallikad.

6) Jätkame kortermajade renoveerimise programmi 100 miljoni euro mahus praegusel EL-i eelarveperioodil ning pakume energiasäästuinvesteeringute tegemiseks tuge ka eramajade omanikele. Elamute energiatõhususe parandamine võimaldab oluliselt vähendada jooksvaid kulutusi eluasemele. Kuna praegused energiatõhususe investeeringute toetusskeemid saavad EL-i regionaalabivahendite lõppedes otsa, valmistame ette maksusoodustused elamute energiatõhususinvesteeringute tegemiseks.

7) Kaalume suurtarbijatest tööstusettevõtetele kehtiva elektri aktsiisimaksu diferentseerimisvõimalusi. Eesti peab säilitama oma konkurentsivõime globaalsel ja Euroopa Liidu skaalal ning mitmekesistama sisemajanduse kogutoodangusse panustavaid majandusharusid. Euroopa Liidu õigus annab võimaluse rakendada elektri suurtarbijatele madalamat aktsiisimäära. Kaalume seda võimalust, et Eesti oleks ka energiamahukate tööstuste jaoks konkurentsivõimeline asukoht.

8) Kaalume elektriaktsiisi ning heitmekaubanduse tulude kasutamist tööstusettevõtete energiatõhususe investeeringute soodustamiseks.
TURVALISUS JA ÕIGUSKAITSE
Turvalisuspoliitika

 

Kodanike turvalisuse tagamine ja usalduse suurendamine kehtiva õiguskorra vastu on üks riigi tähtsaid ülesandeid. Selleks tuleb aktiivselt tegelda süütegude ja õnnetusjuhtumite ennetamisega eeskätt noorte ja alaealiste seas, samuti kiirendada süütegude menetlemist ja kujundada välja õiglane ja mõjus karistuspoliitika. Peame õigeks, et riik tegeleb ka selliste väiksemate õigusrikkumistega, millele reageerimine võib hoida ära suuremaid rikkumisi (nn katkise akna põhimõte). Korrarikkumiste talumine tänavatel ning korratu ja räpane keskkond tekitavad inimestes hirmu ja tõmbavad ligi kurjategijaid. Ühiskond peaks tegema kõik, et tuua noored õigusrikkujad ja esmarikkujad tagasi õiguskuulekale teele. Paadunud kurjategijate eest tuleb aga teisi inimesi kaitsta, eraldades õigusrikkujad muust ühiskonnast.

 

Õigusrikkumiste ennetamine

Õigusrikkumine ja õnnetusjuhtum on tihti tagajärg, mille tegelikud põhjused peituvad sügavamal.Tähelepanuta ja eneseväljendusvõimaluseta jäetud noored kalduvad ennast teostama tänaval korda rikkudes. Stressi ja alkoholi koosmõjul võib inimene muutuda vägivaldseks oma lähedaste vastu. Haiguseni arenenud sõltuvused viivad tihti vargusteni. Need on nähtused, mida on võimalik ära hoida, kui neid õigel ajal märgata ja õigesti sekkuda. Seepärast peavad riskirühmadesse kuuluvad inimesed (eelkõige noored) olema omavalitsustele ja kohaliku politsei tähelepanu all ning neist johtuvat ohtu tuleb püüda maandada. Isikupõhiste ennetusprogrammide abil on võimalik üldjuhul inimesi ühiskonnale tagasi võita. Seetõttu:

• suuname süüteoennetuse eelkõige lastele ja noortele ning lapsevanematele, toetades senisest oluliselt suuremas mahus neile mõeldud ennetusprojekte;

• toetame tõenduspõhiste ennetusprogrammide rakendamist vägivaldse ja hälbiva käitumise vähendamiseks, sealhulgas näiteks koolikiusamise vähendamise programmi rakendamist ja riigipoolset rahastamist kõikides Eesti koolides ja lasteaedades;

• astume konkreetseid samme, et ka piisava vanemliku hoolitsuseta noortel oleks sisukat tegevust ja neile õpetataks vajalikke sotsiaalseid oskusi. Näiteks laiendame IRL-i algatusel 2015. aastal rakendatavat spordiprogrammi Spin riskiperede lastele.

 

Uimastite tarvitamise vähendamine

Uimastite tarvitamise vähendamine on võtmetähtsusega kasvavatele põlvkondadele.Uimastisõltuvuse vähendamisele on seni pööratud lubamatult vähe tähelepanu ja selleks on eraldatud liiga vähe raha. Seetõttu:

• jätkame 2014. aastal koostatud uimastite tarvitamise vähendamise valge raamatu ehk tervikliku poliitikapaberi rakendamist, mida juhib valitsuse uimastiennetuskomisjon;

• suurendame raha, mis on suunatud uimastite tarvitamise ennetamisele ja praeguste sõltlaste ravile;

• jätame narkootikumid keelatuks. Narkootiliste ainete illegaalne staatus peab jääma oluliseks osaks nende ainete nõudluse vähendamise ja turu vaoshoidmise poliitikas. Mis on keelatud, seda on raskem hankida ja seda väiksema hulga inimesteni see jõuab. Lisaks annab keeld inimestele (eelkõige lastele) selge signaali, et uimastid on ohtlikud ja nende proovimine võib lõppeda traagiliselt;

• IRL ei lase tagasi pöörata erakonna algatusel tõstetud karistusmäärasid raskete narkokuritegude eest. Ekspertide hinnangul on raskete narkokuritegude eest kuni eluaegse vangistuseni tõstetud karistused aidanud kaasa, et üha rohkem rahvusvaheliseks muutuva narkoäri juhtfiguurid püüavad Eestit (või vähemalt siin vahelejäämist) vältida;

 

Elukeskkonna turvalisus

Hälbiva käitumise vähendamine on võimalik ka elukeskkonna targa planeerimise kaudu. Katkised aknad või korrast ära linnaruum näitavad hoolimatust ja võivad soodustada vandalismi. Lõhutakse seal, kus juba on lõhutud ning varastatakse seal, kus seda on lihtne teha. Röövitakse eelkõige pimedas. Teadlikult käituvad inimesed ja kogukonnad on turvalisemad. Riik peab oma elukeskkonna turvalisusse investeerivaid kogukondi toetama nii nõu kui ka rahaga. Seetõttu:

• peame tähtsaks, et omavalitsused hoiavad linnaruumi korras ning tagavad piisava valgustuse tänavatel ja mujal avalikus ruumis;

• näeme vajadust jätkata turvakaamerate paigaldamist linnadesse ja asulatesse;

• toetame linnaplaneerimise ja arhitektuuriliste lahenduste kasutamist turvalise elukeskkonna kujundamisel, samuti vastava kompetentsi suurendamist politseis;

• toetame naabrivalvet, et see võrgustik kataks kogu Eestit.

 

Inimelude säästmine

Iga inimese elu on väärtuslik. Suurimad elu ja tervist ohustavad riskid peituvad tihti inimeste enda elustiilis ja käitumises. Ükskõikne suhtumine ohutusnõuetesse, oma võimete ülehindamine, alkoholi jt mõnuainete liigtarvitamine, riskikäitumise idealiseerimine – need on hoiakud, mis on maksnud elu paljudele noortele ja tervetele inimestele. Kui tahame õnnetusi vähendada ja nende tagajärgi kergendada, tuleb püüda inimeste hoiakuid ja harjumusi muuta. See tähendab, et:

• teavitamine, nõustamine ning kohustuslike ohutusabinõude kontroll jäävad lähiaastate tähtsaimaks töösuunaks;

• peame oluliseks liiklusohutuse jätkuvat suurendamist ja tugevat liiklusjärelevalvet. Jätkame kiiruskaamerate paigaldamist maanteede riskikohtadesse. Liiklusohutuse tõstmiseks kehtestame rangemad nõuded teedeehituse ja -remonditööde tähistamisele ja tõstame järk-järgult teede talihoolde seisunditaseme nõudeid;

• jätkame suunatud ja sihikindlat teavitus- ja ennetustegevust, mis juhib inimeste tähelepanu tuleohutuse tähtsusele ja aitab vähendada tulesurmade riski;

• vigastussurmade, kaasa arvatud suitsidiaalsuse vähendamiseks peame oluliseks luua riiklikult rahastatavate usaldustelefonide võrgustik.

