Mees kes leiab aega

Autor: Rain Veetõusme

Alljärgnev jutt annab vabas vormis lühiülevaate Sveni varasematest tegevustest ja tema mõtetest. Üles tähendasin selle 2006 aasta lõpus.

Riigikogu koridorides on inimesel, kel parlamenti harva asja, kerge ära eksida. Nii tuleb esimesel korral Sveni kabinetti tükk aega otsida. Päris selgeks saab tee fuajeest kabinetini aga alles kolmanda korraga ja sedagi Sveni abiga. Just niipalju kordi tuli järgneva loo kirjutamiseks Toompeale tõusta.

Sven Sesteriga tema eluloost ja hobidest rääkimiseks pidi aga aega hoolega planeerima. Riigikogu istungid, komisjonide ja töögruppide koosolekud, kohtumised ministeeriumite ja ühiskondlike organisatsioonide esindajate ning valijatega. Kõige selle vahel leidsime lõpuks need kolm õhtust aega, mil saime natuke rahulikumalt (kui lugeda neid pidevad töökõnesid ka kell 21 rahulikuks) järgneva loo teemadel vestelda.

Sven on sündinud keset suve pea 37 aastat tagasi ja võib-olla on just see põhjuseks, miks ta ka peale kõige tõsisemaid tööpäevi suudab kiiresti päikese enese ümber särama panna. Isegi peale pikka ja rasket tööpäeva ei ole tema näos näha vähimatki väsimusemärki. Oma koolitee käis Sven läbi Koplis. Kunagises Tallinna 24. Keskkoolis, mis täna kannab Kopli Kunstigümnaasiumi nime. Ülikoolihariduse omandas aga Tallinna Tehnikaülikoolis infotehnoloogia erialal. Tasub kõrva taha panna, et infotehnoloogia haridusega saab alati kaasa ka süsteemse ja eesmärgistatud mõtlemisoskuse, mis on poliitikuametis lausa möödapääsmatuks isikuomaduseks.

Juba ülikooli lõpul otsustas Sven ennast teostama hakata ettevõtluses. Olles eelnevalt pidanud mitmeid olulisi ameteid ka teistes firmades, sidus ta ennast 1993. aastal ERI Kinnisvaraga. Tegutsedes ettevõtte pikaajalise juhina on Sven näinud nii häid kui halbu aegu, kuid ruutmeetrihindadest olulisemaks peab ta senini kogemusi. „Kinnisvara hinnad võivad kiirelt tõusta ja langeda, spekulandid võivad hetkega nii võita kui kaotada varandusi. Olulisem on aga osata mõista inimest, aimata tema vajadusi ning lõpuks leida tegelikult sobivaim lahendus. Oskustega saab igal elualal ka raskeid aegu üle elada.” kirjeldab Sven kogemuste tähtsust.

Ka ühiskondlikes tegemistes on Sven pikka aega kaasa löönud. Juba kooliajal liitus ta nende tublide noortega kes olid kogunenud Kodulinna liikumisse. Üheskoos õpiti tundma Tallinna vanalinna ajalugu, kujundati suhtumist linna kultuuriväärtustesse ning käidi vanalinna koristamas. „Tuleb tunnistada, et Tiina Mägi oma Kodulinna liikumisega on minu isiksuse kujunemises üsnagi suurt rolli mänginud. Minu põlvkond on talle selle eest kindlasti tänu võlgu,” sõnab Sven Kodulinna tegemisi meenutades.

Alates 1997 aastast on Sven tegelenud lionismiga. Heategevusprogrammid kodututele, lastekodu lastele, lasteaedadele või ka näiteks noore metsa istutamine on vaid murdosa lionsite tööst. „Abivajajaid on palju ja hea on see, et ka abi pakkujaid tekib järjest juurde” ütleb Sven entusiastlikult.

