Meis kõigis peaks olema rohkem hoolivust

Sven püüab alati õppida mineviku kogemustest ning  ei karda tuleviku nimel teha otsustavaid samme. Mitmed tema poolt 90-ndate algul käima lükatud ettevõtted on olnud edukad Eesti turul tegutsejad. Rõõmu on tulnud ka mitmetest teistest tema astutud sammudest nii era- kui ka ühiskondlikus elus.

Ent erinevalt paljudest teistest edu saavutanud inimestest ei ole Sven muutunud enesekeskseks autokraadiks ja egotsentrikuks, kes oma “maailma” piiridest kaugemale ei näe. “Ei saa eksisteerida sellist ühiskonda, kus ühtedel oleks väga hea ja teistel väga halb elada,” tõdeb Sven. “Varem või hiljem toob see kaasa sisekriisi ning kokkuvõttes pärsib kogu ühiskonna arengut.”

Sven pooldab liberaalset majandust, ent samas on veendunud, et ühiskond peab toetama oma nõrgemaid liikmeid – lapsi, peresid, puudega inimesi. Ent seda tuleb teha mõistlikult ja säästlikult, et abi jõuaks nendeni, kes seda tegelikult vajavad.

Sven ei talu jõmme, kes arvavad, et maailm on vaid nende päralt ning et kõigile, kel pole bemarit, skuutrit, maja 10 meetrit mererannast ja mõttelist rullnokka sinna juurde, võib lihtsalt pähe istuda.
Sven on valmis ulatama abistava käe seal, kus vaja. Ta on olnud 90-ndate teisest poolest  lionsklubi Tallinn VIA liige. Erinevad heategevusprojektid kodututele riiete muretsemisest, lastekodude toetamisest kuni noore metsa istutamiseni on üks osa lionite igapäevatööst.

“Ma ei ole nii rikas, et kõiki oma taskust aidata,” lisab ta juurde. “Ent Eesti inimesed on tegelikult abivalmid.  Lihtsalt on vaja kedagi, kes asja käima lükkaks.”