 

Kaitse küberkuritegevuse eest

Toome kaitse küberkurjategijate eest kõigi kodanikeni:

• loome politsei juurde küberkuritegevuse alase kompetentsikeskuse, mis koordineerib koostööd kõigi siin juba olemasolevate institutsioonidega, nagu NATO kompetentsikeskus jt;

• toome seeläbi IT kasutamise ka tavaliste kuritegude lahendamisse nii, et uurija saab kompetentsikeskusest infot ja abi sotsiaalmeedia, IP-aadresside ja muude IT-elementide kasutamisel uurimistoimingutes;

• kitsendame soovimatute reklaamsõnumite saatmise võimalusi Eestis, juurutades spämmeritele reaalsed karistused ning laiendades spämmipiiranguid ka mobiilsetele lahendustele.

 

Siseturvalisuse valdkonna juhtimine

Peame oluliseks politsei- ja päästeasutuste personali voolavuse vähendamist, mis omakorda võimaldab koolituskulusid kokku hoida. Selleks on oluline tagada politseinikele ja päästeteenistujatele piisav motivatsioon ning sissetulek. Parandame siseturvalisusega tegelevate asutuste tehnilist varustatust ja väljaõpet.

Õigusrikkumistega võitlemine on tulemuslik, kui seame selleks prioriteedid, mis on jõukohased ja suunatud probleemidele, mis tekitavad ühiskonnale kõige rohkem kahju. Peame tarvilikuks suunata kriminaalasutuste (politsei, prokuratuur) tegevus ja vahendid eelkõige:

• varjatud kuritegude lahendamisele. Varjatud kuriteod taastoodavad uut kuritegevust (narkokaubandus, korruptsioon, rahapesu, inimkaubandus ja muu organiseeritud kuritegevus);

• alaealistega seotud ja nende vastu suunatud kuritegude lahendamisele;

• majandus- ja maksukuritegude lahendamisele. Niisuguste kuritegude tõttu tekib ettevõtluses ebaaus konkurents ja jäävad tasumata maksud.

Süüteod peavad saama menetletud mõistliku aja jooksul kõikides menetlusstaadiumides.Seesäästab kõigi menetluse osapoolte ressursse ja loob tõhusat kriminaalpoliitikat rakendava riigi kuvandi. Selleks:

• analüüsime ja korrastame seadusandlust, et välistada pahatahtlik menetlusaja venitamine;

• soodustame uute e-teenuste ja rakenduste loomist.

 

Avaliku korra tagamine

Avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamiseks peab riik peab olema suuteline reageerima kiiresti ja adekvaatselt võimalikele tahtlikele katsetele seda destabiliseerida. Selleks:

• tagame korrakaitseüksuste suurema nähtavuse ja kiirreageerimise võimekuse;

• kindlustame julgeolekuasutustele piisavalt vahendeid, et tõkestada Eesti riigi julgeolekut ohustavaid tegevusi;

• algatame Eesti idapiiril senise nn rohelise piiri ehk märgistamata riigipiiri väljaehitamise ja seisame selle jaoks vajaliku raha eraldamise eest;

• kaasame ja koolitame rohkem abipolitseinikke, eelkõige iseseisva pädevusega abipolitseinikke. Toetame ulatuslikult abipolitseinike tegevust;

• ehitame Sisekaitseakadeemia uue õppekompleksi Ida-Virumaale.

 

Mõjus karistuspoliitika

Karistuspoliitikas peab IRL oluliseks järgmisi samme:

• karistuspoliitika peab olema õiglane ja mõjus. Me ei nõustu raskete kuritegude eest määratud karistuste kergendamisega. Seisame selle eest, et Eesti ei muutuks enam kunagi – nii nagu see oli kümmekond aastat tagasi – kurjategijatele mugavusriigiks, kus nende tabamine toob kaasa leebemad tagajärjed kui naaberriikides;

• kriminaalpoliitika eesmärk ei saa olla vangide arvu vähendamine. Kui vangide arv väheneb kuritegevuse vähenemise, oskusliku ennetustöö ja/või taasühiskonnastamise tõttu, on see hea. Kui aga vanglate tühjendamine muutub omaette eesmärgiks, võib see tulla ühiskonna turvalisuse arvelt;

• rakendame üha enam kuritegeliku vara konfiskeerimist, eelkõige organiseeritud ja rasketes majanduskuritegudes ning korruptsioonis süüdimõistetute suhtes. See eeldab suuremat arvu eriasjade prokuröre ja politseinikke, kes saavad keskenduda vaid kriminaaltulu jälitamisele;

• me ei kärbi politsei ja prokuratuuri menetluslikke õigusi. Eesti kriminaalmenetluse reeglid on õiglased ja läbipaistvad. Seisame vastu katsetele vähendada politsei ja prokuratuuri võimekust. .

 

Vanglasüsteem ja vangide taasühiskonnastamine

Vanglasüsteemiajakohastamine aitab selgelt ühiskonna turvalisust suurendada. Nõukogude ajast pärit vanglasüsteemi muutmine õigusriigile omasemaks vähendab kuritegevuse taastootmist ja on suunatud sellele, et muuta kinnipeetud õiguskuulekaks. Seetõttu:

• jätkame Eesti vanglate ümberehitamist kambertüüpi vanglateks;

• toetame vangide taasühiskonnastamisele suunatud nn tugiisikusüsteemi loomist, mis aitab märgatavalt vähendada vangide retsidiivsust;

• suurendame vangide tööhõivet.

 

Õiguskaitsepoliitika

 

Seisame läbipaistva ja õiglase Eesti eest, kus on tagatud inimeste võrdne kohtlemine ja põhiõiguste kaitse. Riiki saab muuta läbipaistvamaks vaid paljude abinõude koosmõjus – suurendades avalikustamist, lihtsustades menetlusi, tõstes järelevalve toimivust ja suunates korruptsiooni avastamiseks rohkem raha. Peame tähtsaks jätkuvalt tugevdada riigi võimekust avastada varjatud olemusega kuritegusid, nagu korruptsiooni- ja majanduskuriteod.

 

Riigi läbipaistvuse suurendamine

Aus ja läbipaistev valitsemine on Eesti inimeste selge ootus ja üks ühiskonna arengu edasise edu aluseid. IRL on selle heaks aastate jooksul oluliselt panustanud ja seda tegevust tuleb jätkata. Seetõttu peame oluliseks:

• ühtse korruptsioonivastase strateegia uuendamist – jätkame järgmise nelja aasta jooksul korruptsioonivastase strateegia „Aus riik” uuendamist, mis IRL-i juhtimisel võeti vastu aastal 2004. Uus strateegia näeb ette täiendavaid meetmed korruptsiooni ennetamiseks ja keskendub veelgi enam korruptsiooni tõkestamisele erasektoris ja kohalikes omavalitsustes;

• riigi tugevat korruptsiooniuurimise võimekust – IRL-i ettepanekul anti 2007. aastal kaitsepolitseiametile korruptsioonikuritegude uurimispädevus Eesti kuue suurema omavalitsuse üle ja 2012. aastal laiendati võimalusi raske korruptsiooni avastamiseks. Peame oluliseks, et julgeolekuasutusena säilib kaitsepolitseil ka Eesti julgeolekut ohustavate kuritegude uurimise pädevus, nii nagu paljudes teistes Euroopa riikides;

• avalike vahenditega valimistulemuse mõjutamise takistamiseks keelame kohalikel omavalitsustel enne valimisi osta ja edastada meediakanalites reklaami ja teha mainereklaami.

 

Järelevalve kriminaalasutuste üle

Korrastame järelevalvet jälitus- ja julgeolekuasutuste tegevuse üle, suurendades Riigikogu julgeolekuasutuste erikomisjoni ja prokuratuuri sellealast võimekust. Täiendava tsiviilkontrolli meetmena toetame õiguskantsleri kui igakülgselt sõltumatu institutsiooni tehtavat kontrolli isikuandmete varjatud kogumisel ja töötlemisel jälitus- ja julgeolekuasutustes.

 

Õigusabi kättesaadavus

Laiendame abivajajate võimalusi riigi õigusabi saamiseks. Selleks tõstame riigi õigusabi tasustamise määrasid ja teadvustame ühiskonnale senisest enam võimalusi riigi õigusabi saamiseks.