2002. aastal valiti Sven Sester Tallinna linnavolikogu liikmeks. Seda võib pidada tema esimeseks poliitiliseks missiooniks. Olles 1999. aastast poliitikaga tegelenud rohkem hobi korras, siis 2002. aastast tuli asuda igapäevaselt linna ja riigi elukorralduses kaasa rääkima. „Tallinna linnavoliniku tööd peetakse tihti lihtsamaks kui see tegelikkuses on. Tihtipeale tuleb mõne eelnõu taustaga tutvumiseks ja kõikide aspektide mõistmiseks teha päevade kaupa tööd. Samas tuuakse iga kahe nädala tagant volikogu ette mitukümmend uut eelnõud. Oma tööd tõsiselt võttev volinik peab väga suure protsendi oma tööajast Tallinnale pühendama.”

Linnavolikogule järgnes peagi Riigikogu ja sellega koos ka terve rida teisi ühiskondlikke ameteid. Töö hulk üha kasvab. Tööhulga kasvu kohta ütleb Sven, et kui seda karta, siis ei saa maailmas ükski asi lõpuks tehtud. „Tööd tuleb võtta kui missiooni – kui sead enesele eesmärgiks millegi ärategemise ja leiad enesele üha uusi eesmärke, mida saavutada, siis võid eluõhtul rõõmu tunda, et oled maailma natukenegi paremaks muutnud.” võtab Sven oma tööfilosoofia kokku.

Kuigi tööd tuleb Svenil murda mitme mehe eest ja seeläbi on ta pälvinud ka hüüdnime „mees nagu karu”, peab Sven siiski tähtsaimaks oma peret. Teades, et aega on meil kõigil iga päev ühepalju, leiab Sven, et kunagi ei tohi jääda ootama, millal tuleb vabam hetk perekonnaga tegelemiseks. „Perele tuleb aega lihtsalt võtta. Mobiiltelefon tuleb välja lülitada ja kohtumisi mitte igale ajahetkele planeerida. Pere annab elule sisu ja mõtte,” ütleb Sven. Oma suurimateks sõpradeks peab ta kolme last Thimotyt, Thead ja Thomast ning elukaaslast Kairit ning loomulikult ema Anu. Emaga on Svenil üldse eriline suhe. „Ema selgitas mulle hariduse ja harituse vajadust, tema suunas mind kirjanduse juurde. Tema selgitas mis on elus väärtusteks – mis on hoolivus, viisakus ja teise inimese mõistmine. Tema õpetas mulle 4 aastaselt ka malekäigud selgeks.”

Aja leidmisel on Sven aga osav. „Tuleb õigel ajal õigeid otsuseid teha!” nagu ta ise ütleb. Arvestades, et töö Riigikogus on vabale ajale laastavalt mõjunud, leiab Sven töö ja pere kõrvalt siiski vahel mahti ka mitme hobiga tegelemiseks.
Kuigi Sven meeleldi loeb raamatuid, teeb peotantsu ja tegeleb kalastamisega, ei saa tema puhul mingil juhul mööda minna bridžist. Olles 1993. aastast Eesti Turniiribridžiliidu liige on ta 2001. aastast saati ka sellesama liidu president. Bridži Olümpiamängudelgi on Sven osalenud. 2004. aastal Eesti koondise koosseisus Istanbulis. 2005. aastal aga saavutanud Eesti meistritiitli paarismängus.

Palusin Svenil välja tuua 3 tõde, mille järgi ta ise elab. Vastus tuli kiiresti:

• head ei ole kunagi palju;
• austa teisi ja nende arvamusi;
• enne mõtle, siis ütle.

Küsisin meie vestluste lõpuks Svenilt, kas ta oleks sarnaselt ministriametit pidanud erakonnakaaslasele Marko Pomerantsile nõus oma telefoninumbri avalikustamisega üleriigilises meedias. Selle peale puhkes Sven naerma. Nagu selgus on tema mobiiltelefoni number 5049222 alati olnud avalik igal temaga seotud veebilehel ning aadressile sven.sester@riigikogu.ee vastab ta samuti ise ega kasuta sekretäride või assistentide abi.