 

Kuriteoohvrite toetamine

Suurendame järgmise nelja aasta jooksul kuriteoohvritele suunatud hüvitisi ja laiendame meie poolt varem loodud ohvriabi tugivõrgustikku üle kogu Eesti.

 

Kohtu- ja täitemenetluse tõhustamine

Kohtumenetluste kiiruse ning nõuete täitmise tulemuslikkusega seonduv on Eestis jätkuvalt probleemiks. Vaja on vähendada kohtukulusid tsiviilasjades, sealhulgas riigilõive, ja viia need vastavusse osutatud avaliku teenuse tegelike kuludega.

Eesti investeerimiskliima parandamiseks tuleb kiirendada pankroti- ning täitemenetlusi ning seada eesmärgiks nõuete suurem täitmine nendes menetlustes.

 

Kodakondsus- ja immigratsioonipoliitika

Toetame väljakujunenud kodakondsus-, välismaalaste-, keele- ja migratsioonipoliitika põhimõtteid. Eesti kodakondsuspoliitika peab ka edaspidi järgima sünnijärgse kodakondsuse põhimõtet. Jääme kindlaks seisukohale, et topeltkodakondsuse laiendamine ja eesti keele nõuete lahjendamine kodakondsuse andmisel ei vasta Eesti huvidele. Ajame põhiseadusest tulenevat kodakondsuspoliitikat, üheltki sünnijärgselt Eesti kodanikult ei võeta kodakondsust ära. Peame jätkuvalt tarvilikuks sisserände piirarvu olemasolu.
RIIGIREFORM
Eesti arengu kiirendamiseks ja majanduse konkurentsivõime tõstmiseks vajame paindlikumat, tulemuslikumat ja inimlähedasemat riiki. Bürokraatiat on saanud aina rohkem ja rohkem ning see on muutunud meile kõigile raskeks, kohmakaks ja üle jõu käivaks.

Vajame uusi ja julgeid lahendusi. Vajame riigireformi – uuendatud riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldust, mis avab halduskoormuse vähenemise ja parema valitsemiskultuuri kaudu uued võimalused ettevõtluse ja ühiskonna arenguks. Riigireform peab olema terviklik, lähenedes ühtsetel alustel riigihalduse kõigile tasemetele.

Sisuline riigireform ei saa piirduda alumiste võimutasanditega, vaid peab algama võimu tipust. Kui vaja, tuleb muuta ka põhiseadust ning korraldada riigireformi otsustamiseks rahvahääletus.

 

Muudame Riigikogu efektiivsemaks ja väiksemaks, aga toimekamaks. Selleks:

• vähendame Riigikogu liikmete arvu 71-ni, suurendades samas Riigikogu komisjonide ja ametnikkonna võimekust;

• laiendame rahvahääletuse kasutamist, kaotades rahvahääletuse seotuse parlamendi usaldusega ning jagame rahvahääletused nõuandvateks ja õiguslikult siduvateks hääletusteks;

• kujundame Arengufondi ümber, liites riskiinvesteeringute osa EAS-iga ja andes seire osa teaduste akadeemiale, muutes selle Riigikogu nõustavaks institutsiooniks.

 

Muudame valitsuse ühtsemaks ja vastutavamaks. Selleks:

• seadustame peaministri iseseisva poliitilise institutsioonina, kel on õigus anda valitsuse liikmetele korraldusi;

• seadustame ministrid eelkõige ühtse valitsuse liikmetena, kes kooskõlastatult suunavad ministeeriumide tegevust ja teostavad poliitilist järelevalvet, mitte ei ole ministeeriumide tegevjuhid. Ministeeriumi juhtigu kantsler, kellele minister annab poliitilisi suuniseid;

• anname valitsusele õiguse valitsusasutuste, sh ministeeriumide ja hallatavate asutuste ümberkorraldamiseks. Vähendada tuleb juhtimistasandite arvu (valitsus- minister- kantsler- asekantsler-osakonnajuhataja-talitusejuhataja). Rohkem tuleb rakendada ühiseid horisontaalseid tugiteenuseid ja kasutada ametnike rotatsiooni ametkondade vahel.

 

Muudame omavalitsused võimekamaks ja enesekindlamaks. Selleks:

• viime läbi haldusreformi, millega loome tänaste omavalitsuste ühinemisega uued omavalitsused, mis moodustavad inimeste jaoks ühtse toimepiirkonna. Väiksemates maakondades on otstarbekas ühineda üheks omavalitsuseks, osades maakondades moodustub mitu omavalitsust tugevate tõmbekeskuste piirkonnas;

• koos haldusreformiga teeme ka omavalitsuste rahastamisreformi, mille peamine eesmärk on sõltumatu ja piisava rahastuse tagamine kõigile kohalikele omavalitsustele oma ülesannete täitmiseks;

• reorganiseerime maavalitsused ja ühtlustame harukondliku ja regionaalse juhtimise ja territoriaalplaneerimise;

• haldusterritoriaalse reformi käigus reguleeritakse iseärasused pealinna omavalitsemiskorralduses.

 

Muudame riigirahanduse tulevikku vaatavaks ja tulemustele suunatuks. Selleks:

• minnakse üle tulemus- ehk programmipõhisele eelarvemudelile, mille ajaline ulatus on vähemalt 3–5 aastat. Programmide tulemuslikkuse hindamiseks enne uut programmiperioodi sätestatakse parlamentaarsed kuulamised koos riigikontrolli kaasettekandega;

• käivitatakse avalike teenuste rahastamise sõltumatu audit, mille põhjal sõnastatakse poliitilised valikud jätkusuutliku eelarvepoliitika taastamiseks;

• riigi eelarvestrateegia muudetakse programmipõhiste eelarvete poliitiliseks alusdokumediks, mis kehtestatakse seadusega.

 

Vähendame üldise valitsemise mahtu – vähem inimesi vajab vähem valitsemist.

Selleks:

• seame eesmärgiks vähendada riigipalgaliste arvu kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega;

• käivitame laiapõhjalise parlamentaarse protsessi eesmärgiga kujundada bürokraatia vähendamisele suunatud õiguskultuuri. Vajame vähem ja lühemaid, aga selgemaid ja paremaid seadusi ja määrusi. Kõike ei pea reguleerima;

• lahutame riigi äriühingud poliitikast ja paneme neid juhtima vaid professionaalid. Koondame kasumi teenimisele suunatud riigi äriühingud osaluste valitsemise üksuse alla, mis täidab aktsiate valitseja rolli ja nimetab nõukogu liikmed, jälgides hoolikalt sõltumatuse ja professionaalsuse kriteeriumide täitmist;

• vaatame läbi põhiseaduslike institutsioonide ning Eesti Panga ülesanded ja tööjaotuse, et vähendada kattuvusi ja tihendada sisulist koostööd.
REGIONAALPOLIITIKA
Tasuvad töökohad ja hea elukvaliteet igal pool Eestis

 

IRL on seisukohal, et igaühel peab olema võimalus paremini elada, kes selle nimel pingutab. Riigi regionaalpoliitika ülesanne on iga regiooni potentsiaali arvestades tagada inimestele võrdsemad võimalused ja parem stardipositsioon, et kõik saaksid ise oma elu paremaks muuta.

Eesti regionaalpoliitika hõlmab riigi tegevust viiel omavahel seotud suunal:

• heade töökohtade loomise toetamine kõikjal Eestis;

• head ühendused suurte keskuste, väikelinnade ja maakohtade vahel;

• kvaliteetne ja kohalikke olusid arvestav haridussüsteem;

• tugevad kohalikud omavalitsused ja heal tasemel kohalikud teenused;

• riigi ja riigiasutuste kohalolek kõikjal Eestis.

IRL usub, et regionaalarengu peamine pidur on jätkuvalt teostamata haldusreform. See on kivi, mille taga seisavad kinni paljud teised olulised otsused. Sellepärast peame regionaalpoliitika peamiseks eesmärgiks teha ära haldusreform. Alles seejärel on võimalik hakata vastu võtma järgmisi otsuseid ettevõtlus-, transpordi-, haridus-, sotsiaalpoliitikas ja muudes valdkondades. Seejärel saame uutele omavalitsustele anda ka kohaliku elu paremaks korraldamiseks vajalikud õigused ja eelarvevahendid. Selleks:

• viime läbi haldusreformi, millega loome tänaste omavalitsuste ühinemisega uued omavalitsused, mis moodustavad inimeste jaoks ühtse toimepiirkonna. Väiksemates maakondades on otstarbekas ühineda üheks omavalitsuseks, osades maakondades moodustub mitu omavalitsust tugevate tõmbekeskuste piirkonnas.

Haldusreform – parem haridussüsteem – tugev regionaalne ettevõtlus – paremad töökohad

IRL on veendunud, et tugevate ja kasvavate ettevõtete arenguks väljaspool suuri keskusi on vajalik maakonna ettevõtjate, ettevõtlusorganisatsioonide ja haridusasutuste (riigigümnaasium, kutsehariduskeskus, regionaalne kõrgkool) toimiv koostöö. Seda koostööd saab juhtida ainult tugev kohalikke huve esindav omavalitsus, kellel on selleks piisav kompetents ja sõnaõigus. Selleks:

• anname uutele omavalitsustele koos ettevõtjatega suurema sõnaõiguse kutsehariduskeskuste ja regionaalsete kõrgkoolide riikliku tellimuse suunamisel.

 

Haldusreform – parem transpordikorraldus – kättesaadavamad töökohad ja teenused

IRL on veendunud, et elukvaliteedi paranemiseks läheb vaja häid ühendusi, mis annavad inimestele paremad võimalused käia tööl ja kasutada teenuseid suuremates keskustes. Ühistransport peab maksimaalselt arvestama töölkäimist ja teenuste pakkumist. Inimene peab üldjuhul saama oma vajalikud era- ja avaliku sektori teenused kätte ilma peatuspaigas ööbimata. Selleks tuleb ühistransport ümber korraldada nii, et see arvestaks töölkäimise ja teenuste tarbimise vajadust. Kohalikest vajadustest lähtuv teedevõrk toetab ettevõtlust ja ühendusi. Külakeskusse peab viima korralik tee, siis saab seal areneda ka turism ja ettevõtlus. Internetiühendus annab võimaluse teha kaugtööd väljaspool keskusi ja tagab parema elukvaliteedi üle Eesti. Selleks:

• anname uutele omavalitsustele üle praegu maavalitsuste kaudu korraldatava ühistranspordisüsteemi juhtimise. Süsteemi paremaks korraldamiseks peavad omavalitsused seejärel moodustama funktsionaalselt seotud maakondi katvad ühistranspordikeskused, kes peavad looma ühtse uute omavalitsuste piire ületava ühistranspordivõrgu ja piletisüsteemi. Vajadusel suurendame dotatsioone bussiliiklusele;

• anname omavalitsustele üle ka osa teid, mis ei ole riikliku tähtsusega ja teehoiuks vajalikud vahendid, et uued omavalitsused saaksid teedevõrku, ühistransporti ja ettevõtluseks vajalikke teid ja ühendusi kavandada ühtselt;

• jätkame kõigi suurema liiklusega riigimaanteede ja kohalike teede tolmuvabaks muutmise programmi;

• jätkame riiklikke programme iga majapidamise varustamiseks lairiba kaabelside ja internetiühendusega üle Eesti kuni Eesti piirini;

• arendame omavalitsuste teenusportaali ja e-volikogu portaali, et riiklikud ja kohalikud e-teenused oleksid kättesaadavad.

 

Haldusreform – parem ettevõtluspoliitika – paremad töökohad
Regionaalse ettevõtluse eestvedajaks ja ettevõtluskeskkonna loojateks saavad olla vaid uued tugevad omavalitsused, kellel on selleks piisav kompetents, õigused ja eelarve. Riiklikud toetused ja uued Euroopa Liidu vahendid tuleb lisaks põllumajandusele ja turismisektorile suunata senisest rohkem ettevõtluse infrastruktuuri ja tugistruktuuridesse, nagu tööstusalad, ettevõtete arenguks vajalikud teed ja kommunikatsioonid ning kohalikke teadmisi ja oskusi arendavad kompetentsikeskused. Seda peab toetama kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide filiaalide kohalikke vajadusi arvestav erialade valik ning ettevõtluse vajadusi ja töölkäimist arvestav ühistranspordikorraldus. Selleks:

• anname uutele omavalitsustele ülesande ja vajalikud hoovad ning eelarvelised vahendid ettevõtluspoliitika kujundamiseks;

• anname uutele omavalitsuste üle ettevõtluseks vajalikud maad ning lihtsustame ja kiirendame riigimaa müüki ettevõtetele;

• suuname uued Euroopa Liidu regionaalpoliitika vahendid erasektori töökohtade loomise toetamiseks regionaalsetes keskustes. See võimaldab uusi töökohti nii keskuse kui ka tagamaa elanikele;

• jätkame regionaalprogramme, mis toetavad uute töökohtade loomist väljaspool Tartut ja Tallinna – tööstusalade programm, kompetentsikeskuste programm jpt;

• riigiasutuste töökohtade hajutamine üle Eesti – jälgime reeglit, et riigiasutuste ja nende tugiteenuste ümberkorraldamisel eelistataks asukohana maakonnakeskusi ja väikelinnasid, mitte Tallinna.

 

Haldusreform – Tallinn – pealinnaregioon
Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ja ainus linn, mis konkureerib linnapiirkonnana rahvusvahelises mõõtkavas. Tallinna kõige suuremat võimalust tegutseda maailmalinnana näeme koostöös Helsingiga. Soodustame igakülgselt kultuuri-, teadus-, ja ettevõtlusalast koostööd Helsingi ja Tallinna vahel.

Väga paljud inimesed elavad täna suurte linnadega külgnevates omavalitsustes ja linnaregioonides. Nad käivad tööl linnades ja kasutavad ka teenuseid, mida ei paku nende koduomavalitsused, kuid maksu maksavad koduomavalitsusele ja seetõttu ei ole linnad alati huvitatud neile teenuste pakkumisest. Nii on linnapiirkonna elanikud võrreldes linlastega kehvemas seisus, sest linnad eelistavad oma maksumaksjaid. Selleks:

• toetame Tallinna ja Helsingi ühistegevust;

• korrastame avalike teenuste pakkumise põhimõtted linnaregiooni teise omavalitsuse elanikele ja sellega seotud arveldamise omavalitsuste vahel;

• käsitleme regionaalpoliitiliselt erilistena linnaregioonide omavalitsusi. Kuna nende rahvaarv kasvab, siis vajavad nad eelkõige investeeringuid uutesse koolidesse, lasteaedadesse ja muudesse avalikesse objektidesse.

 

Haldusreform – arenevad küla- ja linnaosakogukonnad
Tugev ja avatud kogukond on kohaliku arengu parim tagatis. Oma kodukandi arendamiseks on vaja koostööd kohalike elanike vahel ning oskust, tahet ja organiseerimisvõimet oma õiguste kaitsmiseks, mitte formaalset omavalitsusüksust. Külaelanike ühiste huvide esindaja saab olla külavanem. Külade roll uutes omavalitsustes kasvab.

• Tagame küladele ja linnaosadele uutes omavalitsustes piisava sõnaõiguse ja iseotsutusõiguse.

• Toetame riiklike vahenditega sotsiaalset ja kultuurilist ühistegevust ning külaliikumist. Jätkame kohaliku omaalgatuse programmi. Toetame Kodanikühiskonna Sihtkapitali ja kohalike kogukondade arengut toetavaid algatusi.

• Toetame külavanemate tegevust.

 

Haldusreform – omavalitsuste sõltumatu tulubaas – rohkem vabadust – paremad otsused

Uute omavalitsuste sõltumatuse ja motiveerituse suurendamiseks fikseerime omavalitsustele laekuva tasandusfondi pikemaks perioodiks nii, et omavalitsuse omatulude kasv ega kahanemine seda ei mõjuta. Omavalitsuse tasandusfondi määramise aluseks on omavalitsuse asukoht, kaugus suurtest keskustest ning geograafilised ja demograafilised erisused.

• Korraldame uute omavalitsuste tulubaasi ümber nii, et omavalitsuste motivatsioon ettevõtlusega tegelda kasvaks oluliselt. Selleks teeme nõnda, et kohalik omavalitsus saab edaspidi endale osa igalt tema territooriumil loodud töökohalt laekuvast maksutulust ja selle tulu võrra ei vähendata tasandusfondi.

• Suurendame uute omavalitsuste vabadust oma eelarve planeerimisel. Selleks suurendame uute omavalitsuste tulubaasis sihtotstarbeta vahendita mahtu, muutes seniste teehoiurahade, haridustoetuse jms sihtotstarbeta arvestuslikuks toetuseks.

• Anname uutele omavalitsustele üle tänased maavalitsuse ülesanded, mis ei ole seotud järelevalvega ja vaatame üle neile laekuva tulumaksuosa, lähtudes uutest ja täiendavatest ülesannetest.

 

Haldusreform – jätkusuutlikud äärealad, väikesaared, piirialad, Setomaa

Igas riigis on äärealasid ja eriolukorras piirkondi, mis vajavad riigilt erikohtlemist kas siis demograafilise olukorra või asukoha tõttu. Selleks:

• jätkame Setomaa ja Peipsiveere programme;

• hoiame saartega ühendust pidavate laevade piletite hinnad õiglasel ja mõistlikul tasemel, suurendades selle tarbeks vajadusel dotatsioone;

• rakendame väikesaarte programmi;

• rakendame Ida-Viru programmi;

 

Regionaalpoliitilised sammud Ida-Virumaal
Ida-Virumaa olukord on erandlik ja seetõttu tuleb seal rakendada ka regioonile spetsiifilisi regionaalpoliitilisi samme. Ida-Virumaa unikaalne tööstussektor on loonud kümneid tuhandeid hea palgaga töökohti. See on oluline panus Eesti ühiskonna jõukuse suurendamisse ja julgeolekusse, mida tuleb hoida ja arendada.

• IRL töötab välja ning toetab põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamise ja kasutamise regulatsioone, mis võimaldavad saada suurimat pikaajalist väärtust, suurendavad Eesti energiasõltumatust, vähendavad keskkonnamõjusid ning soodustavad tulusate töökohtade loomist.

• Lähtume Ida-Virumaalt laekuvate keskkonnatasude kasutamisel vajadusest viia Ida-Virumaa keskkonnaseisundi näitajad Eesti keskmisele tasemele. Toetame nn pärandreostuse likvideerimist ja kavandame vahendid keskkonnateenistuse võimekuse parandamiseks.

• Töötame välja kompensatsioonimehhanismi maaomanikele, kelle vara väärtust vähendab või kelle maakasutust takistavad või piiravad maa all olevad passiivsed maavarade varud, sh põlevkivivarud.

• Hea eestikeelse hariduse pakkumine Ida-Virumaal on märgilise tähtsusega. Toetame Ida-Virumaa koole ja gümnaasiume eraldi programmiga. Toetame Ida-Virumaa potentsiaali arvestavate erialade õpet TTÜ Virumaa ja TÜ Narva kolledžis.

• Jätkame tööstusparkide ja -alade loomist.

• Alustame Narva vanalinna taastamisega.

• Loome prokuratuuri ja kaitsepolitsei ühise töörühma, mida juhib erivolitustega ametiisik, kelle ülesanne on korruptsiooni otsustav vähendamine Ida-Virumaa suurtes omavalitsustes.

• Toetame sõltumatut ja euroopalikele väärtustele tuginevat ajakirjandust Ida-Virumaal.

• Eesti riik peab olema Ida-Virumaal nähtav ja kohal. Toome Ida-Virumaale sisekaitseakadeemia, kaitseressursside ameti ning riigimetsa majandamise keskuse. Kaalume veel mitmete riigiasutuste ümberpaigutamist Ida-Virumaale.

Regionaalpoliitilised sammud Kagu-Eestis ehk Setomaal ja Vana-Võromaal
Setomaa ja Vana-Võromaa paistavad silma omapärase hästisäilinud põliskultuuriga. UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas on neljast Eestimaa kultuurinähtusest kaks (võromaa suitsusaunakombestik ja seto leelo) seotud just Kagu-Eesti piirkonnaga. IRL toetab põliskultuuri elujõulisena säilimist toetavaid tegevusi ja piirkonna eksponeerimist elamisväärse elukeskkonnana. Ka riigikaitseliselt on tähtis, et Vene Föderatsiooni maismaapiiri läheduses olevad alad oleksid asustatud aktiivsete ja oma kodukoha üle uhkust tundvate inimestega.

• Setomaa ja Vana-Võromaa kultuuriprogrammide eelarveid tuleb suurendada, et riiklikult oleks toetatud kultuuripärandi säilitamisega seotud tegevused.

• IRL toetab Kagu-Eesti tegevuskavas kokkulepitud tegevusi. Sarnaselt Setomaa arenguprogrammiga tuleb luua ja käivitada ka Vana-Võromaa Uma arenguprogramm, millega toetada pärandkultuuriga seotud ettevõtluses uute töökohtade teket.

• IRL väärtustab Kagu-Eesti koolides põliste piirkonnakeelte (seto ja võro) õpetamist. Piirkonnakeelte õpetamine tekitab lastes uhkust oma kodukoha üle, õpetab väärtustama põliskultuuri ning loob paremad eeldused, et pärast erialakoolide lõpetamist pöörduks noored hea meelega oma kodukohta tagasi.

 

 

KODANIKUÜHISKOND
IRL-i eesmärk on luua keskkond, kus ettevõtlikud inimesed ja organisatsioonid saavad anda oma panuse ühiskondlike probleemide lahendamiseks ja oma eesmärkide saavutamiseks. Konstruktiivselt ettevõtlik ja elujõuline vabakond on oluline alus ühiskonnale, kus tugevad ja ühtehoidvad kogukonnad tegutsevad selle nimel, et kõigil oleks Eestis parem elada.

IRL väärtustab aktiivseid inimesi ja organisatsioone, kes otsivad ühiskondlikele probleemidele lahendusi. IRL tunnustab ja toetab vabakonnas tegutsevaid organisatsioone, kes tegelevad oma liikmete (või võrgustiku) huvikaitsega, arendades demokraatiat ja ehitades tugevaid, aktiivseid ja ühtehoidvaid kogukondi.

 

Kodanikuühiskonna sõna jõud peab kasvama

 

Üha rohkem inimesi soovib kaasa rääkida oma elukorraldust puudutavates küsimustes, osaleda otsustusprotsessides. See arendab vastutustunnet ja ettevõtlikkust ning tugevdab demokraatiat. Kodanikuühendused on oma liikmetele praktiliseks demokraatiakooliks. Väärtustame vabakonna organisatsioonide võimet kaasata erinevaid sihtrühmi, koondada nende arvamusi, kaitsta nende huve ning teha oma hääl kuuldavaks nii kogukondlikul kui ka riiklikul tasandil. Seetõttu peame väga oluliseks, et ka avalikus arutelus osalevad kodanikuühendused ise toimivad demokraatlikult.

IRL soodustab jätkuvalt kaasamist kõikidel tasanditel ja otsib koos vabakonna organisatsioonidega võimalusi, kuidas erinevate kogukondade ja huvirühmade hääl kuuldavam ja arvestatavam oleks. IRL toetab riigi ja vabakonna vahel erinevate koostöövormide arendamist. Selleks:

• soodustame koolides praktilise kodanikuhariduse andmist;

• jätkame vabaühenduste rahastamispraktikate korrastamist ja tagame riiklikult tähtsates valdkondades olulistele strateegilistele partneritele mitmeaastased lepingud;

• teeme äriregistris ühenduste andmed tasuta kättesaadavaks;

• peame vajalikuks riigi ja huvikaitse organisatsioonide läbipaistvat suhtlust. Selleks parandame huvikaitse organisatsioonide võimalusi osaleda neid puudutavate otsuste ettevalmistamisel;

• analüüsime seniseid kaasamispraktikaid ja parandame neid analüüsi tulemustest lähtudes;

• koolitame ametnikke organisatsioone paremini kaasama;

• soodustame olulistes ühiskonna arengut puudutavates küsimustes erinevate osapoolte arutelu;

• analüüsime annetamise keskkonda ja muudame eraannetuste tegemise soodsamaks;

• loome koostöös vabaühenduste, tööandjate ja haridusasutustega vabatahtlike tunnustamissüsteemi, et tagada vabatahtliku tööga saadud kogemuse arvestamine palgatööle asumisel ja haridustee jätkamisel.

 

Kodanikuühendused ja sotsiaalsed ettevõtted aitavad probleeme lahendada

 

Ainuüksi riigisektori pingutuste abil pole võimalik kõiki ühiskondlikke probleeme leevendada. IRL väärtustab üksikisikute ja vabaühenduste ettevõtlikkust ja organiseerimisvõimet ühiskondlikele probleemidele lahenduste pakkumisel.

Vabakonna organisatsioonid (alates küla- ja asumiseltsidest ja lõpetades sotsiaalsete ettevõtetega) tugevdavad meie kogukondi ja aitavad inimestel parandada erinevate sihtrühmade heaolu ning elukeskkonda tervikuna. Eesti ja teiste riikide kogemused kinnitavad, et võrreldes traditsiooniliste vabaühendustega on sotsiaalsed ettevõtted riigisektorile finantsiliselt elujõulisemad ja seeläbi stabiilsemad ning professionaalsemad partnerid.

Sotsiaalsed ettevõtted on konkreetse ühiskondliku eesmärgiga kasumijaotuseta organisatsioonid, kes teenivad vähemalt osa oma tulust kaupade või teenuste müügist .

IRL loob sotsiaalsetele ettevõtetele Eestis soodsa kasvukeskkonna. Selleks:

• suurendame toetust Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile selle võimekuse tõstmiseks sotsiaalsete ettevõtete toetamisel;

• analüüsime õiguskeskkonda ja kõrvaldame sotsiaalse ettevõtlusega tegutsemise takistused;

• tõstame avalikkuse teadlikkust sotsiaalse ettevõtluse kasust (sh nii tarbijate kui karjäärivaliku perspektiivist);

• loome sotsiaalsetele ettevõtetele stardi- ja kasvutoetuse ja võimaldame sotsiaalsetel ettevõtetel osaleda ettevõtlusinkubaatorites;

• toetame sotsiaalset ettevõtlust tutvustavaid õppeprogramme koolides ja ülikoolides;

• väärtustame vabatahtlikku tegevust. Korraldame ühendustele vabatahtlike värbamise ja kaasamise koolitusi.

 

Koostöös sünnivad paremad avalikud teenused

 

Vabaühendused teavad teenuste sihtrühmade vajadusi tihti teenuse tellijast paremini, sest nad suhtlevad otse teenust kasutava kliendiga ja enamasti kaasavad neid teenuste kujundamisse. Vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted on ka uute teenuslahenduste väljatöötajad, tuues nõnda uuendusi ka avalikku sektorisse.

Teenuse kvaliteet sõltub:

• teenuse tellija oskustest teenuseid delegeerida (sh seada sihtrühma vajadustest lähtuvaid ja tema olukorra parandamist tagavaid sisulisi kriteeriume);

• teenuse pakkuja võimekusest teenust professionaalselt pakkuda ja ise avaliku sektori partnerina stabiilselt edasi areneda vastavalt muutuvale keskkonnale ja vajadustele.

Avaliku sektori ja vabaühenduste koostöö sisuline potentsiaal teenuste kujundamisel ja pakkumisel on paljuski kasutamata. Enamik teenustest pakutakse üheülbaliste hankekriteeriumide tõttu liialt madala omahinnaga, mis eriti sotsiaal- ja tööturuteenuste puhul toob kaasa vabaühenduste elujõuetuse partneritena ja ebapiisava kvaliteedi sihtrühma olukorra püsivaks parandamiseks. Selleks:

• soodustame avaliku sektori koostööd professionaalsete ja elusjõuliste vabaühendustega (sh sotsiaalsete ettevõtetega) avalike teenuste pakkumisel;

• parandame avalike teenuste delegeerimisel riigihangete korraldust nii, et peale hinna võetaks arvesse rohkem teenuse pakkuja organisatsioonilist võimekust, teenuse kvaliteeti ja teenuse pakkumise tulemusena saavutatavat mõju teenuse sihtgrupile. Koolitame ametnikke, kuidas teenusejuhiseid paremini sisuliselt eesmärgistada ja riigihankeid korraldada;

• loome avalike teenuste arendamiseks ja laiendamiseks asjakohased toetusmehhanismid (nt teenusepakkujate arendustegevuste toetamiseks).
VÄLISPOLIITIKA – Eesti ja maailm
Maailma jätkuv globaliseerumine on käivitanud suurte muutuste ahela. Teise maailmasõja järel loodud ning Berliini müüri langemise järel ümberkohandatud maailmakorraldus on täna uute tõsiste väljakutsete ees. Venemaa agressioon Ukraina vastu ning vastasseisu õhutamine läänemaailmaga on muutnud Eesti vaba maailma piiririigiks.

Eesti välispoliitiline missioon maailmas peab lähtuma vabaduse ja vastutuse tasakaalust ning teadmisest, et tugevama kohus on kaitsta nõrgemaid ning vaba rahva kohus on kaitsta neid, kelle vabaduspüüdlusi ahistatakse.

Meie eesmärk on tagada kiirelt muutuvas maailmas Eesti julgeolek, sest vaid turvatunne tuleviku ees tagab iga kodaniku vabaduse oma valikute üle otsustada. Meie eesmärk on luua Eestile maailmasuhtluses aktiivse ning konkurentsivõimelise riigi tuntus, seista oma kodanike ja ettevõtete huvide eest.

• Lähtume välispoliitika kujundamisel ning elluviimisel Eesti rahvuslikest huvidest. See väljendub riigi ja kodanike julgeoleku tagamises, Eesti tuntuse ja kaasatuse suurendamises maailmas ning meie ettevõtjatele paremate võimaluste loomises globaalses konkurentsis.

• Eesti rahvuslikes huvides on Euroopa Liidu ja NATO efektiivselt toimiv ning liikmesriikide ühishuve kaitsev poliitika. Eesti tegevus peab olema suunatud selle eesmärgi saavutamisele ning tugevdamisele. Tegutseme liitlasjõudude alalise kohaloleku tagamiseks Eestis. Samuti töötame selle nimel, et Euroopa Liit muudaks oma välispoliitikat rohkem strateegiliseks ning vähem bürokraatlikuks.

• Peame oluliseks heade suhete edasist süvendamist Ameerika Ühendriikidega. Eesti jätkab aktiivset poliitikat Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide strateegilise partnerluse kinnistamiseks.

• Eesti jätkusuutliku tuleviku ja rahvusvahelise konkurentsivõime kindlustamiseks pöörame senisest enam tähelepanu välismajanduspoliitikale. Selleks muudame eri ametkondade koostöö efektiivsemaks ja eesmärgipärasemaks. Eesti välisesindused peavad senisest rohkem orienteeruma Eesti majandushuvide esindamisele. Aitame ettevõtjatel leida uusi turgusid.

• Toetame koostöö tugevdamist kõigis valdkondades Balti riikide ja Põhjamaade vahel. Eesti kuulumine kõrge elatustasemega Põhja-Euroopasse loob eeldused heale valitsemistavale ja innovatsioonile pühendunud kuvandi tugevdamisele kogu maailmas. Taotleme Eestile vaatlejastaatust Arktika Nõukogus, et avardada meie koostööd Põhjamaadega ning pakkuda meie teadlastele täiendavaid uurimisvõimalusi.

• Peame oluliseks, et Eesti avardaks välispoliitilist ja diplomaatilist võimekust maailmamajanduse kasvuregioonides, eeskätt Aasia suunal. Hiina, India, Jaapani ja teiste kultuuride paremaks tundmaõppimiseks panustame keeleõppesse, kohapealsesse stažeerimisse, ekspertiisivõime arendamisse ja koostöösse ülikoolidega. Peame vajalikuks regionaalsete sihtstrateegiate loomist.

• Tagame, et Eesti pööraks arengukoostöös erilist tähelepanu demokraatia ja turumajanduse toetamisele meie tulevikku mõjutavates riikides. Peame vajalikuks eriprogrammide loomist Ukraina, Moldova ja Gruusia püüdluste toetamisel nende lõimumiseks euroatlandi ruumiga.

• Hoolitseme selle eest, et Eesti kaitseb maailmas aktiivselt demokraatlikke väärtusi, juhib tähelepanu inimõiguste rikkumisele, toetab demokraatlikke liikumisi maailma eri osades ja aitab kaasa esindamata rahvaste olukorra parandamisele. Teeme oma esindajate kaudu kõik selleks, et rahvusvahelised organisatsioonid, mis on ellu kutsutud universaalsete õiguste ja demokraatlike väärtuste kaitsmiseks (ÜRO, Euroopa Nõukogu, OSCE jt), ei unustaks oma ideaale ega alluks mõjuvõimsate, kuid puuduliku demokraatiaga riikide diktaadile.

• Töötame selle nimel, et aidata Venemaal vabaneda oma ajaloolistest ekspansionistlikest kammitsatest ning pöörduda oma kodanike heaolu ning riigi mainet 21. sajandil parandava sisemise moderniseerumise juurde.

• Tegutseme aktiivselt kommunismi ja natsismi kuritegude teadvustamisel ning hukkamõistmisel. Aitame kaasa rahvusvahelise kommunismi kuritegusid uuriva keskuse loomisele ja toetame selleteemaliste uurimuste, filmide ja näituste rahastamist.

• Seisame selle eest, et Eesti kodanikel oleksid viisavabaduse osas kolmandate riikidega võrdsed tingimused teiste EL-i riikide kodanikega. Euroopa ühtse välisteenistuse ülevaatuse käigus seisame selle eest, et EL-i delegatsioonid (saatkonnad) hakkaksid osutama liikmesriikide kodanikele ka konsulaarabi.

• Tagame välisteenistuse võimekuse suurendamise, mis omakorda eeldab välispoliitika kujundamise ja elluviimise rahastamise kasvu. Suurendame välisministeeriumi analüütilist võimekust ning toetame välis- ja julgeolekupoliitiliste ajutrustide muutumist arvestatavateks rahvusvahelisteks teaduskeskusteks.

• Avalik-õiguslik meedia peab saama riigilt piisavat toetust korrespondendipunktide avamiseks ja tugevdamiseks maailma olulisemates keskustes.

• Toetame rahvuskaaslaste poliitika uuendamise kaudu väljaspool Eestit asuvaid eesti kogukondi nende jätkusuutlikkuse tagamiseks eestikeelse mitmekesise hariduse saamisel ning Eesti huvide esindamisel avaliku diplomaatia kaudu. Samuti toetame hõimurahvaste püüdlusi.

 

Eesti Euroopa Liidus

 

Põhja-Euroopa ühe kõige integreerituma Euroopa Liidu liikmesriigina on Eestil Euroopas suured eelised, aga ka kohustused. Eelised on koostööformaatidest saadav informatsioon ja võimalused asju mõjutada, kaasas käib aga kohustus väärikalt ja vastutustundlikult käituda. Selleks tuleb Euroopa debattides senisest sõnakamalt osaleda, eriti Eesti jaoks tugevatel aladel, nagu rahandus või digitaalne areng.

• Näeme Euroopa Liitu ka edaspidi riikide liidu, mitte liitriigina. Euroopa lõimumisel pole praegu parimad ajad. Lähiajal pole Euroopa Liidus oodata uusi suuremaid integratsioonisamme. Vastupidi, kohati peab seisma ka seniste saavutuste, nagu Schengeni lepingu, tööjõu vaba liikumise põhimõtte ja ühisvaluuta kaitsel. Seda tuleb teha targalt ja aktiivselt.

• Eesti peab olema valmis Euroopa Liidu riikide kaudu leviva illegaalse immigratsiooni põhjustatud ohtudeks.

• Eesti peab otsima ja leidma liitlasi, et reformida Euroopa Liidu poliitikaid selliselt, et need vastaksid rohkem Eesti huvidele – olgu selleks siis ühine põllumajanduspoliitika, ühine kaitse- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu riikides, NATO raames või muu.

• Eesti suuruse ja asukohaga riik saab EL-i 500 miljoni jõuka tarbijaga turust vaid võita. Eesti jaoks on oluline Euroopa siseturu tugevdamine.

• Euroopa Liidu roll maailmas on Ukraina kriisi mõjul kasvanud. Oma nõrkusest tuleb teha tugevus ja seada sisse tõeline toetav naabruspoliitika, eriti idanaabruses, kus soovijatele peab jääma võimalus ka EL-iga ühineda.

• Geopoliitika naasmine on toonud tagasi ka lääne ühtsuse küsimuse. Euroopa ei tohi endale lubada põhjendamatut ja üleolevat antiamerikanismi. Liitlassuhet tuleb hoida ja arendada. Euroopa Liidu ja USA koostöö Venemaale sanktsioonide kehtestamisel on andnud tulemusi. Järgmise suure asjana tuleb ette võtta poolt maailma kaubandusest hõlmav üleatlandiline kaubanduslepe, mis seab globaalsed standardid aastakümneteks.

• Energialiit on Euroopa Liidu lähiaastate suurim ülesanne. See tähendab sõltuvuse lõpetamist Vene gaasist ja naftast ning Balti riikide sünkroniseerimist mandri-Euroopa elektrivõrkudega.

• IRL tegi Mart Laari juhtimisel Eestist e-riigi – E-Estonia. Nüüd on aeg teha EL-ist E-Euroopa. Euroopa Liidu digiportfelli peab kasutama ka Eesti lahenduste tutvustamiseks ja juurutamiseks Brüsselis.

• Eesti on EL-i liikmesusest tohutult võitnud. Vähemalt 16 esimest liikmesuseaastat saame EL-ilt iga sissemakstud euro kohta neli tagasi. Peame seda raha targalt kasutama. Peame eelistama konkurentsivõime suurendamist, mitte ühekordset rahakulutamist. Selleks on vaja senisest paremat koordinatsiooni ja sihiseadmist.

• Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal oleme kogu Euroopa silme all, kui toimub Eesti eesistumine EL-is. See on üks meie rahvusvahelistest küpsuseksamitest, mis tuleb sooritada hiilgavalt.
RIIGIKAITSE
Eesti ei alistu ning rünnak läheb vastasele kalliks maksma. Meie julgeolekupoliitiline olukord on muutunud. See tähendab, et peame panustama rohkem Eesti kaitsmisse. Peame panustama riigikaitsesse 2% SKP-st ja olema vajadusel valmis panustama rohkem. Venemaa agressiivne tegevus ja relva jõul riigipiiride muutmine on pikaajaline areng ning pikemas plaanis võib eeldada, et niisugune hoiak ja tegevus jätkub. Vene Föderatsiooni agressiivne tegevus on Eestile suurim oht. See oht võib väljenduda kahepoolses konfliktis, kus Venemaa teeb katse kasutada sõjalist jõudu, või laiemas sõjalises kriisis meie regioonis. Koos teiste Balti riikide ja Poolaga on Eesti NATO piiririigina võimaliku lääne ja Vene sõjalise vastasseisu korral kriisi keskmes.

See eeldab meilt julgust kaitsta seniseid riigikaitselisi otsuseid ning olla valmis panustama rohkem. Meie eesmärk peab olema:

• heidutuse kasv sõjalise agressori vastu;

• iseseisva sõjalise kaitsevõime kiirem väljaarendamine;

•võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega ;

• võime kiirelt lahendada hübriidkonflikte;

• Eesti ühiskonna sidususe suurendamine ning valmisolek seista vastu Venemaa infosõjale.

Meie lähtekoht on, et Eesti riigi kaitsmist on arendatud hästi. Eesti riigi kaitse ei tohi muutuda parteipoliitilise kauplemise objektiks, kuid muutunud oludes peame tegema rohkem. Et seda suudaksime, teeme kõigile erakondadele ettepaneku sõlmida erakondade riigikaitse kokkulepe, et arendada kiiremini välja Eesti iseseisev sõjaline kaitsevõime ning tagada riigikaitse arengus konsensus. Meie ühtsus on tulemusliku kaitse tagatis.

 

Suurem iseseisev sõjaline kaitsevõime

 

• Ajateenistusel põhinev kaitsevägi. Kaitseme üldisel ajateenistusel põhinevat reservarmee põhimõtet. Ajateenistuse vähendamist ja kaotamist me ei toeta. Pooldame naiste suuremat vabatahtlikku kaasamist ajateenistusse. Peame vajalikuks 2015. aastal tagada kõigile ajateenijatele väljaõppekeskustes ajakohased elamistingimused. Peame mõistlikuks, et riigiteenistusse võtmisel arvestataks positiivse asjaoluna ajateenistuse läbimist.

• Tugev reservvägi. Seame eesmärgiks suurendada kiirreageerimisstruktuuri 21 000 inimeseni ning põhivalmidus- ja täiendreservi 90 000 reservväelaseni. Kõik reservväelased peavad saama regulaarset teavet oma ülesannete ja staatuse kohta kriisi puhuks. Toetame reservõppekogunemiste süsteemi järjepidevat arendamist.

• Sõjalise võime kasv. Kaitseväel peavad olema tegelikud võimed. Kaitseväe sõjalised võimed peavad olema täielikult välja arendatud. Paberil eksisteerivaid üksusi või poolikult mehitatud või relvastatud üksusi ei tohi olla. Plaanid ja tegelikkus peavad olema kooskõlas. Riigikaitse arengukavas ette nähtud sõjalised võimed arendatakse välja kiiremas tempos. 1. jalaväebrigaad varustatakse ja relvastatakse täielikult mehhaniseeritud brigaadiks. Arendatakse välja täielik soomusmanöövervõime ning brigaadi koosseisus luuakse tankipataljon. Luuakse ja arendatakse välja 2. jalaväebrigaad, et tõsta kaitseväe tulejõudu ja kiirreageerimisvõimet. Arendatakse välja keskmaa õhutõrjepataljon, kaasates liitlaste võimeid. Suurendatakse eelhoiatuse ja luure investeeringuid.

• Eesti piir kaitstuks. Eesti piirikaitse võime peab paranema. Piir peab olema korralikult märgistatud, tõkestatud ja valvatud. Tagame Eesti maismaapiiri märgistamise ja piirirajatiste väljaehitamise. Varustame piirivalve moodsa relvastusega.

 

Rakendame laiapindset riigikaitset

 

• Võtame vastu muutunud oludele vastavad uued julgeolekupoliitika alused ja riigikaitse strateegia.

• Selleks et kogu Eesti ühiskond oleks suuteline kriisis toime tulema, peab rakendama laiapindse riigikaitse mudelit, mis hõlmab sõjalist kaitset, tsiviilsektori toetust sõjalisele kaitsele, rahvusvahelist tegevust, siseturvalisust, elutähtsate teenuste toimepidevust ja ka psühholoogilist kaitset.

• Loome kriisiolukordade lahendamiseks riikliku situatsiooni- ja kriisijuhtimiskeskuse ning ühtlustame julgeolekuga tegelevate komisjonide ja organite süsteemi.

• Loome riigikantselei juurde psühholoogilise kaitse keskuse. Riik peab rakendama selgeid meetmeid, et tõkestada Venemaa vaenulikku infosõda meie meediaruumis. Selleks peame tegema rahvusvahelist koostööd liitlastega.

• Töötame välja ja rakendame elanikkonna kaitsemeetmed sõjalise konflikti tarbeks.

• Toetame riigikaitsjaid. Oluline on kogu ühiskonna toetus kaitseväeteenistusele ja veteranidele. Kaitseväelased peavad saama motiveerivat palka. Toetame kaitseväe pensionisüsteemi säilimist ja välismissioonide veteranide toetuspoliitika rakendamist. Peame oluliseks vabadusvõitluse ja kaitseväe taastamise veteranide toetuspoliitika loomist.

• Eesti riik peab suutma ja julgema end meediaruumis kaitsta sõjapropaganda ja Eesti põhiseadusliku korra vastase propaganda eest. Tuleb luua seaduslik alus tarvilike vastumeetmete rakendamiseks.

 

Toetame Kaitseliitu ja vabatahtlikku riigikaitset

 

Kaitseliidu areng peab olema Eesti riigikaitsesüsteemi lahutamatu ja integreeritud osa. Iga kaitseliitlane peab tajuma oma rolli riigikaitses. Seoses RKAK rakendumisega on Kaitseliit saanud olulisel määral rohkem sõjalisi planeerimisülesandeid kaitseväe ülesannete ülevõtmise kaudu – näiteks on Kaitseliidu vastutusel kaitseringkondade arendamine ja juhtimine. Nende ülesannete täitmine peab olema rahaliselt tagatud.

• Viime lõpule Kaitseliidu ja vabatahtlike integreerimise sõjaaegsesse juhtimisse.

• Tagame Kaitseliidu stabiilse ja tasakaalustatud arengu, tõstes Kaitseliidu rahastuse osakaalu kaitsekulutuste üldsummast – proportsionaalselt tema uute ülesannete, olulisuse ning liikmeskonna arvukuse ja koormatusega.

• Tagame igale kaitseliitlasele isikuvarustuse.. Detsentraliseeritud vastupanu on Eesti totaalkaitse vundament. Senisest rohkem tuleb panustada kaitseliitlastele ja reservväelastele, tagades ja usaldades iseseisvate võitlusgruppide tegevuseks vajaliku varustuse, relvade ja laskemoona ühtlase jaotuse üle kogu Eesti. Töötame üldise turvalisuse ja kiire reageerimisvõime huvides välja süsteemi reservväelaste ja kaitseliitlaste varustuse ja relvastuse hoidmiseks kodus.

• Suurendame Kaitseliidu liikmete arvu 30 000-ni.

• Lõpetame killustatuse vabatahtlike kaasamises erinevatesse riigikaitseühendustesse (Kaitseliit, abipolitsei, päästeliit), luues ühtse vabatahtlike arvestuse, väljaõppe ja karjäärimudeli, mis vastaks laiapindse riigikaitse põhimõttele.

• Sätestame seaduses Kaitseliidu baasil abipolitsei reservi formeerimise ja väljaõpetamise ning näeme ette selleks tarvilikud vahendid.

• Riigikaitseõpetus kõigile koolinoortele. Organiseerime igasse kooli kvaliteetse riigikaitse ja isamaalise kasvatuse õpetaja, muutes riigikaitse õpetaja rolli kaitseväelaste ja kaitseliitlaste karjääri osaks. Kõigil noortel peab olema võimalus läbida riigikaitse laager, mis on üks riigikaitse õpetuse osa.

• Toetame noorte isamaaliste ühenduste – noorkotkad ja kodutütred – tegevust, tasustades vääriliselt noortejuhte. Seame sihiks, et aastaks 2020 oleks Noorkotkaste organisatsioonis 10 000 liiget.

• Algatame programmi „Riigikaitse igaühele”. Selle programmi kaudu saavad inimesed anda oma panuse riigikaitsesse ja väljendada ka toetust Eesti kaitsmiseks. Selle egiidi all õpetatakse esmaabi, küberturvalisust, tutvustatakse sõjaajalugu.

 

Liitlaste alaline kohalolek ja ühine tegevus

 

• Seame eesmärgiks liitlaste alalise brigaadi lahinggrupi suuruse üksuse paiknemise Balti-Poola regioonis. Töötame selle nimel, et USA üksusi paigutataks Euroopas ümber meie regiooni. Saavutame Ämarile NATO alalise õhuturbe rotatsioonibaasi staatuse. Taotleme NATO varustuse eelpositsioneerimist Eestis, sh Ämari lennubaasis.

• Tagame Eesti aktiivse osaluse Suurbritannia juhitud 7 riigi kiirreageerimisjõu väljaõppes, planeerimisprotsessides ja juhtimises.

• Peame oluliseks Eesti aktiivset kaasamist välismissioonidele ning panustamist NATO tuleviku kujundamisse. Seame eesmärgiks korraldada NATO tippkohtumine Eestis.

• Esmatähtis on kollektiivkaitse arendamine. NATO kiirreageerimiseesmärgid tuleb viivituseta rakendada. Oluline on kahepoolne tihe koostöö meie suuremate sõjaliste liitlastega, eriti USA-ga. Peame tähtsaks kaitsekoostööd Balti riikide ja Poolaga, eriti hübriidsõja ohtude tõrjumise vallas.

• Eesti peab toetama ülesehitavat Euroopa Liidu idapartnerluspoliitikat, eriti vajab toetust Ukraina.